-9.5 C
Rapla
Pühapäev, 5 dets. 2021

Juuru seitsme küla piiride muutmine jõudis volikogudesse

Helerin Väronen.

Eelmisel nädalal jõudis Kohila ja Rapla volikogusse endise Juuru valla külade Järlepa, Pirgu, Lõiuse, Mahtra, Jaluse, Sadala ja Kalda haldusüksuse piiride muutmise arutelu arvamaks neid Rapla valla koosseisust Kohila valla koosseisu.

28. augustil otsustas Kohila volikogu teha ettepaneku Rapla volikogule haldusüksuste piiride muutmiseks. Vallavanem Heiki Hepneri sõnul on praegu oluline protsessiga algust teha ja mingis ajagraafikus edasi liikuda, enne kui võetakse vastu valdade uued arengukavad ja tehakse pikaajalisi plaane. Selline haldusüksuse piiride muutmine pole Hepneri sõnul Eestis midagi erakordset. Edasiste sammude osas on pall nüüd Rapla valla käes, kuid Hepner ei näe põhjust, miks Rapla vald peaks keelduma läbirääkimiste alustamisest.
Mahtra küla kohta lisas Hepner, et ei tohiks olla kartust, nagu see piirkond kaotaks oma identiteedi ühest vallast teise liikudes. Näiteks suvel toimunud Hageri kihelkonnapäevad said väga edukalt kolme valla (Kohila, Saue, Saku) koostöös peetud.
30. augustil oli Rapla volikogus haldusüksuse piiride muutmine päevakorras infopunktina. Vallavanem Piret Minn sõnas, et läbirääkimiste alustamine on eelduseks, et saaks läbi viia näiteks rahvaküsitlust. Küsimust arutati ka eelarvekomisjonis ning seal leiti, et eelnõu menetlemine tuleb edasi lükata. Komisjoni liikmed polevat aru saanud, miks selline taotlus küladelt tulnud on ning põhjuste selgitamiseks soovib komisjon korraldada kohtumised külade kaupa.
Oma vastuse Kohilale, kas Rapla vald hakkab nendega haldusüksuse piiride muutmiseks läbirääkimisi pidama, peab volikogu andma kahe kuu pärast, ehk tegema otsuse 25. oktoobri volikogus. Minni sõnul ei pruugi selle aja jooksul jõuda kõigis külades käia, kuid menetlusega tuleb algust teha ja vaadata, kuhu omadega jõutakse. „Me ei lükanud eelnõud tagasi, vaid edasi,“ sõnas Minn lõpetuseks.
Seitsme küla haldusüksuse piiride muutmine on aga niivõrd pikalt õhus olnud, et tekib küsimus, kuidas sai see eelarvekomisjonile ootamatult tulla ja miks varem küladega nende muredest rääkima ei hakatud.
Eelarvekomisjoni esimees Andrus Tamm sõnas, et seitsme küla teema käis juunikuus informatsioonipunktina volikogu istungilt küll läbi, kuid see on vallavanema ja volikogu esimehe pädevuses. Nende eest Tamm rääkida ei tahtnud ja jäi vastuse võlgu.
Eelarvekomisjoni liige Margus Jaanson sõnas, et see teema on selline, kus ei saa lihtsalt lahmida. Kui Kohila käis ennast neis külades tutvustamas, siis eks Rapla käib ka ja uurib täpsemalt välja, mis on nende külade murekohad, miks nad Kohilaga liituda soovivad, ütles Jaanson. „Täna on tagumine aeg küsida, mis on Rapla ja Kohila miinused ja plussid,“ sõnas ta. Jaansoni arvates ei peaks selles küsimuses enam rääkima seitsmest külast, kuna kuulda on olnud, et Kalda ja Sadala soovivad jääda Rapla valla alla. Jaansoni arvates tuleks neil küladel järgmised neli aastat siiski koos Raplaga olla, on ju neisse piirkondadesse panustatud, vajalike teenuste maht antud.
Eelarvekomisjoni liige Tarmo Lukk ütles, et kui nad seda teemat komisjonis arutasid, ei olnud neil selget pilti, mis on külade Kohilaga liitumise soovi põhjused. Kui kevadel see info volikogust läbi käis, oli see vaid üldine info. Luki sõnul ei ole see selline protsess, kus peaks kiirustama. Kuigi Kohilale tuleb vastus anda oktoobriks, ei usu Lukk, et selleks ajaks on vallavalitsus kõikides külades käinud ja otsus tehtud. Hetkel on Luki arvates volikogu meelsus jagatud selles küsimuses pooleks ja praegu otsust tehes oleks see liialt emotsioonide pealt. „Sellele tuleks sisu juurde pookida,“ lisas Lukk. Külade halduspiiride muutmine ei mõjuta Luki arvates niivõrd valla arengukava kui finantsküsimusi, on ju Juuru panustanud väga palju Järlepa arengusse.

19 KOMMENTAARID

19 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised