Raplamaa geograafiline asukoht on soodne, mis võimaldab meie inimestel leida paremini tööd, end rakendada ja teostada. Meil on rahulik elukeskkond ja puhas looduskeskkond. Peame kõiki oma tugevusi ja olemasolevaid väärtusi rohkem hindama ja ära kasutama.
Samas peame tegelema kõikide olemasolevate probleemidega, ka nendega, mis tunduvad võib-olla täna tühised ja väikesed. Hoida tuleb olemasolevaid väärtusi, traditsioone, ka tervisedenduse valdkonnas. Ainult järjepidevusega saavutame rahvatervise näitajates tulemusi.
Rahvastik
Raplamaal on kuni 14-aastaseid lapsi 17%, tööealisi 57% ja elanikke vanuses 65+ 26%, mis ei erine Eesti keskmistest näitajatest. Raplamaa rahvas on homogeenne – 95% elanikkonnast on eestlased.
Eeldatav keskmine eluiga järjest suureneb – nii on täna sündivatel lastel tõenäosus elada Eestis 78,2 aastat (naistel 82,3 ja meestel 73,7 aastat). Kümne aasta jooksul on vähenenud meeste ja naiste eeldatava eluea vahe Raplamaal viie aasta võrra, kuid ka praegu on see vahe umbes seitse aastat.
Miks inimesed elavad kauem kui kunagi varem? Kas inimesed on lihtsalt hästi ravitud? Palju tähtsam näitaja on tervena elatud aastad – Raplamaa naised elavad viimaste andmete järgi tervena 63 aastat ja mehed 55,8 aastat, mis on Eestis head näitajad.
Ühe rahva jaoks on olulisim näitaja iive – kas me oleme jätkusuutlikud? Aastal 2010 olid terves Eestis iibe näitajad head – Eesti iive oli positiivne ja Raplamaal oli see samuti positiivne (+32). Viimased viis aastat on iive püsinud Raplamaal ca 100 lähedal ehk siis sadakond inimest sureb rohkem kui sünnib. Maakonna arengustrateegia üks eesmärke on Raplamaa positiivne iive aastaks 2035.
Sündide arv on langenud (2007. a – 441, 2017. a – 325), ent viimastel aastatel püsima jäänud. Aborte tehakse Raplamaal neli korda vähem, kui on elussünde (2000. a alguses oli Eestis aborte sama palju kui sünde).
Võrdsed võimalused
Väga oluline tervisemõjur on töö olemasolu ja sissetulek. Raplamaal on nii tööhõive kui ka töötuse määr võrreldes kogu Eestiga paremas seisus. Töötust on praegu 4% (kuid nt aastal 2010 oli see 19,6 ehk viiendik tööealistest). Brutotulu on Eestis neljandal kohal – 1113 eurot kuus. Ravikindlustusega kaetus on ca 92%. Raplamaal, nagu Eestis tervikuna, elab viiendik peredest suhteliselt vaesena.
Rahvastiku tervise seisund
2009. aastal hindas 65% Rapla maakonna tööealisest elanikkonnast oma tervise heaks või üsna heaks, mis oli Eestis parimaid tulemusi. Paraku aastal 2018 on see näitaja 54,9%, olles üsna sarnane Eesti keskmisega (53,5%).
Rahvastiku terviseseisundit mõõdetakse suremuse ja haigestumisega. Kolm peamist suremuse põhjust on südame- ja veresoonkonnahaigused (SVH), pahaloomulised kasvajad ja vigastused ning mürgistused.
SVH suremuse juures on huvitav vaadata trendi: jõudsalt on viimase veerandsaja jooksul vähenenud nii meeste kui ka naiste suremus südame isheemiatõvedesse (südame verevarustuse probleemid), samuti peaaju veresoonte haigustesse. Väikeses languses on infarktid, tõusnud on seoses eluea tõusuga meeste ja naiste suremus hüpertooniasse (kõrge vererõhk).
Pahaloomulistesse kasvajatesse suremus on aja jooksul järjest suurenenud. Eestis on naiste vähkisuremuse peamised paikmed rind, käärsool, pärasool, kops. Meestel kops, eesnääre, käärsool, lümfoid ja magu. Eestis on peamine vähisuremuse põhjus kopsuvähk (5% kogu suremusest). Vähki haigestumine suureneb vanemas elueas, 60+ eluaastates. Raplamaal on vähkisuremuse näitajad Eestis ühed kõrgemad.
Õnnetussurmade osakaal on meestel alati olnud suurem kui naistel. Raplamaal oli 2017. aastal õnnetussurmade osakaal meeste puhul 9% ja naistel 3%. Vigastussurmad on kümne aasta jooksul vähenenud meeste puhul poole võrra (2007. a – 38, 2017. a – 19). Viimastel aastatel (2011-2017) on vigastussuremuse üks olulisi põhjuseid enesetapp. Vaadates suitsiide soo järgi, on näha, et enesetappe sooritavad eeskätt mehed. Alkoholisurmade osakaal on viimastel aastatel olnud ca 4% ja see on üldjuhul meeste probleem.
Varajane suremus näitab, kui suur on suremuse tase elujõuliste ja produktiivsete (sh tööealiste) elanike seas. Raplamaa naistest suri varajaselt 10% ning meestest 32% (2017), kümne aasta jooksul on varajane suremus siiski langenud nii meestel kui ka naistel ligi kaks korda.
Haigestumine vähki on Raplamaal Eesti näitajatest kõrgem huule ja suuõõne kasvajate ja meeste ning naiste kopsuvähi puhul. Kas leiame siin seoseid oluliselt suurema suitsetamisega?
Puudega inimeste osatähtsus on Raplamaal suhteliselt väike – 4,4%.
Sõeluuringutes osalevad Raplamaa naised küll aktiivsemalt kui Eestis keskmiselt, kuid ikkagi puudutab see emakakaelavähi puhul vaevu pooli naisi (2017. a 53,2%) ja rinnavähi puhul 62,6% naistest. Mammograafi buss on tavaliselt augustis Raplas kuu aega ja naised peaks leidma selle aja.
Vaktsineerimine väheneb aasta-aastalt, on vanemaid, kes keelduvad vaktsiinidest ning juba on ka Raplamaal vaktsineerimise protsent alla 95%, mis on WHO poolt soovituslik piir, kus nakkuspuhanguid ei teki. Eesti keskmised näitajad on veel madalamad.
Eesti riigi terviseprofiilis nimetatakse oluliseks probleemiks Eestis diabeeti, mis on viiendikul elanikkonnast. Diabeeti haigestub igal aastal Eestis 6000-7000 inimest. 7% moodustab I tüübi diabeet, 93% on aga II tüübi diabeet, mis saadakse paljuski elustiilist tulenevalt. II tüübi diabeeti haigestumine tõuseb kõikides vanuserühmades alates 35. eluaastast. Kõige rohkem esmahaigestumisi on vanuses 55-64.
Raplamaal on HIV-nakatumus tagasihoidlik, kuid võimalik, et registreeritud andmed ei näita tegelikku olukorda ja seetõttu ei tohi HIV-i probleemi pidada sugugi mitte vähemtähtsaks. Nakkushaigustest on puukborrelioosi maakonnas võrreldes Eesti näitajatega väga palju (2017. a – 103 juhtu), puukentsefaliiti on Raplamaa inimestel diagnoositud harva (2017. a – 0, kuid 2014. a 7), mis tähendab, et Raplamaa ei ole ohtlik kant, kuid inimesed käivad ringi ning selle haiguse ennetamiseks on vaktsineerimine vajalik.
Tervislik eluviis
Kiiresti suurenev rasvunute osakaal on kasvav rahvaterviseprobleem kogu maailmas. Võrreldes Eesti tulemustega on Raplamaa lapsed ühed ülekaalulisemad ja rasvunumad Eestis. Raplamaal olid 2016. aasta uuringu andmetel 32% I klassi lastest (7-8-aastased) ülekaalulised. Vanuserühmade võrdluses on mehed igas vanuses naistest ülekaalukamad: näiteks vanuserühmas 16-24 on 4 korda rohkem ülekaalulisi mehi kui naisi ja vanuses 25-34 rohkem kui kolm korda. Naiste kehakaal hakkab kasvama pärast 35. eluaastat.
Suitsetamine väheneb kogu riigis järjepidevalt, kuid Raplamaal ja Kesk-Eestis on suitsetajate osakaal suhteliselt suur – ligi kolmandik meestest ja 14% naistest suitsetavad iga päev. Raseduse ajal suitsetab Raplamaal ca 8% naistest.
Teismeliste rasedused on vähenenud viimase kümne aasta jooksul 3-4 korda (2017 – 6).
Tervislik toitumine – see on imelihtne. Raplamaalased söövad siiski näiteks puu- ja köögivilja oluliselt vähem soovitatust (5 peotäit puu- ja köögivilja päevas).
Kolmandik tööealisest elanikkonnast tegeleb liikumisharrastusega kaks ja rohkem korda nädalas. Kaks kolmandikku ei tegele vabal ajal sportimisega peaaegu üldse. Naised on aktiivsemad kui mehed. Laste ja noorte liikumisaktiivsus on vähenenud, sest alternatiive on juurde tulnud. Ekraaniaeg suureneb. Liikumisvõimalusi on Raplamaal väga palju – on palju erinevaid spordialasid, spordiobjekte, kergliiklusteid jne.
Noorte riskikäitumine. Suitsetamine on noorte seas vähenenud, viimase uuringu andmetel suitsetas 15-16-aastastest noortest 10%. Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on vähenenud, ent paraku on narkootiliste ainete tarvitamine sagenenud – Raplamaa noortest on kanepit proovinud ligi 30%.
Vaesematel ja madalama haridustasemega inimestel on suuremad käitumuslikud terviseriskid. Näiteks suitsetajaid on Eestis põhiharidusega inimeste hulgas peaaegu neli korda rohkem kui kõrgelt haritute hulgas.
Toetav elukeskkond
Raplamaal on turvaline elukeskkond ja inimesed tunnevad siin end kindlalt – rohkem kui 92% Raplamaa elanikest peavad oma kodukohta väga turvaliseks.
Raplamaa on kuritegude poolest Eesti keskmine. Isikuvastased kuriteod on läbi aastate olnud suhteliselt sarnasel tasemel. Oluline vähenemine on aga varavastaste kuritegude osas, vargusi on võrreldes hiilgeaegadega (2009. a) ligi neli korda vähem.
Tööõnnetusi on viimasel kümnendil olnud Raplamaal aastas vähem kui sada ja väga harva lõppeb tööõnnetus surmaga.
Liikluses hukkunute ja vigastatute arv on viimasel kümnendil langenud (2007. a – 138 vigastatut ja 13 hukkunut, 2017. a – 53 vigastatut ja 3 hukkunut), 2018. a on taas kurvem aasta, kus hukkunud on kaheksa inimest.
Joobes juhte tabatakse igal aastal rohkem kui 200. Joobes juhtide tabamine sõltub palju ka politsei aktiivsusest – kui palju joobes juhte tegelikult liikluses on, me ju ei tea.
Perevägivalda on viimase nelja aasta jooksul registreeritud keskmiselt 130 juhtu aastas. Neist umbes 2/3 moodustavad kehalised väärkohtlemised. Perevägivalda osatakse juba ka rohkem märgata ning selle suhtes abi otsida.
Tuleõnnetused on viimase kümne aasta jooksul vähenenud rohkem kui kolm korda, ka tules hukkunuid on viimastel aastatel üksikud. Peamine tulesurma põhjus on voodis suitsetamine. Raplamaa kutseline päästevõrgustik koosneb neljast üksusest, kõigi reageerimiskiirus on üks minut. Raplamaal on kümme vabatahtlikku päästekomandot, kus tegutseb üle 250 inimese.
Uppumissurmasid on maakonnas olnud läbi aastate vähe, mõnel aastal ka 0 (2010, 2013, 2015). 2003. aastal uppus Raplamaal 6 ja 2004. aastal 4 inimest. Eestis tervikuna on uppumissurmade osakaal oluliselt vähenenud võrreldes varasema ajaga. Uppumise oluline põhjus on alkoholi tarvitamine veekogu ääres.
Raplamaa on olnud perearstide vähesuse tõttu Eestis kõige kehvemas seisus. Loodavate perearstikeskustega paranevad arstide töötingimused ja loodetavasti toob see siiakanti ka noori perearste. Raplamaal on oma haigla, mis on oluline nii turvatunde kui ka saadava abi pärast, eriti vanemaealistele inimestele.
