7.7 C
Rapla
Pühapäev, 2 okt. 2022
spot_imgspot_img

Erakordse looga Raikküla kultuurikeskus sai uue kuue

25. novembril avas uuenenud Raikküla kultuurikeskus oma uksed ning tähistas ühtlasi 33. tegutsemis­aastat. Olgu siinkohal öeldud, et Raikküla kultuurikeskuse puhul on tegemist ainulaadse kultuurikeskusega, mille tegevust majandab põllumajandusettevõte OÜ Raikküla Farmer eesotsas Tõnu Rahulaga. Keskuse renoveerimise eestvedaja oli maja kultuuritöötaja ja kogukonna hing Ene Kangur.

Renoveerimise käigus uuendati maja fassaad, vahetati aknad, lihviti ja lakiti maja põrand, uuendati siseinterjöör, vahetati valgustid ning remonditi tualettruumid. Maja renoveerimist rahastasid Euroopa Liidu Leaderi programm ja OÜ Raikküla Farmer.
Avamispeole tulnuid tervitas kultuurikeskuse fuajees Rapla Pasunakoor Aigar Kostabi juhendamisel. Parasjagu, kui oma mantlit garderoobi sättisin, kõlasid lood “Jää jumalaga, Mann!” ja seejärel “Kauges külas”. Kultuurikeskuse kohvikus oli end sisse seadnud Reelika Köök & Kook oma ahvatlevate küpsetistega, mida pidurõivais ja soengud pähe sättinud daamid usinalt noolisid. Kultuurikeskuse saali oli 20 lauakese ümber kogunenud sadakond inimest.
“33 aastat tagasi ehitatud maja on saanud uue kuue,” alustas Ene Kangur pidulikku sündmust. Seejärel tänas ta ehitajat OÜ Häärberit, maja fassaadi uuendustöid teinud Andrus Pajo ning ettevõtmist rahastanud OÜ Raikküla Farmerit ja Raplamaa Partnerluskogu. Samuti tänas Kangur oma usinaid abilisi ning seejärel said sõna õnnitlejad.

Südamega ettevõte toetab kogukonda oma tulude arvelt

“Meid on täna siia kokku kutsutud kahel väga tähtsal põhjusel,” alustas Rapla vallavanem Piret Minn oma tervitust. “Üks on see, et Raikküla kultuurikeskus on saanud uue kuue. Üks Rapla valla paigake on jälle kenam. See koht on kindlasti kogukonna jaoks väga oluline – koht, kus saadakse kokku. Soovime sellele kohale huvitavaid mõtteid ja põnevaid sündmusi,” ütles Piret Minn.
Ühtlasi andis vallavanem Piret Minn üle tänukirja OÜ Raikküla Farmerile kaasamõtlemise, hoolimise ja panustamise eest Raikküla piirkonna arendusse. “On väga oluline, et ettevõttel, mis töötab targalt majanduslikus mõttes ja saab hästi hakkama, jätkub südant ja silma ka natuke laiemaks ning ettevõtte juhtkonnal on tugevad põhiväärtused, mis peavad oluliseks ka kohaliku elu toetamist oma edu ja tulude arvelt,” ütles Minn.
Kahjuks ei saanud Raikküla Farmeri juhataja Tõnu Rahula ise sündmusel osaleda.
Kuna maja renoveerimine oli ühtlasi juubeliaasta kingitus Eesti Vabariigile, andis programmi “EV100 igas külas” Raplamaa koordinaator Aare Hindremäe selle märgiks keskusele üle vastava roostevabast terasest tahvli.
“Mul on EV100 perioodi jooksul hea meel ja võimalus käia Raplamaa külades ja anda neile üle vääriline kingitus Eesti Vabariigilt. Aga ainult nendele küladele, kes on teinud endale, oma kogukonnale ja Eesti riigile väärilise kingituse. Mul on siiralt hea meel, et Raikküla rahvas ja kogukond on otsustanud selle renoveeritud kultuurihoone teha omale kingituseks,” ütles Aare Hindremäe tahvlit üle andes.
Raplamaa Partnerluskogu tegevjuht Jaak Vitsur läks oma tervitussõnu öeldes meenutustega ajas tagasi. “Kui 33 aastat tagasi Raikkülas uus kultuurikeskus avati, oli see esimene uus kultuurihoone kogu Raplamaal. Vanemad kultuurimajad olid ehitatud kas enne sõda või vahetult pärast sõda kitsastes tingimustes. Selline ehtne uus suur kaasaegne kultuurikeskus oli aga Raikküla oma ja seda sõideti vaatama üle kogu Eesti. See oli niivõrd modernne ja julge arhitektuuriga. Ka tookord rahastas selle maja ehitamist Raikküla majand, see ei tulnud riikliku programmi rahast, vaid inimesed, kes toona töötasid Raikküla kolhoosis, võtsid ühiselt vastu otsuse, et nad oma isikliku palga arvelt aitavad üles ehitada sellise uhke kultuurikeskuse.
Eks aastate jooksul need kultuurikeskused suurest kasutamisest väsivad ja kuluvad ja seetõttu on eriti tore, et Raikkülas leidus selline ettevõte nagu OÜ Raikküla Farmer, kellel oli pealehakkamist selle hoone rekonstrueerimiseks. Ene Kangur tegi ära suure töö ja valmistas ette ka Leaderi programmile suure projektitaotluse, mis osaliselt toetas maja renoveerimist. See on hea näide sellest, kuidas üks kohalik ettevõte, Euroopa Liidu programm ja mittetulundusühing saavad koostööd teha,” rääkis Jaak Vitsur.

Riigi ainus põllumajandusettevõte-kultuurikeskus

“Terve maja ülalpidamine, kultuuritöötaja ja ringijuhid on Raikküla Farmeri palgal,” rääkis kultuurikeskuse hing Ene Kangur. “Me oleme ainuke põllumajandusettevõte- kultuurikeskus. Minu arvates ei ole Eestis ühtegi teist sellist,” ütles Ene. “Kui oli aasta 2013, oli kultuurikeskus Raikküla vallal nullrendiga, aga kuna väike vald ei suutnud suurt maja üleval pidada, katus jooksis läbi ja oli vaja teha remonti, tuli vallalt ettepanek lõpetada leping ja viia kultuuritegevus üle Lipa koolimajja.
Ja ma ütlesin siis, et Kangur Ene ei ole mingi tool ega laud, keda viiakse. Siis ütles Tõnu Rahula (kuna see maja kuulub Raikküla Farmerile), et kui sina, Ene, oled nõus siin kultuuri vedama, siis mina rahastan, ja nii me alustasime,” rääkis Ene sellest, kuidas Raikküla kultuurikeskus valla käest erasektori hoolde jäi.
“Neli seina jäid meil alles, aga 19. oktoobril aastal 2013 oli meil taasavamine. Lauad, toolid, projektorid laes, muusikakeskus, kõik oli olemas. Ainult klaverit esialgu ei olnud, laenasin koolist digiklaveri. Siiri Sisask mängis ja ütles, et oi kuidas ma näeksin siin laval ikka tiibklaverit, ja natukese aja pärast Tõnu ütles, et Ene, sa korralda see asi ära, vaata, kust saab Estonia tiibklaveri ja mis see maksab, ja nüüd on see meil juba mitu-mitu aastat laval ja Siiri käis sisse õnnistamas ka,” jutustas Ene Kangur.

Erilise arhitektuuriga ajastuhõngu täis maja

Teine väga oluline asi, mis Raikküla kultuurikeskuse eriliseks teeb, on tema arhitektuur. See hoone on Eesti tuntud arhitekti Ain Padriku üks silmapaistvamaid töid. “Me lähtusime renoveerimistöid tehes sellest, mida meilt Ain Padrik palus, et mitte muuta värve ja katsuda jätta enam-vähem kõik samaks,” ütles Ene ja kinnitas, et ajastuhõng on selles majas alles.
Ühtlasi rääkis Ene, et maja vastu on tekkinud suur huvi ka väljastpoolt – lähipäevadel on majja tulemas seminarid, konverentsid nii Tartust kui ka Tallinnast ning oodata on ka Nurmijärvi delegatsiooni külaskäiku. “Terve detsembrikuu on täis,” ütles Ene. Majas korraldatakse kontserte ja etendusi, tähtsal kohal on ka näitused. Oluliseks traditsiooniks on pühapäeva pärastlõunad, mis lähevad Ene sõnul väga kuumalt rahvale peale. “Meil on enamasti külalisesineja ja kohvilaud ning neil sündmustel on harjunud rahvas käima,” rõõmustas Ene.
Ringidest tegutsevad majas naistantsurühm ja folkloorirühm Ristik. Ene ise juhatab ansamblit ja duetti. Lisaks on ringina kirjas ka vesivõimlemine. See küll ei tähenda, et keskuses oleks bassein. Üheskoos sõidetakse reedeti Valtu ujulasse võimlema. Muuseas, just vesivõimlemist peab Ene võtmeks, mis teda terve ja tegusana hoiab. Kokku on Ene teinud kultuuritööd juba 49 aastat ja jutustab värvikalt sellest, kuidas ta juba lapsena oli sündmuste teadustamist ja dirigeerimist mänginud ja pilli harjutanud. Palju õnne ja jõudu Raikküla kultuurikeskusele!

***

Vastab OÜ Raikküla Farmer juhataja Tõnu Rahula

Miks ettevõte Raikküla Farmer OÜ peab vajalikuks ja oluliseks kohalikku kultuuriellu panustada?
Lähtume sellest, et elu on terviklik ja ei koosne mitte ainult tööst ja palgast. Tähtis on ka kultuur, haridus ja kõik muu, mis jääb väljapoole töökohta. Kui on võimalik, toetame ka seda osa elust. Arvame, et kõige parem oleks kohalikule maaelule võimu-vaimu-raha koostöö. Võim – s.o omavalitsus, vaim – s.o kultuur, raha – s.o ettevõtlus.

Kas maja värskenduskuur tõi ka Raikküla Farmerile mingeid uuendusi?
Ettevõtte jaoks ehk seda, et nüüd märgatakse meid rohkem ka väljaspool põllumajandussektorit. Ehk mõistetakse rohkem ka seda, miks suvel teed tolmavad ja sõnnik põldudele vedades haiseb. Mõistetakse, et ainult tugeva tootmisega põllumajandusettevõte suudab kultuuri panustada.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised