Eesti Vabariigi algusaastatel asutati kohalikke õpetajate ühinguid ja seltse ning maakondlikke õpetajate liite. Need õpetajate ühendused olid kutseühingud, mida kohati nimetati ka õpetajate ametiühisuseks. Tegeldi õpetajate majandusliku olukorra parandamisega ning meie rahvusliku kooli loomise ja hariduselu korraldamisega.
Esimesed õpetajate ühingud ja seltsid
1936. aasta aprillis, õpetajaskonna organiseerimiskuul, kirjutati Õpetajate Lehes: „Kui 1917. aasta märtsi päevil vabadus vaevalt koitis, asusid kohe ka õpetajad oma ridu organiseerima. Mõne aastaga loodi ärevail võitluseaastail tugev üksmeelne organisatsioon.”
1917. aastal peeti Rapla õpetajate ühingu asutamiseks eelkoosolekuid. Ühing asutati pidulikult Eesti Vabariigi sünnipäeval, 24. veebruaril 1918. aastal. Juuru õpetajate ühingu asutamise ajaks tuleb lugeda 24. november 1918. aastal, kui Juuru algkooli juhataja Ed. Ausi algatusel Juuru algkoolis Juuru kihelkonna õpetajate ühing asutati. Juhatuse esimeheks valiti Ed. Aus ning Jaan Laane valiti Harju maakoolide õpetajate liidu nõukokku.
Hageri õpetajate ühing registreeriti Haapsalu-Tallinna Rahukogu registreerimise osakonnas 29. septembril 1919. aastal uue nimega, Hageri kihelkonna õpetajate selts. Juuru ja Hageri õpetajate ühenduste tegevust kajastavaid materjale arhiivis ei ole. Märjamaa, Rapla ja Käru õpetajate ühendustest on selles kirjutises natuke pikemalt juttu.
Märjamaa piirkonna õpetajate ühendus
Märjamaa piirkonna õpetajate ühistegevuse uus ajajärk algas 1919. aasta algul. 26. jaanuaril pidasid koolmeistrid Läänemaa kooliõpetajate liidu Märjamaa osakonna asutamiskoosolekut, millest võttis osa 13 õpetajat. Sellel koosolekul lõpetati 19. mail 1917. aastal asutatud Märjamaa kooliõpetajate seltsi tegevus.
Õpetaja Vaarpuu andis ülevaate Läänemaa õpetajate kongressist, mis oli 3. ja 4. jaanuaril 1919. aastal Haapsalus. J. Vaarmanni arvates oli kongressile tulnud õpetajate ilme tuim ning puudus julge ja iseseisva väljaastumise tahtmine.
1. juunil peetud koosolekul räägiti suvekursustest, mis on õpetajatele väga vajalikud, aga majanduslik olukord teeb osavõtmise võimatuks. Paljudel õpetajatel pole jalavarjusid ja vajalikku riietust.
Eestseisusele tehti kohustuseks õpetajate keskliidu poole pöörduda, et see kiirustaks Eesti Vabariigi valitsust õpetajate majanduslikku olukorda parandama.
Nagu igal kokkusaamisel, arutati ka 1920. aastal õpetajate viletsat majanduslikku olukorda. Läänemaa õpetajate liidule saadeti kiri, kus tehti ettepanek, et maakonna õpetajate organisatsioon nõuaks – õpetajate palk saagu iga kuu viimaseks päevaks välja makstud. „Seni on Läänemaa õpetajad palka saanud iga pooleteise ja kahe kuu tagant. Pahameelt sünnitab asjaolu, et ikka veel 1918. aasta novembri ja detsembri ning 1919. aasta esimese poole palk on maakonna valitsuse poolt välja maksmata,” kirjutati ajalehes Vaba Maa.
Koosolekul arutati uute õppeabinõude (õppevahendite) nimekirja koostamise vajadust. Protokolli kirjutati: „Asja läbi arutades jõuti otsusele, et Märjamaa osakonna ringkonnas asuvatest koolidest (neid on üldse 17, millest 3 kõrgemat algkooli ja 14 vallakooli) mitte üheski miskisuguseid õppeabinõusid ei ole. Need koolid tuleks varustada õppeabinõudega, mis moodsas koolis peavad olema. Paljudes koolides ei ole kodumaa kaartigi, muist asjust, näiteks loodusloos ja füüsikas tarvisminevatest abinõudest hoopis rääkimata. Paluda Läänemaa kooliõpetajate liidul tarvilistes kohtades samme astuda ja nõuda, et koolid tarvisminevate õppeabinõudega varustatud saaksid.”
Rapla ja Juuru kihelkonna õpetajate seltsid olid kongressi korraldamise eestvedajad
1919. aastal saadeti Harjumaa õpetajate seltsidele kiri, kus teatati, et 2. veebruaril oli Tallinnas Harjumaa kihelkondade õpetajate seltside esindajate nõupidamine, kus otsustati asutada Harju maakoolide õpetajate liit ning korraldada 1. ja 2. märtsil Tallinnas Harjumaa õpetajate kongress. Selle korraldamine jäeti Rapla, Juuru ja Jüri kihelkonna kooliõpetajate seltside hooleks.
Rapla ja Juuru kihelkonna seltsid pidid kongressi korralduslikud ettepanekud tegema ja päevakorra kokku seadma. Kirjas mainiti, et lähemaid teateid kongressi korraldamisest saab Rapla kihelkonna kooliõpetajate seltsist. Kongressi päevakorras oli liidu asutamine, õpetajate aineline, õiguslik, hariduslik seisukord, kooli tervishoid jne. Oli üleskutse, et seltside kõik liikmed osaleksid kongressil, sest seal arutatakse neile olulisi küsimusi ja esinevad Eesti paremad seltskonna- ja koolitegelased.
1919. aasta mais teatas ajaleht Tallinna Teataja, et on asutatud Harju maakoolide õpetajate liit, mille juhatuse asukoht on esialgu Rapla alevis. Juuru kihelkonna õpetajate seltsi liige Jaan Laane oli üks agaramaid Harju maakoolide õpetajate liidu asutajaid ja ka esimene liidu juhatuse esimees. Uudises mainiti, et liit on organisatsioon, kuhu kuuluvad Harju maakonna kõik õpetajate seltsid kihelkondade kaupa. Liidu kirjavahetusest nähtub, et 1919. aastal oli olemas Rapla, Juuru ja Hageri kihelkonna õpetajate selts. Need seltsid olid liidu asutajate seas (üldse oli Harjumaal kuus õpetajate seltsi).
Õpetajate liit kui abiorganisatsioon õpetajatele
Maakonna õpetajate liidu juhatus saatis 1919. aastal tööstus- ja kaubandusministeeriumile kirja, kus paluti õpetajatele müüa alandatud hinnaga tarbeasju, nagu ülikonnariiet, pesuriiet, jalatseid jne. Ühest kirjast selgub, et maakonna õpetajate liit sai soodushinnaga saapa tallanahka osta, mida kongressil seltside esindajatele kaasa anti, et nad saadud nahka oma liikmetele müüksid.
1919. aasta oktoobris tegi liidu juhatus pöördumise Harju maakonna koolivalitsusele, küsides, millal kavatseb koolivalitsus õpetajatele kättesaamata jäänud palgad välja maksta. Ähvardati, et kui seda ei tehta kõige lähemal ajal, siis liidu juhatus võtab arutlusele streigi korraldamise küsimuse.
Koolivalitsus vastas, et tal on võimatu nii ruttu kõigile õpetajatele saamata palgad välja maksta, aga lubati novembris ja detsembris avanssi maksta. Seda lubadust silmas pidades otsustas juhatus streigi korraldamise küsimuse edasi lükata.
Kirjavahetusest selgub, et Harju maakonna õpetajate liidu tegevuses oli 1919. aastal probleeme. Näiteks kohalike seltside esindajate mitte ilmumise tõttu jäi mitu koosolekut pidamata. Liit oli majanduslikes raskustes, sest liikmemaksu kättesaamisega oli raskusi (liikmemaks kihelkonna õpetajate seltsi igal liikmel 3 marka).
„Kõik meeldetuletused liikmemaksu maksmisest on jäänud tagajärjetuks ja liidu juhatus ei tea, millega väljaminekuid katta. Liidu tegevus sellises olukorras on täiesti võimatu,” kirjutati kihelkonna õpetajate seltsi liikmetele. Sooviti, et õpetajad annetaksid poole päevapalgast liidule. Kurdeti, et kohalike õpetajate seltside tegevuses on hoolimatust ja lohakust, mis halvab liidu üldist tegevust. Vaatamata raskustele hakkas alates 1919. aasta 1. augustist ilmuma õpetajate häälekandja „Kasvatus” ja Harju maakonna õpetajate liidu juhatus otsustas häälekandjat 1000 margaga toetada.
Rahukogu registreeris Rapla ja Käru õpetajate seltsi põhikirjad
Riigiarhiivis olevas säilikus ei ole viiteid sellele, et enne 1920. aastat oleks Rapla õpetajate ühingul ja seltsil olnud ametlikult registreeritud põhikiri. Oli lühike üheleheküljeline tekst, kus ühenduse eesmärk ja juhtimine, liikmeks astumine ja liikme kohustused. Alles 13. aprillil 1920. aastal saadeti Tallinna-Haapsalu Rahukohtu osakonnale registreerimiseks Rapla kihelkonna õpetajate seltsi põhikiri, aga seda ei registreeritud, sest põhikirjas oli puudusi. Põhikirjas tehti parandused ja 31. juulil saadeti see uuesti registreerimisele. 23. augustil 1920. aastal registreeriti põhikiri, sest „see põhjuskiri vastab praegu maksmasolevale registreerimise seaduse nõuetele”, kirjutati registreeritud põhikirja lõppu.
Põhikiri koosnes 28 punktist. Mõni neist:
„Seltsi eesmärk on oma liikmete ja nende perekondade vaimliste, õigusliste ja aineliste huvide selgitamine ja kaitsmine ning Eesti koolielu igakülgne edendamine, silmaspidades rahvuskultuuri iseärasusi. Nende eesmärkide kättesaamiseks paneb selts toime kursusi, ettelugemisi, kirjanduslisi ja muusikalisi õhtuid, näitemänge, õppereise ning asutab raamatukogusid, lugemistube, annab välja ja laotab laiali raamatuid, lend- ja ajakirju.
Varalist jõudu saab selts liikmemaksudest, abirahadest, kingitustest, pärandustest, korjandustest ja sissetulekuist, mis näitemüükide, loteriide, näitemängude, kontsertide, ettelugemiste ja pidude kaudu saadakse ning muudest seaduses lubatud allikatest.
Seltsi liikmeiks võivad olla isikud, kes töötavad Rapla kihelkonnas ja selle ümbruses asuvates koolides ning koolipõllul töötama soovivad hakata või töötanud on. Iga liige peab oma liikmemaksu, mille suuruse pääkoosolek igal aastavahetusel kindlaks määrab, kõige hiljemalt 1. juuliks ära õiendama, vastasel korral loetakse teda liikmeist väljaastunuks.
Seltsi liiget võib seltsi eesmärkidele vastutöötamise pärast seltsist välja heita, kui 1/3 liikmeist seda nõuavad.
Seltsi juhatus koosneb vähemalt 3 liikmest, kes esimehe, kirjatoimetaja ja kassapidaja endi vahel ise ära valivad.”
7. augustil 1920. aastal registreeris Rakvere-Paide Rahukogu Käru õpetajate seltsi. Selle põhikiri annab kõige parema ja täpsema ülevaate õpetajate seltside kui kutseühingute tegevuse ülesannetest. Põhikirjast mõned nopped:
„Oma eesmärkide saavutamiseks avaldab selts järgmist tegevust:
Astub samme seltsi liikmete palgaolude parandamiseks; teeb koostööd koolide ülalpidajatega palga ja töötingimuste lepingute koostamisel ning valvab sõlmitud lepingute täitmist.
Kaitseb seltskondliste ja valitsuse asutuste ees oma liikmete huvisid.
Võtab oma peale õpetajate elukutsesse puutuvate majandusliste, juriidiliste ja eetiliste küsimuste selgitamise ja vastuolude lahendamise kui vahekohus ning korraldab soovi järele kui juriidiline nõuandja ehk vahemees oma liikmete asju valitsusasutustes.
Asutab oma liikmete tarvis toetuskassa, mille summadest õpetajaile ja nende perekondadele hädalistel kordadel toetusrahasid antakse ning kutsele vastavaid ja tarvilikuks tunnistatud ettevõtmisi teostatakse.
Püüab oma liikmeile odavate hindadega tarbeaineid muretseda.
Arutab kooliellu puutuvaid määrusi ja uuendusi ning soovitab nendest nõuetele vastavaid ettepanekuid koolielus maksma panna.
Astub õpetajate keskliidu liikmeks ja ühineb tarbekorral teiste kutseühisustega.”
Käru õpetajate seltsi liikmete liikmemaksu suurus oli 1% õpetaja aastasest põhipalgast.
Registreeriti Harju maakoolide õpetajate liit ja selle liikmed said liikmekaardi
Eelpool mainisin, et 1919. aastal asutati Harju maakoolide õpetajate liit. Mingitel põhjustel liidu põhikirja ei registreeritud. See õnnestus 10. mail 1920. aastal. Liit ühendas kõiki õpetajate organisatsioone Harjumaal ning liiduga ühinenud õpetajate seltsid olid oma tegevuses iseseisvad, niipalju kui see ei läinud liidu eesmärkide ja põhikirjaga vastuollu. Liidu tegevuse põhieesmärgid olid juhtida Harjumaa õpetajate ühistegevust ning toetada õpetajaid aineliselt ja juriidiliselt, kaitstes nende huvisid igakülgselt. Osaleti Harjumaa haridustöö edendamises.
Kirjavahetuses on näha, et 5. juulil 1920. aastal oli liidu juhatuses arutlusel õpetajate kongressi päevakord, kuhu sooviti panna teema „Missuguste poliitiliste võitluste vooludega õpetajatel ühineda”.
Liidu liikmetel oli liikmekaart, mille hind oli 1 mark.
