11.1 C
Rapla
Laupäev, 25 juuni 2022
spot_img

Ekspert: Raplamaa tööstusalade turundust tuleks teha koos naabermaakondadega

Eelmise aasta detsembris külastas SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus juhatuse liige Teet Kuusmik nelja Raplamaa tööstusala. Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) projektinõustaja Reelika Vaabel selgitas, et Kuusmik kutsuti selleks, et jagada soovitusi tööstusalade efektiivsemaks turundamiseks ja arendamiseks.

Ühe mõttena käis Kuusmik välja selle, et Raplamaa tööstusalad võiksid kaaluda ühist aktiivset turundust koos naabermaakondadega. “Need kaks päeva detsembri alguses, mil ta siin viibis, olid väga tegusad. Toimus ühisturunduse seminar Raplamaa tööstusalade võtmeisikutele ja individuaalsed nõustamised kõigis neljas vallas,” rääkis Vaabel. Tööstusalad, mille paremaks ühisturunduseks neid kohtumisi ja visiite korraldatakse, on Rapla tööstusala Koidu ja Kastani tänaval, Järvakandi tööstuspark, Orgita TREFF logistika- ja tööstuspark ning Kohila Tuhamäe tööstusala.
Teet Kuusmik rääkis, et Raplamaa tööstusalade külastus oli tema jaoks esmakordne. Ta tõi välja kõigi nelja ala eelised: “Kõigil neljal alal on oma selge spetsialiseerumise loogika olemas, mis on edasiste arendustegevuste eelduseks. Järvakandi ja Kohila projektide puhul on tugevuseks pikaajalise traditsiooniga ankurettevõtted, Rapla puhul aktiivne eraarendaja. Orgita puhul atraktiivne asukoht.”
Nimetatud tööstusalad on oma arengus väga erineval tasemel. Seetõttu olid ka Kuusmiku nõuanded ja soovitused kõigile erinevad. Küll aga tõi ta ühise nimetajana välja selle, kuidas teha aktiivset turundust. “Aktiivse turunduse tegemine on rahamahukas, mistõttu on vaja seda teha koos kas maakondlikult või koos naabermaakondadega. Selleks on vaja hinnata rahalisi võimalusi ja otsustada, milliseid tegevusi rakendada,” sõnas Kuusmik.
Aktiivse turunduse all on silmas peetud näiteks messide külastamist ja otsesuhtlust võimalike investoritega. Samuti tõi Kuusmik välja, et oluline on ära kasutada kahte geograafilist eelist. Esiteks seda, et Raplamaa asub Tallinnale lähedal, ning teine eelis on Kuusmiku sõnul see, et Raplamaad läbib Tallinna – Pärnu – Riia trassikoridor. Kohila ja Järvakandi puhul tõi ta veel eelisena välja ankurettevõtetel põhineva spetsialiseerumise.
Teet Kuusmiku Raplamaa külastus sai teoks projekti “Piirkondlikud algatused tööhõive ja ettevõtlikkuse edendamiseks” raames. Sellega seoses on RAEK juba üle aasta korraldanud seminare ja külastusi Raplamaa tööstusalade võtmeisikutele. Nende seas on näiteks Raplamaa nelja valla esindajad ning kinnisvaraarendajad. Sama seltskonnaga külastati suvel Ida-Virumaa Tööstusalade Arendust, mille juht Teet Kuusmik Jõhvi ja Narva arendusi tutvustas.
“Kuna tema puhul on tegemist ühe asjatundlikuma tööstusalade arendajaga regioonis tervikuna, otsustasime kutsuda ta eksperdina ka Raplamaale,” sõnas Reelika Vaabel.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised