-4.4 C
Rapla
Reede, 3 dets. 2021

Kultuurilisa KUKITEMUKI: Rapla kirikumuusika festivali külastas sel aastal rohkem inimesi kui varem

Stina Andok

XXVI Rapla kirikumuusika festival on tänaseks küll läbi, aga sugugi mitte ununenud ja on paras aeg kokkuvõtete tegemiseks. Festivali kunstiline juht Pille Lill on inimene, kes on võtnud enda kanda mitmeid väiksemaid ja suuremaid ülesandeid festivali korraldamisel. Vestlesime temaga pisut tänavusest festivalist.

Kuidas XXVI festivaliga rahule jäite?
Pille Lill: Mul on tunne, et läks väga hästi. Esimest korda olid minu arvates peaaegu kõik kontserdid praktiliselt kuulajaid-vaatajaid täis. Niisugust huvi ei mäletagi varem olevat. Erinevad kirikud ja asukohad ning rahvast jagus kõikjale. Avakontsert suures Rapla kirikus oli väga meeldiv algus täis kirikusaaliga ja Kehtnas oli üle saja inimese, Velisel oli kirik täis, Järvakandis, Vahastus jne. Ooperilauljate suvekooli lõppkontsert on tavaliselt olnud kultuurikeskuses, sel aastal oli kirikus ja ka seal oli kindlasti poole rohkem rahvast kui tavaliselt. Keelpillimängijate suvekooli lõppkontserdid aga seekord publikut ei toonud ja vajavad reklaamimiseks teistsugust vaatenurka. Kuulsime, et mõnel korraldajal sel suvel publikuga nii hästi ei läinud, seega oleme väga õnnelikud ja täname inimesi, kes meie festivalist osa said.

Mis olid meeldejäävamad kontserdid sel korral?
Eesti Rahvusmeeskoor muidugi ja Johansonid olid väga meeldivad. Need lood ja laulud, mis nad esitavad, on ilusad ja nad laulavad neid väga hingestatult. Mulle nad meeldivad väga ja rahvale ka. Palvemajja oleks mahtunud veel inimesi, kuigi rahvast oli palju.
Tegelikult kõik nii festivali kui ka esinejatega seonduv on positiivne. Kontsertide kõrge tase on meie kaubamärk. Et need esinejad, keda me kutsume, et nad armastaksid muusikat ja sooviksid seda jagada publikuga. Sellest oleneb festivali üldine tase.

Kas esinejate leidmine kirikumuusika festivalile on raske?
Ei ole raske, seetõttu, et töövõimalusi on vähe lisaks teistele ametitele ka muusikutel. Popmuusika valdkond on hetkel tõusuteel, kuid klassikalise muusika žanris on esinemisvõimaluste leidmine endiselt napp. Seega on iga pakkuja sel turul väga oodatud.

Mille järgi esinejate valik tehakse? Kas igal aastal püütakse mingisugust konkreetsemat läbivat joont hoida või pigem vastupidi, püütakse pakkuda võimalikult laia valikut muusikat?
Püüame pakkuda põhiliselt nelja žanri – klassikaline-, jazz-, folk- ja koorimuusika. Ja esinejate valik sõltub kolmest põhilisest kvaliteedist – instrumendi valdamine, muusika armastus ja soov seda jagada publikuga. Nii lihtne see ongi!

Mida arvate muusikafestivalil näiteks tulevikus lisaks festivali patroonile ka teistega vestlusringide läbiviimise ideest?
Sel suvel juba ka laiendasime. Lisaks hr Urmas Viilmale rääkisime Johansonidega Hageri palvemaja aias ja sõime kohalike kokkade fantastilisi koogikesi. Usun küll, et on tore tekitada vestlusringide traditsioon, kas siis kontserdi ees või järel.

Kas olete mõelnud ka Raplamaa muusikute kaasamisele?
Oleme seda ka aastate jooksul teinud. Meie suvekoolides on olnud Raplamaa lauljaid ja pillimängijaid, muide ka sel suvel, ja Siiri Sisask on meil esinenud ning Riinimanda koor ja Pärt Uusberg. Jõudumööda püüame alati valla talente kaasata.

Mida tähendas muusikute jaoks selliste suurte nimede nagu Stadleri Eestisse tulek ja et ta neid suvekoolis juhendas?
Muusikute jaoks oli see väga erakordne võimalus. Niisugused maailma tipud nagu viiuldaja ja dirigent Sergei Stadler on väga hinnatud juhendajad ja satuvad Eestisse harva. Seda eelkõige nende kõrge hinna tõttu. Näiteks lauljatel on Itaalias eratundide hinnad tõusnud 300 euroni 60-minutilise tunni eest! Instrumentalistidel on tunnihinnad tõenäoliselt madalamad, aga mitte oluliselt.
Rapla Suvekoolis osalejad maksavad väga soodsa suvekooli maksu, saades tippmängijatelt individuaalõpet, aga ka tagasisidet. Oma ala tipptegijad on hinnatud just seetõttu, et nad oskavad õpilase mänguesituslaadis tuua välja kõige kvaliteetsema poole ja olla motiveerija muusikuteel jätkamiseks.

Rahvusvahelise esinejate koosseisuga festivali korraldamine tõenäoliselt ei saagi täielikult ilma mitte mingisuguste ootamatusteta mööduda. Sel korral tuli kontserdikavasse muudatus ning publik ei näinud esialgse plaani järgi esinema pidanud keelpillimängijate suvekooli õpilaste keelpilliorkestrit. Mis juhtus?
Korralduslikus mõttes on alati ettevalmistuse käigus juhtumisi, mis vajavad kiiret lahendamist. Näiteks lauljate suvekooli juhendaja Samuel Krum tuli alles kaks päeva hiljem, kui pidi, kuna lend jäi tormi tõttu ära. Keelpillimängijate suvekooli peatuspaigaks jäi Tallinn, kuigi see pidi olema Raplas. Kuna mängijate ööbimised olid koostööpartneril Tallinnasse korraldatud, ei olnud mõtet osalejaid transportida. Koostööprojekti käigus tulid õpilased erinevatest riikidest, nagu USAst, Koreast, Venemaalt, Hiinast ning alles kohapeal selgus, et põhilise osa kokkutulnutest moodustasid lapsed, mistõttu professionaalse orkestri kokkupanemine muutus võimatuks.
Kujunes teistmoodi, kuna koostööprojekt, mis oleks pidanud toimima, tegelikult ei toiminud. Kahjuks lihtsalt on nii, et on partnereid, kellega kõik läheb hästi, ja vastupidi. Kui ei võta riske, siis jäävad toredad koostööd nägemata! Selle koostööpartneriga meil ei õnnestunud, aga tema abiga tulid jällegi suured nimed nagu Sergei Stadler kohale. Lõpuks esinesidki keelpilliorkestri asemel kahel kontserdil suvekooli õppejõud Sergei Stadler ja vioolamängija Marco Misciagna Itaaliast, mis kujunes vapustavaks elamuseks publikule. Meil oli võimalus kuulda kahe väljapaistva muusiku meisterlikkust.
Muretsesin natukene Moraavia koori pärast, kes esines Vahastus. Sellest koorist teadsin ma väga vähe, olin vaid kuulnud nende kõrgest tasemest. Nad tulid Euroopa Cantata festivalile Tallinnasse ja kuna Tšehhi saatkond oli valmis koostööks, siis tekkis mõte, et nad võiksid kirikumuusika festivalil esineda. Kirik oli rahvast täis ja kuuldavasti jäädi kontserdiga väga rahule.

Milline on olnud esinejate, suvekoolis osalejate, õppejõudude tagasiside tänavusele festivalile?
Kas nüüd on puhkehetk? Millal algab järgmise aasta festivali planeerimine?
Tagasiside, mis minuni on jõudnud, on hästi kiitev ja meeltülendav. Esinejate rahulolu teeb südame rõõmsaks ja soovin tänada kõiki, kes aitasid festivalil edukalt toimida.
Hetkel pole veel puhata saanud, sest juba 25. augustil saab alguse PLMF-i korraldatav Tallinna kammermuusika festival, mis kestab 2. septembrini ja rõõmustab publikut selliste maailmanimedega nagu tšellist Jan-Erik Gustafsson Soomest ja meie tippviiuldaja Anna Liisa Bezrodny, kes on üle hulga aja kodupubliku ees Tallinna Raekojas 1. septembril. Külastajatele vaba sissepääsuga püstitame 1. septembril Vabaduse väljakule Tarkusepäeva muusikatelgi, kus esinevad muusikaõppeasutuste õpilased ja mitmed ansamblid. 26. augustil esinevad Rootsi-Mihkli kirikus teiste seas ka Raplamaa flööditalent Kert Vahtre ja tema õpetaja Angela Katkosilt.
Rapla kirikumuusika festivali 2019 programmi ettevalmistamine on järjepidev töö ning osa kokkulepetega on alustatud juba paar aastat tagasi. Lõplik programm saab avalikuks tavaliselt novembri lõpuks.

5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised