100 aastat aktiivset kodanikku

Minult on tihti küsitud, et kas raplamaalased on piisavalt aktiivsed. Harilikult küsija ei täpsusta, mida ta selle all silmas peab ning ma võin vaid eeldada, et selle all mõeldakse kodanikuaktiivsust, sest just kodanikuühiskonda puutuv on see, millega mina oma igapäevatöös kokku puutun.
Ja nii ma olengi alati vastanud, et jah, on küll. Sest kõik need väga, väga paljud inimesed, kellega ma oma töö tõttu kokku puutun, just seda ongi. Need on inimesed, kes mõistavad, et muutus algab meist endist ning selle asemel, et oodata kellegi abi või ära tegemist, pannakse ise käed külge.
26. novembril tähistati Eestis kodanikupäeva, sest just sel päeval 1918. aastal võttis Maanõukogu vastu määruse Eesti kodakondsuse kohta. Kodanikupäevaga algas ka tänavune kodanikuühiskonda tutvustav ÜHISNÄDAL. Sellel aastal kuulub Ühisnädal EV100 juubeliprogrammi ja sündmusi jagub igasse maakonda. Juubeliaastale kohaselt on ka nädala tunnuslause „100 aastat aktiivset kodanikku“. Aktiivsetele kodanikele on pühendatud ka tänane Raplamaa Sõnumite lisaleht, Koduloolane, mis kõneleb Raplamaa seltsitegevusest 100 aastat tagasi. Alustades 19. sajandi lõpust, mil kodanikuaktiivsus Eestis oli pead tõstmas, vabariigi alguseni välja.
Kodanike aktiivsus on aastakümnete jooksul läbinud mitmeid muutusi. Taasiseseisvunud Eesti algusaja kodanikuühendusi võib võrrelda saja aasta tagustega, sest lisaks uute loomisele taastati ka palju vanu seltse. Nii on püsinud traditsioonid ja järjepidevus mitmes valdkonnas, nagu näiteks Kaitseliidu tegevus, perenaiste- või muusikaseltsid.
21. sajandil on aga ühistegevuse tulemusena aina suurenenud ühingute ühiskonnas kaasarääkimise roll ja nii oleme jõudnud väikestest mängu- ja lauluseltsidest Vabakonnani. Raplamaal on tänase seisuga 989 mittetulundusühingut ja sihtasutust. (Eestis on Äriregistri andmetel registreeritud 22 557 ühingut.) Mitte kõik need ei ole tavapärased kodanikuühendused. See ametlik statistika sisaldab ka näiteks korteri- ja aiandusühistuid. Samuti võib nende hulgast leida aktiivselt mitte tegutsevaid või juba tegevust lõpetavaid ühendusi.
Juriidiliste ühingute number iseenesest ei määragi kodanike tegelikku aktiivsust. Nii mõneski külas või kogukonnas toimetatakse edukalt aastaid ilma selleks mingit juriidilist tegutsemisvormi omamata.
Martin Noorkõiv, Eesti Vabaühenduste Liidu nõukogu esimees on ühes oma kõnes öelnud: „Eesti kodanikuühiskonna tänane seis on suhteliselt hea. Eriti kui võrrelda seda riikidega mujal Ida-Euroopas. Meil on väga palju erinevaid kodanikuühendusi, kes on võtnud ette mõne ühiskondliku probleemi lahendamise; meil on sekkuvad kogukonnad, kes märkavad otsuseid, mis on läbi rääkimata või riivavad nende õiglustunnet; meil on ettevõtlikud noored, kes teevad heategusid ja oskavad kaasata teisigi nendesse; ning meil on Eestis igal aastal järjest enam inimesi, kes lisaks palgatööle on avatud ka vabatahtlikule osalemisele ning annetamisele.“
Täna tunnustatakse Raplamaa aktiivseid kodanikke. Tunnustusüritusel “Raplamaa aasta tegu” tänatakse neid, kes oma igapäevase palgatöö kõrvalt teevad rohkem kui neilt oodatakse, neid, kes soovivad oma kogukonnale midagi tagasi anda või tahavad, et nende kogukonnad püsiksid ja oleksid elamisväärsed ka tulevastele põlvedele. Selline vabatahtlik tegevus võiks olla ja peaks olema eeskujuks meile kõigile.
Ühisnädalal võid ka sina, kes sa pole veel otsustanud, kuidas oma kodukoha heaks rohkem panustada, liituda enda elukoha läheduses tegutseva seltsi või ühinguga, kus ka oma vabatahtlik panus anda. Võib-olla on just sinul oskusi, mida su küla selts või mõni muu ühendus vajab. Sest nagu on öelnud Ameerika kultuuriantropoloog Margaret Mead: „Ära iial kahtle, kas väike pühendunud kodanikest mõttegrupp suudab maailma muuta. See on ju tegelikult ainus, mis üldse kunagi maailma muutnud on.“