14.2 C
Rapla
Teisipäev, 28 sept. 2021

Rapla keskväljak saab kiita ja laita

Ligi 15 aastat kavandatud ja oodatud Rapla esindus- ehk keskväljak tekitab endistel linna- ja vallajuhtidel vastakaid tundeid – üks lepib väljaku „kivise näoga“, teine mitte.

Kümme aastat nii Rapla linnapea kui ka Rapla vallavanem olnud Aare Heinvee ütles, et „kuigi ilu on vaataja silmades, siis minule see väljak ei meeldi ei otstarbekuselt ega arhitektuuriliselt.
Ei ole süvenenud projekti sedavõrd, et hakata olemasolevasse muudatusi tegema. Asi on terviklahenduses, kuid esimese asjana muudaks ümber “maapinna lainetuse”,“ lisas kogenud omavalitsusjuht.
Hea on Heinvee sõnul see, et tänu Eesti 100 tähistamisele said paljud linnad võimaluse linna keskust kujundada ja Rapla seda maha ei maganud. „Arhitektide liidult hea lobi. Sellele väljakule oli ka varem projekt olemas, kuid euroraha tahtis kulutamist,“ ütles Heinvee.
„Olen pidanud selle väljaku lahendamist tähtsaks, sisuliselt olin ma ise “hollivuudi” lammutamise otsustaja ja see oli alles terviklahendi algus. Kuid küsimus on, kuidas seda tehakse,“ rääkis Heinvee.
„Tean euroraha kasutamisest nii mõndagi. Paljudele on olnud euroraha kättetoomine äriideeks. Mul pole siinkohal fakte keskväljakute kohta, aga suurejoonelised europrojektid on ikka head vastukaja leidnud. Sest Eesti on “eesrindlik eurorahade kasutaja”.“
Vähemalt (EL-i toetuste – ML) algusaastail oli Heinvee sõnul oluline kulutamine, mitte otstarve. „Näiteks hiiglaslikud ja väga küsitavate lahendustega maanteede ristmikud. Õnneks hilisemad ristmikud kärbiti eelarveliselt ja lahendustelt, näiteks Luige ristmik,“ kirjeldas Heinvee.
Eesti 100 lähenedes tekkis tema sõnul poliitikutel võimalus oma valimislubadustele rõhutatult isamaalist tausta anda ning katteallikana sobis euroraha hästi. „Poliittehnoloogia näeb ette, et oma lubadustele on kõige kindlam kaasata heade spetsialistide toetus ja lobi. Arhitektide liit oskas seda olukorda suurepäraselt ära kasutada, et enda liikmetele tasuvat tööd saada. Seda tehakse ikka ja neile pole midagi ette heita – kasutati oma võimalust. Ega siin midagi halba ei olekski, kuid minu arvates käidi rahaga suhteliselt lõdvalt ringi,“ rääkis Heinvee, kelle arvates on Raplale kulunud 1,2 miljonit eurot väga suur raha niisuguse projekti jaoks.
Heinvee meenutas, et Raplal oli konkursi teel leitud keskväljaku projekt juba varem olemas, mis valmis kümmekond aastat tagasi. „Kaasasime arhitektuuriteaduskonna oma tudengitega, kes olid põhilised osalised. Nii see eskiisprojekt sündiski. Loomulikult lugesime raha, kuid tahtsime ka tudengitele võimalust anda,“ rääkis Heinvee.
Toonane võidutöö oli Heinvee meenutuse kohaselt kitarrimotiiviga, mis on Raplale tema hinnangul tähenduslik. „Võib-olla see ei olnudki sobiv, aga jälle kordan end – ilu on vaataja silmades.“

Ilvi Pere roheluse puudust
ei pelga

Vallavanem aastatel 2012-2016 ning praegune vallavolikogu liige Ilvi Pere ütleb, et tal oli hea meel olla projekti sünni juures. „Olin seotud ideekorjega, arhitektuurikonkursiga, projekti rahastamiseks taotluse kirjutamisega,“ loetles Pere ja lisas, et ta ei ole jälginud, kas kõik, mida tookord mõeldi ja mida Rapla inimesed soovisid, realiseerus ka ehitusprojektis.
„Tean, et tegemata jääb turuala, tegeluspark, sest EL-i toetuse maht oli maakonna soove arvestades liiga väike ning sellest lähtuvalt tehti ka otsus piirduda vaid esimese etapiga,“ kahetses Pere ja lubas: „Kindlasti seisan volikogus selle eest, et lähiaastatel saaks kõik valmis.“
Keskväljaku äärde tühjadele kruntidele peaksid Pere sõnul tulema uued ärihooned, mille ülemistel korrustel võiksid olla korterid. „Väga loodan, et leidub neid ettevõtjaid, kes näevad selles piirkonnas potentsiaali,“ unistas endine vallajuht.
Väljaku arhitektuurikonkursi žüriis olid Pere sõnul valdkonna spetsialistid ja ta usaldas nende nägemust. „Mina žüriisse ei kuulunud ja minu lemmik oli üks teine töö. Selle töönime ei mäleta, kuid seal oli palju õitsvaid puid,“ meenutas Pere.
Rapla on tema sõnul kultuurilembene linn ja vajab lisavõimalusi näiteks etenduste, kontsertide ja messide jaoks. „Keskväljak kindlasti seda ka pakub. Betoonkate aitab pikendada hooaega, sest varasemal muruplatsil oli vihmase ilmaga väga raske midagi korraldada. Paljud väliüritused on jäänud tegemata, sest meil ei ole vastavaid võimalusi olnud,“ rääkis Pere.
„Kõigile neile, kes täna on pahased, et enam ei ole muruväljakut ja roosipõõsaid, ütleksin nii – meil on rohelust küll. Jalutage promenaadil, kiriku juures pargis, Lastepargis, Tammemäel, Vesiroosi terviserajal,“ lohutas Pere. „Mets ja heinamaad on meie linnakesele nii lähedal, et igast punktist jõuab rohelusse vähem kui 10 minutiga.“

Alar Mutli peab
endisest paremaks

2009. aasta oktoobrist kuni 2012. aasta suveni Rapla vallavanem olnud Alar Mutli märkis, et „miks just selline projekt ja kes täpselt olid need, kes otsustasid, seda ma ei tea“. Meeldivuse küsimusele jäi Mutli esialgu vastuse võlgu, kuid siis täiendas end: „Kas selline palju betooni sisaldav keskväljak Raplasse sobib? Teate, see on meeldimise küsimus – mõnele meeldib, mõnele mitte.
Nüüd on see väljak meie linnaruumi üks osa ja nii see ka jääb. Igatahes parem, kui ennem oli,“ märkis Mutli.
Ta ei osanud arvata, kas oleks saanud midagi väljaku osas teha paremini, sest ta ei teadnud, milliste projektide vahel valiti ning kuidas suhestusid projektid eelarvesse. „Olen lihtsalt kuulnud, et valik tehti ikkagi oma ala spetsialistide poolt. Tore, et tehti, tore, et valmis sai,“ ütles endine vallavanem.
Vt ka lk 3

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised