-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

Kooliaasta algus nõuab liiklejatelt kõrgendatud tähelepanu

Stina Andok / foto: Siim Solman.

Elame ajastul, mil nutiseadmed ja aina tihenev liiklus nõuavad meilt kõrgendatud tähelepanu. Kooli algus muudab liikluspilti veelgi. Piirkonnapolitseinikud Kaspar Rodes ja Elle Tikki annavad nõu, mida saame omalt poolt teha, et liikluses edukamalt turvalisust tagada.

Kooliaasta alguses on kõige haavatavamas seisus esimese klassi õpilased, kes alles õpivad läbima igapäevast teekonda kodust kooli. „Kes ei ole veel jõudnud oma võsukestega kooliteed läbi käia, võiks selle ära teha,” julgustab piirkonnapolitseinik Kaspar Rodes. Ka juba vanemate koolilastega tuleks aeg-ajalt koolitee üle vaadata, kui harjumuspärasel teel on parasjagu näiteks teetööd. Sellisel juhul tuleks igal lapsevanemal teekond läbi mõelda ja vajadusel näidata lapsele teine marsruut.
Üheks ohuallikaks liiklemisel on kindlasti teeületamine. „Et oleks üheselt mõistetav, kas autojuht laseb jalakäija üle tee või mitte, võiks õpetada last ootama seni, kuni auto on täielikult seisma jäänud,” soovitab Rodes. Nii saab vältida, et laps olukorda valesti hindaks. Rodes juhendab, et lastele tuleks õpetada autojuhiga silmsidet looma, veendumaks, et ta jääb seisma.
Noored kooliskäijad liiklevad sageli ka ratastel. Ratturite puhul märgivad politseinikud, et kõige olulisem on selgitada oma lastele, et teed ületatakse jalgsi. „Kui rattur sõidab jalgrattaga, siis autojuht ei pea talle teed andma. Kohustus tekib sellisel juhul, kui rattur on rattalt maha tulnud ja jalutab, jalgratas käe kõrval,” selgitab Elle Tikki. Esimesel koolipäeval, mil politseinikud liiklejaid eriti valvsalt jälgisid, jäid neile silma just kiirustavad jalgratturid, kes tee ületamiseks hoogu maha võtta ei tahtnud. Samuti on Rodese sõnul tulnud kuulata huvitavaid vabandusi, miks rattakiiver ei ole peas, vaid lenksu peal. Nimelt on kiivri kandmist takistanud tüdrukutel patsid. „Ohutus peaks olema kõige tähtsam. Prioriteedid peavad olema paigas,” on Rodes resoluutne.
Rattaga liiklemisel aitavad ohutust tagada ka helkurid ja tuled, mille korrasolekut tuleb samuti lapsevanematel järjepidevalt kontrollida. Nii lapsi kui ka lapsevanemaid kurvastavaid rattavargusi saab politseinike sõnul edukalt ennetada rataste hoolsa lukustamisega.
„See on väike investeering. Samas tuleb meil päris palju teateid, et ratas on kadunud ja seejärel leitakse ratas hiljem võsast,” räägib Rodes. Nimelt kasutavad inimesed lukustamata rattaid oma jalavaeva vähendamiseks. „Tänapäeval võetakse ikka lukustamata rattaid, keegi ei hakka vaeva nägema, kui ratas on lukus,” ütleb Tikki.

Nutiseadmed liiklusesse ei sobi

Praegusele ajastule on omased nutiseadmed, mis saadavad meid iga päev ja igas olukorras. Ka liikluses on politseinikud täheldanud, et laste pilgud on naelutatud telefonidesse nii jalutades kui ka rattaga sõites. „On uue aja nutijalgratturid, kes õpivad käed lahti sõitma, et sõidu ajal trükkida. Liiklusseaduse järgi on reguleeritud, et ühe käe võib jalgrattasõidu ajal vabastada üksnes peatumiseks või suunamärguandeks,” selgitab Rodes. See on nüanss, mida lapsevanemad ehk alati ei oska üle rõhutada. Politseinikud soovitavad lastel kindlasti jalgrattalubade tegemisest osa võtta, sest just sealt saadakse esimesed tõsisemad liiklusteadmised.
Väikeste koolilaste puhul võib ette tulla, et koduteel unustatakse end lisaks seadmete vaatamisele ka teineteisega mängima. „Täna Raplasse sõites jäi silma, et neli pisikest koolilast mängis sõidutee ääres kulli. Minu ees sõitev veoautojuht tegi äkkpidurduse, kuna ei olnud võimalik aru saada, kas nad jooksevad tee peale või mitte,” räägib Rodes.
Lapsevanemad peaks kodus lastele õpetussõnad peale lugema, et äkilisi liigutusi tee ääres teha ei tohiks. Samuti tuleks vältida hoogsaid mänge bussipeatustes ning autost või bussist väljudes tuleks alati ohutuses kindel olla.

Turvavöö tuleb kinnitada ka bussis

Läbi aegade on liikluses turvalisusest rääkides olnud murekohaks turvavöö. Praegusel ajal inimesed enamasti autos siiski kinnitavad turvavöö eeskujulikult nii ees kui ka taga istudes, aga bussis see liigutus veel nii sujuv ei ole.
„Kui oleme kontrollinud busse, on näha, et inimesed teavad täpselt, mis on valesti ja hakkavad kohe turvavööd peale panema. See on kurb, et inimesed teavad, aga lihtsalt ei pane,” on Rodes nördinud. Bussis turvavöö kinnitamine on aga kohustuslik ja igal inimesel tuleb enda ohutuse eest ise vastutus võtta.
Samas on oluline meeles pidada, et lapsed õpivad eeskuju kaudu.
Lisaks kodusele suulisele juhendamisele, on esimese klassi õpilastele ja nende vanematele abiks liiklusaabitsad, mida koolis jagatakse. Tikki soovitab, et kui neid koolis väga usinalt ei täideta, võiks neid lapsed kodus koos vanematega täita. „Tegelikult ei ole see nii otseselt õppimine, vaid pigem mäng, kus saab kleepida ja joonistada,” julgustab ta. Selle kaudu on ka lapsevanemal lihtsam oma lapsele liiklusreegleid selgitada.
Lisaks liiklusele tuleb tähelepanelik olla ka koolikeskkonnas, tuletavad politseinikud meelde. „Kui kedagi kiusatakse, tuleks täiskasvanut teavitada, mitte jääda passiivseks,” ütleb Rodes.
Murekohaks on ka noorte vabaaja veetmine uue õppeaasta alguses, mida on mõningatel tavaks tähistada alkoholiga. Politseinikud leiavad, et alaealine peaks teadma, et alkohol on talle keelatud ning tema tervisele kahjulik. Alkoholi kahjulikkusest rääkimise kõrval on vanema roll oma lapse tegevuse kontrollimine ning selgeks tegemine, kes on tema sõbrad. „Lapsevanemad vastutavad oma lapse eest, see ei ole nuhkimine, vaid vajalik kontroll,” ütleb Tikki.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et kuigi liikluses tuleks tähelepanelik olla igal ajal, toob suveajalt üleminek uuele õppeperioodile kaasa mõningaid muudatusi, mis nõuavad kohanemist. Politseinikud soovitavad olla kõigil liiklejatel liikluses eriti erksad ja varuda suvise ajaga võrreldes pisut rohkem aega.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised