-1.7 C
Rapla
Reede, 19 apr. 2024
RSNeljandat korda avasid talud oma väravad külastajatele

Neljandat korda avasid talud oma väravad külastajatele

Maris Adoma / foto: Silver Selling.

Selle aasta 22. juulil oli juba neljandat korda üle-eestiline avatud talude päev. Inimestel oli võimalik kogu Eestis külastada talusid, kus sai näha põnevaid loomi ja taimi, põllumajandustehnikat, maitsta talutoitu, käia ekskursioonidel ja võtta osa töötubadest. Külastajate arv küündis lausa 129 000 inimeseni, eelmisel aastal oli see 120 000.

Mitmed talud, sh Raplamaal olid avatud esmakordselt. Esimest korda avas oma uksed näiteks Väljaotsa vutitalu Mahtra külas. Talu tegeleb peamiselt vuttide kasvatamisega, kuid neil on ka väikene kitsepere. Taluhoov nägi välja mõnusalt hubane – lähedal oli tiik, puude vahel rippusid kiiged, laste rõõmuks oli seal veel ka liivakast ja näomaalingute tegija.
Terve päeva vältel räägiti kogemustest Eesti vuttide ja kitsedega. Vutte sai piiluda nendele mõeldud puuris, kitseperet aga aedikus. Kitsed olid eriti sõbralikud. Nii palju kui neil aia tagant oli võimalik, tulid nad inimeste lähedale ja võtsid meelsasti vastu inimeste pakutava muru. Vutte on talus kokku 550 ja kitsesid 4. Vutte peetakse pigem toodangu eesmärgil, aga kitsed on rohkem koduloomad ja laste rõõmuks.
Talupere oli avanud ka kodukohviku, kus pakuti nii vutimuna kui ka vutiliha ning magusa maitsemeele äratamiseks kooki ja jäätist. Taluplatsile olid paigutatud väikesed lauad, kus sai kõhutäit nautida, aga istuda võis ka heinapakkide peal. Kellele kohapeal vutimuna maitsema hakkas, sai osta seda koju kaasa, lisaks oli müügil mahedalt kasvatatud toortatrajahu. Meelelahutust pakkusid rahvatantsijad Järlepa naisrühmast Anna Minna, kes on tegutsenud juba 23 aastat, kusjuures mõni liige on algusest peale seal tantsinud. Tantsuoskusi näitas ka Juurust pärit Gerli Ogga, kes on tegelenud tantsimisega juba kolmeaastasest saadik. Päevaprogrammi lõpetas Järlepa Külateatri etendus “Hääletajad”.
Taluperenaine Tiina Kiil räägib, et vuttide kasvatamisega hakati tegelema kuus aastat tagasi, kui nad Väljaotsa talusse kolisid. “Kõik need hooned tulid kaasa, sealhulgas suur laudamaja. Mõtlesimegi, et kui me juba elame maal, siis võiksid siin olla ka mingid loomad või linnud. Lõpuks otsustasime, et võtame vutid, ja nii me alustasime,” meenutab Tiina.
Vuttide kasvatamiseks omandasid nad muidugi ka teadmisi, peamiselt tuttavate käest, kellel endal olid Eesti vutid juba olemas. Vuttide pidamisega ei saanud muidugi kohe alustada, kõigepealt tuli luua lindudele vastavad tingimused ja selleks pidi pere renoveerima farmimaja. Küsimusele vuttide munemise kohta vastab Tiina, et mõni vutt muneb peaaegu iga päev ja umbes aasta on neil väga hea munevus, siis hakkab veidike langema. “Eesti vutt on tõeline munamasin,” ütleb perenaine naerdes. Mune nad kuskil kaubandusketis ei müü, vaid ainult käest kätte.
Avatud talude päeval osales Väljataguse vutitalu esimest korda. Eelmisel aastal käis perenaine ise ühes oma piirkonna talus ja see meeldis talle väga. “Tahtsin veel seda üritust kogeda ja mõtlesin, et miks mitte enda kodus pakkuda seda võimalust ka teistele,” ütleb Tiina.
Vutitalus käis päeva jooksul umbes 440 inimest, nende sisse ei ole arvestatud abilisi ega esinejaid. Perekond ei osanud eelnevalt külastajate arvu prognoosida. “Arvestasime kuni paarisaja inimese vajadustega, aga jätsime endale ka mõne plaan B. Päikeseline ja soe ilm loomulikult soosis seda üritust,” räägib peremees Jan Anderson. Kas talu ka järgmisel aastal osa võtab, ei osanud pererahvas veel kindlalt öelda. “Emotsiooni pealt tahaks veel osaleda, aga järgmise aasta plaane veel lukku pole pannud,” sõnab Anderson.
Vutitalu tegemistel saab silma peal hoida nende Facebooki lehel nimega Väljaotsa Vutitalu.

Paluküla Mäe talust oli lastel raske lahkuda

Ka Palukülas asuv Mäe talu avas oma uksed avatud talude päeval esimest korda. Nende hoovi sisenedes läks silmade ees lausa kirjuks – päike lõõmas, rahvast oli murdu, kohal oli toitlustaja Vallimägi OÜ, kes pakkus näiteks šašlõkki, friikartuleid ja burgerit. Kohal oli isegi jäätisebuss, kust sai osta palava ilmaga enda jahutamiseks nii poes müüdavaid jäätiseid kui ka pallijäätiseid.
Lastele jätkus samuti tegevust küllaga, sest õue peal olid jaanikiik, mitmesugused mängumajad, piraadilaev ja ka püstkoda. Rahva meelelahutamise eest hoolitses Valtu põhikooli näitetrupp kogupereetendusega “Kullaketrajad”. Etendus kestis 45 minutit ja seda esitati päeva jooksul kaks korda. Näitetrupile võis teha soovi korral ka annetusi.
Muidugi ei puudunud talust ka loomad. Mäe talus kasvavad erinevad loomad: viis alpakat, viis kanatibu, kaks parti, kaheksa kana ja üks kukk, kaks hane, viis kalkunit ja üheksa kalkunitibu, üks papagoi, neli jänest ja muidugi kõige tavalisemad lemmikloomad – kaks koera ja neli kassi.
Talupere, kuhu kuuluvad ema Berit, isa Kaido, tütred Krislin ja Kaisa ning poeg Keron, võis ära tunda omanäoliste särkide järgi, mida kaunistas alpakade pilt särgi esiküljel ja tagaküljel oli pereliikme nimi.
Perenaine Berit meenutab, et tema asus talusse elama 18 aastat tagasi, mees aga 22 aastat tagasi. “Talu kuulus kunagi minu mehe isa vanavanaisale. Kui meie siia elama asusime, olid siin vaid kanad. Siis hakkasime loomi vaikselt juurde soetama,” räägib pereema. Ühtegi looma pere toodangu eesmärgil ei pea, kõik on neile koduloomadeks. Mõistagi on nende loomadest kõige erilisemad alpakad, kelle nad enda tallu tõid eelmisel aastal Eestist. Huvi alpakade vastu tekkis Beritil 15 aastat tagasi, kui nägi telesarjas “McLeodi tütred” neid armsaid loomi.
Sellest ajast peale on tema südamesoov olnud need loomad endale saada, ja naise unistus täituski. Alpakasid soovib pereema juurde saada, aga seda juba paaritamise teel. “Hetkel on meil kolm isast ja kaks emast alpakat, nad on sõbralikud ja uudishimulikud. Hästi puhtad loomad on nad ka, teevad oma häda ühte kohta, mitte igale poole laiali,” kirjeldab naine loomi.
Kuna talu on teistest nii eemal ja lastel oli igav, otsustas pereisa Kaido hakata lastele hoovi peale ehitama erinevaid mängumaju. Kaidot inspireeris see, et ta soovis pakkuda lastele seda, mida tal endal ei olnud. “Jaanikiik oli noorema tütre soov. Piraadilaeva soovi said lapsed sünnipäevalt, kus nad nägid plastist laeva. Siis nad ütlesid, et nemad tahaksid ka endale sellist,” räägib pereema Berit. Avatud talude päeval olidki lisaks loomadele kõige suuremad lastemagnetid Kaido ehitatud uhked ehitised, kust nii mõndagi last oli raske ära saada.
Avatud talude päeval on Berit mõelnud varemgi osaleda, kuid siis ei olnud abikaasa sellest mõttest vaimustuses, kuid sel aastal jäi Kaido nõusse. Planeerimisega hakati tegelema kohe pärast registreerumist. Mõeldi ohutusele, õue korrasolekule, kas ja keda esinema kutsuda ning toitlustusele. “Kuskilt toetust me ei saanud, kõik tegime ise,” tõdeb perenaine.
Pererahvas sai külastajatelt väga palju positiivset tagasisidet. “Üks naine tuli meie juurde ja kallistas meid ning ütles, et me teeme nii õiget asja, oleme oma lastele sellise mängumaa rajanud ja et meil on süda õiges kohas. Palus meil olla sama tublid edasi ja soovis jõudu ja jaksu edaspidiseks. Alpakade kohta jätkus ka inimestel palju kiidusõnu, öeldi, et nad on nii armsad,” meenutab Berit.
Nende talu külastas lausa 1038 inimest. “Me poleks kunagi uskunud, et meie juurde nii palju inimesi tuleb. Arvasime, et võib-olla ehk 100 inimest käib päeva jooksul läbi.” Positiivsest tagasisidest ja suurest külastajate arvust saadi indu juurde ja avatud talude päeval plaanitakse osaleda ka järgmistel aastatel.
Kes seekord Paluküla Mäe tallu ei jõudnud, saab seda teha ka muul ajal. Pere pakub võimalust minna linde ja alpakasid vaatama, samuti saab nende territooriumile minna telkima. Neil on olemas katusealune, laste mänguplats ja grillimisvõimalus. Ka ekskursioone saab läbi viia, nende juures on käinud paljud kooli- ja lasteaiagrupid. Majutust nad veel ei paku, kuid tulevikus sooviksid seda teha küll.
Pereisa Kaido räägib, et kunagi nad tegelikult üritasid saada toetust Raplamaa Partnerluskogust ja kirjutasid projekti puhkekeskuse avamiseks, kuid see lükati mitu korda tagasi. “Aga alla me ei anna. Kunagi pakume kindlasti majutust,” ütleb pereisa Kaido. “Meie teekond siiamaani jõudmiseks ei ole olnud mitte üldse kerge ja maal elavaid peresid tuleks rohkem toetada, et maaelu välja ei sureks. Oleme suutnud vastu pidada, kuna meie perekond on tugev ja kõik toetavad üksteist,” ütleb perenaine.
Täpsemat infot pakettide kohta ja talu tegemiste kohta võib leida nii Facebooki lehelt nimega Paluküla Mäe talu puhkeala kui ka nende kodulehelt www.maetalu.ee

Infokasti:

Külastajaid Raplamaal

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare