3.3 C
Rapla
Kolmapäev, 29 sept. 2021

Osa Raplamaal toodetud SKP-st kajastub Harjumaa statistikas

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina väidab oma enne jõule saadetud majandusanalüüsis, et maakondade majandusedu sõltub paljuski nende majanduse struktuurist ning maakondades, kus põllu- ja metsamajanduse osakaal on suhteliselt kõrge – Raplamaal nt 11-13%, on elaniku kohta loodud SKP märgatavalt madalam (kuni kolm korda) kui neis maakondades, kus suurem osakaal on teenustesektoril (Harju, Tartu, Saare maakond).

Suurema SKP-ga maakondades on Mertsina sõnul kõrgem tööhõive ja palk.
Ei ole üllatav, et Eesti SKP-st toodeti möödunud aastal 64% Harjumaal (Tallinnas 53%). Mõnevõrra ootamatu on aga samast analüüsist lugeda, et nelja kõige väiksema elaniku kohta loodud SKP-ga maakonna seas on Põlva, Võru ja Jõgeva kõrval ka Harjumaa vahetu naaber Rapla maakond. Kui põhjendatud selline hinnang on ja kui palju mõjutab seda näiteks pendelränne Tallinnas ja Harjumaal asuvate töökohtade vahel ehk kohalike töökohtade vähesus, palusime kommenteerida SA RAEK juhatajal Janek Kadarikul ja ettevõtluskonsultant Ermo Brecheril.

Selles analüüsis väidetakse, et Rapla maakond on jätkuvalt üks neljast maakonnast kõige väiksema SKP-ga elaniku kohta.
Algatuseks peame märkima, et Swedbanki analüüs on kaunis ühekülgne, st arvestab ainult SKP-d per capita.
Ei ole õige väita, et Raplamaal on suur põllu- ja metsamajanduse osakaal. Samuti ei saa nõustuda väitega, et näiteks Saaremaa kõrgem SKP on seotud teenusmajandusega. Küllaltki tõenäoliselt on tegemist turismi- ja kaubandussektoriga, kus pigem SKP loome madalamgi kui põllumajandussektoris või metsanduses.
Raplamaa SKP-d analüüsides on oluline arvestada ka teadmisega, et mitmed küllalt suured töötleva tööstuse ettevõtted, kes tegutsevad reaalselt Raplamaal, on registreeritud Harjumaale ning loovad SKP-d statistika mõttes hoopis teises maakonnas. Seega on siin oluline statistiline viga, mis ei räägi kahjuks statistiliselt Raplamaa kasuks.

Millised Raplamaa ettevõtted suudavad maksta Eesti mõistes korralikku palka? Kui palju mõjutab Raplamaa SKP-d see, et väga palju inimesi töötab väljaspool maakonda?
Eesti mõistes korralikku palka suudavad maksta kõik Raplamaa ettevõtted. Vastupidise väitmine ei ole tõene. Põhjus, miks Raplamaalt käiakse teistes maakondades tööl, ei ole vaid palga suurus. Töökoha ja elukoha vahelise rände kasv on ülemaailmne trend ja kindlasti on siin põhjuseks ka see, et Tallinnas on suurem valik erinevaid töökohti, mis võimaldab kitsamat spetsialiseerumist. Rapla ja Tallinna vaheline hea rongiühendus samuti soosib Tallinnas töötamist. Tänapäeval on see normaalne, et kodu ja töökoha vaheline liikumine võtab aega 30-60 minutit.
Väide, et suurema SKP-ga elaniku kohta maakondades on kõrgem ostujõud ja elatustase, tundub lausa vale, sest näiteks Rapla maakond on keskmise palga võrdluses Harjumaa ja Tartumaa järel kindlal kolmandal kohal. Ka on Rapla elanike keskmine deklareeritud tulu per tulusaaja Eestis kolmandal kohal (Harjumaa ja Tartumaa järel).
Raplamaa eripära seisneb selles, et ca 40% Raplamaa tööealisest elanikkonnast töötab väljaspool Rapla maakonda. Sarnane mõjutus on ilmselt olemas näiteks Läänemaal ja Järvamaal ja ka Jõgeva ja Põlva maakonnal. Viimase kahe puhul on tööjõuareaali keskus Tartu.

Mil määral maakonnas toodetud SKP mõjutab üldisi hoiakuid maakonna suhtes, aitab või takistab siia investeeringute saamist?
Selleks, et Raplamaa töökohtade struktuur oleks veelgi mitmekülgsem ja rohkem Raplamaa elanikke saaks töötada võimalikult kodu lähedal, on omavalitsustel kavas lähiaastatel välja arendada tööstusalad Järvakandis, Raplas, Kohilas ja Märjamaal.
Kokku elab meie maakonnas ca 14 000 tööealist elanikku, kellest oma maakonna ettevõtetes ja asutustes saab tööd ca 8700 ehk 62%, seega väljaspool maakonda käib tööl umbes 5300 inimest. Kõik tööandjad, kes kavandavad laienemist või ka asukohana Raplamaad, peavad oma plaanide juures arvestama konkurentsivõimelise töökeskkonnaga ja motivatsioonipaketiga. Kindlasti leidub nende rohkem kui 5000 inimese seas palju neid, kes sooviksid senisest vähem aega veeta autoroolis või ühistranspordis ja oleksid valmis töötama Raplamaal.
Kokkuvõtteks saame öelda, et Raplamaal on tõesti palju tugevaid põllumajandusettevõtteid, aga väita, et me oleme põllumajanduslik piirkond, siiski ei saa. Maakonna erasektori töökohtadest vaid 9% on põllumajanduses, see-eest töötleva tööstuse töökohad moodustavad 39%. See omakorda jaguneb metalli-, toiduaine-, õmblus- plasti- jt valdkondade vahel.

*

Raplamaa eelis – mitmekülgne majandus!

“Kindlasti ei ole õige väita, et Raplamaal on suur põllu- ja metsamajanduse osakaal,” ütlevad Janek Kadarik ja Ermo Brecher.
Viis peamist erasektori valdkonda Raplamaa neljas vallas, kus on kõige rohkem töökohti, on välja toodud tabelis 2018. aasta oktoobrikuu seisuga:

Tegevussektor        Tegutsevate        Sektori käive   Sektori eksport     Töökohtade
                                ettevõtete arv    (miljon eurot)   (miljon eurot)       arv sektoris
Põllumajandus                156                   7,85                  -0,17                   568
Töötlev tööstus              197                   21,50                 4                         2 350
Ehitus                             287                   8,18                   0,047                  991
Hulgi- ja jaekaubandus,
mootorsõidukite remont  265                 15,50                 0,24                     830
Veondus ja laondus        141                  4,9                     0                          587

Statistika aluseks on maksu- ja tolliametile deklareeritud andmed. Korrektsete andmete saamiseks avaldab EMTA alates 2018. a juunist ettevõtluse statistikat kohalike omavalitsuste (KOV) kaupa. Andmed avalikustatakse kuude ja tegevusalade lõikes.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised