7.7 C
Rapla
Pühapäev, 2 okt. 2022
spot_imgspot_img

Erilasteaia rühmade kolimisele tagasiteed ei ole

Erilasteaia Pääsupesa kahe rühma ümberkolimine lasteaeda Kelluke on lapsevanemad tülli ajanud. Möödunud nädala teisipäeval, 13. novembril kogunes märkimisväärne hulk neist Kellukese lasteaeda avalikule arutelule, kuhu olid aru andma kutsutud Rapla valla esindajad.

„Midagi väga olulist on toimumas, arvamused on vastakad. Rääkige meile, lapsevanematele, töötajatele, kõikidele asjast huvitatutele, mis on plaanis, miks seda tehakse ja vastake küsimustele. Aitäh, et tulite,” alustas tasakaalukate sõnadega üks lapsevanem. Kellukese lasteaia kitsukesse ruumi oli kogunenud silma järgi julgelt üle viiekümne inimese. Nende seas nii lapsevanemaid, kelle lapsed õpivad Kellukese lasteaias, kui ka neid, kelle võsukesed on erilasteaia õpilased.
Nende ette astusid Rapla abivallavanem Margo Hussar, vallavanem Piret Minn, haridusnõunik Tiina Roosimägi ja vallavolikogu hariduskomisjoni esimees Jane Schelejev. Lisaks olid kohal ja valmis igal ajal kaasa rääkima Kellukese direktor Aune Kähär ja Pääsupesa direktor Svea Jõeste.
Vallavanem Piret Minn alustas, öeldes, et pikaajalise vallakodanikuna on ta aastaid kuulnud Pääsupesa kehvast seisukorrast ning et praeguseks on olemas plaan, millega tuleb edasi liikuda. Plaan on selline, et järgmisest õppeaastast on kaks erilasteaia Pääsupesa rühma Kellukese lasteaias ja kahte uut rühma tavalastele ei avata. „See on ainult üheks aastaks nii,” ütles ta.
Esireas istuv lapsevanem ei lasknud pikalt vastukaja oodata ning tutvustas vallaametnikele Rapla valla määrust, mille kohaselt võetakse lapsi lasteaeda vastu vastavalt järjekorrale. „On olukord, kus oleme järjekorras, aga me ei saa seda kohta,” rääkis ta. Selle peale kostis haridusnõunik, et kohata ei jää keegi. Lapsevanemat vastus ei rahuldanud ning ta selgitas ametnikele oma jutu mõtet veelgi: „Oleme teinud nii, nagu on nõutud, aga nüüd võtate ära meilt selle õiguse. Meil on õigustatud ootus kohale.” Asja tuum on lapsevanema sõnul asukohas, nimelt ei soovi keegi neist teha Rapla vahel oma lastega „kaubaringe”.
Rapla abivallavanem Margo Hussar sekkus siinkohal ja ütles, et valla kohustus on tagada kohad Rapla linna piires. „Liigutame parasjagu rühmasid, mis on üldpilti vaadates vajalik,” selgitas ta. Laste vedamisele viidates rääkis ta ka sellest, et sõimerühmale alternatiivina pakub Rapla vald kohti lastehoidudes, millest lähim asub Kellukese lasteaiast kõigest paarisaja meetri kaugusel.
Siis aga kiskus asi juba pisut isiklikumaks ja Hussar tõi välja oma uurimistöö tulemused, mille kohaselt on üksnes 10% kohataotluse esitajatele Kelluke kodule lähim lasteaed. „Õigustatud ootus on kõigil. Kõige suurem õigustatud ootus on aga see, et lapsel on koht, kus temaga tegeletakse. Vald tagab need asjad ka edaspidi,” sõnas ta.
Seegi selgitus lapsevanemat ei rahuldanud: „Väga tore, aga olukord Pääsupesas ei juhtunud eile. Kas ei peaks hakkama probleemidega tegelema kohe, mitte tulla nüüd ja hakata meie südametunnistusele rõhuma. See ei ole argument.”
Selle peale ärritus aga üks vanaisa, kelle lapselaps õpib erilasteaias Pääsupesa. On selge, et lapsevanematele, kes on sellepärast, et suure valla peale on vaid üks erilasteaed, pidanud sõidutama oma lapsi pidevalt pikki distantse, mõjuvad nurinad sõidutamise üle tobedana. Esimene kiil sai sellega Kellukese ja Pääsupesa lapsevanemate vahele tol õhtul löödud.

„Me ei ole tulnud siia vaidlema. Otsus ei ole toimunud üleöö. Teil on endal ka teada, et on käinud läbi Alu ja Päkapiku lasteaia mõte. Küll mitte praeguse valitsuse tööajal, aga varem on tehtud eeltööd. See on pikem protsess. Räägime ühest aastast, muudatus ei ole nii suur,” jätkas Hussar.
„Kas tänasel päeval on teil ainult üks variant?” küsis lapsevanem saalist. „Teised variandid on varem läbi arutatud. Täna on see variant parim,” selgitas Hussar. Seepeale küsis teine lapsevanem saalist: „Miks Päkapiku lasteaed variandina neli aastat tagasi ära langes, kui kõik osapooled olid sellega nõus? Millegipärast langes see juurdeehitus ära. Just valla poolt.” Haridusnõunik vastas seepeale, et selleks ei leitud vahendeid.
„Kui palju inimesi ilma tööta jääb?” kõlas küsimus. „Kui kõne all on lapsed, ei ole töötajad primaarsed,” vastas Hussar. Ta selgitas ka, et kuna tegemist on professionaalsete töötajatega, ei nähta, et nad jääksid ilma tööta. Seejärel tutvustas ta lapsevanematele oma uudset mõtet võtta valla palgale lasteaiaõpetaja, kes läheks uuest õppeaastast tööle lastehoidu, et tagada lastele samasugune õpe nagu lasteaias.
„Kuidas on võimalik tagada liikumisharidus, muusikaline haridus, ujumine ja logopeed?” küsiti saalist. Kuigi Roosimägi vastas, et ujulas on õhtupoolsed ajad vabad, jäid teised aspektid siiski selgitamata. Hussar tõdes ka lapsevanema küsimuse peale, et täna siiski ei saa lubada, et õpetaja valla palgale võetakse ja hoidu tööle suunatakse.
Vanemate uurimise peale nentis Kellukese direktor, et veel ei osata öelda, kui palju pedagooge Kellukese muudatuste tõttu koondatakse: „Selge on see, et kahe rühma kollektiividele peame leidma variandid. Kui tuleb otsus, siis hakkame selle peale mõtlema, aga kaks rühma tähendab kuut inimest.”
Rapla vallavanem Piret Minn tõi välja, et ka lastehoius tuleb tagada seal töötavate inimeste teatud pädevus, kuid see ei veennud publikut. Üks lapsevanem rääkis, et tema lapse jaoks oli lastehoius käimine isegi traumeeriv. Selle peale kostis haridusnõunik, et kvalifikatsiooninõuetele mittevastavate asutustega koostööd ei tehta.

„Laste arv väheneb, aga sotsiaalministeeriumi uuring näitab, et kümne aastaga on erivajadustega laste arv kahekordistunud, see tõuseb,” tõi üks lapsevanem välja. Rapla vallavanem vastas: „See on väljakutse. Summa summarum laste arv ei suurene. Pragmaatiline väljendus, aga nii on.” Lapsevanem küsis veel: „Kui erivajadustega laste arv kasab, kas kaks rühma on jätkusuutlik plaan?” Minn rõhutas, et see on tendents ja ühe aastaga laste arvu kahekordistumist ei nähta. Roosimägi selgitas juurde, et täna on tavarühmades ka väga palju erivajadustega lapsi, kes saavad väga hästi hakkama.
Üks lapsevanematest rääkis, et on olnud kirjavahetuses haridus- ja teadusministeeriumiga seoses seadusemuudatusega, mis puudutab algharidust. Nimelt on ühe punktina seal lapsevanema sõnul arutelus erilasteaiarühmades laste arvu vähendamine: „Kui see vastu võetakse, mida tehakse kahe rühmaga? Te peate olema sellele täna mõelnud. Siis ei saa enam kahes rühmas olla nii palju lapsi.”
Roosimägi raputas pead: „See ei vasta tõele. Ma olen väga hästi kursis. Ühtegi paragrahvi ei ole paigas.” Sekkus ka volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees Andrus Tamm, kes sõnas, et ei ole võimalik, et omavalitsus hakkab valmistuma kõikideks võimalikeks seadusemuudatusteks: „Siia ei ole mõtet takerduda.”
Teemal, kuhu liigub laste arv, võttis sõna vallavanem: „Võiks liikuda selles suunas, et võiksime hakata ostma teenust sisse, see on märksa täpsem. Ei peaks panema raha betooni, kui me näitajatest näeme, et järgmise viie aasta jooksul lapsi lasteaedades napib.”
Üks lapsevanem tuli seejärel taas laste erinevate lasteaedade vahel sõidutamise juurde, öeldes, et see on meeletu ajakulu. Pääsupesa direktor Svea Jõeste ütles selle kohta, et Pääsupesa laste vanematel käibki üks laps Pääsupesas ja teised teises: „Nad ei ole kunagi nurisenud.” Üks Pääsupesa lapsevanematest ütles aga ärritunult, et Rapla eliitlasteaed ei soovi puudega lapsi, selles on asi, kuid pälvis oma sõnavõtuga vaid valju pahameelt.
„Me ei ole selleks täna siia tulnud, et vastanduda,” ütles üks teine lapsevanem. Minn andis sellele vestlusele ka oma panuse: „Elukogenud inimesena tahan öelda, et seda ei väljenda arvudes, aga arvan, et sellest, et Kellukese ja Pääsupesa lapsed

hakkavad koos toimetama, võidavad kõige rohkem Kellukese lapsed. See on kogemus, mida ei loe, ei õpeta.” Saalist kõlas vastukaja: „Eriti need lapsed, kes kohta ei saa.” Tulemuseks kõikihõlmav naer.
Lapsevanemate arvates on arusaadav, et lapsi jääb vähemaks, aga nad ei mõista, miks võetakse rühmad ära lasteaiast, kus on pikk järjekord ukse taga. Selle peale meenutas Roosimägi, et paljudel järjekorras olijatel on kodule lähemal lasteaiakoht olemas. Sellest sündis kuulajaskonnas ettepanek üle vaadata kohapoliitika, et need, kellel on Kelluke kodulähedane lasteaed, sinna ka koha saaks.

„Kas on arutatud, kuidas tõsta laste arvu?” kostis saalist küsimus. Minn kinnitas, et on, ning tõi välja, et ei pea ainult iibe peale lootma jääma, vaid on võimalusi elanikkonna Raplasse meelitamiseks. „Tuleb muuta lasteaiad atraktiivseks, siis tulevad inimesed, praegu ainult pidurdub kõik,” avaldas lapsevanem arvamust. Hussar leidis, et teema on laiem: „Mustlaslikus mõttes ei ole elukohti, kuhu siis inimesed tulevad? Kui on elukoht, hakatakse mõtlema, et on lasteaiakohti vaja.” – „Aga võib-olla peaks varakult mõtlema,” kostis saalist.
Vallaametnikud tõdesid kokkuvõtvalt, et täna on Pääsupesa erilasteaiarühmade kolimine Kellukese lasteaeda kõige parem lahendus. Õigupoolest tänaseks enam alternatiive ei olegi. Kuigi ametnikud ütlesid koosoleku alguses, et muudatus mõjutab tavalapsi, kes on Kellukese lasteaia järjekorras, üksnes ühel aastal, tõdesid nad hiljem, et koostöölepingud lastehoidudega tuleks sõlmida siiski tõenäoliselt 2-3 aastaks.

Kellukese lasteaia hoolekogu esimehe Marek Mettase sõnad sobivad koosoleku kokkuvõtmiseks hästi: „Seisate meie ees, olete vaadanud Pääsupesa lagunemist 17 aastat. Räägite, et ei ole ühtegi teist varianti, täna enam tagasiteed ei ole. Saame hakkama, aga mõelge, mida olete kokku keeranud. Miks ajate meid praegu oma planeerimise pärast tülli?”

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised