spot_img
-1.2 C
Rapla
Teisipäev, 31 jaan. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
RSVastuolulise katuserahaga remonditakse Raplamaal koole ja ehitatakse (mängu)väljakuid

Vastuolulise katuserahaga remonditakse Raplamaal koole ja ehitatakse (mängu)väljakuid

Katuserahaks nimetatakse riigieelarve muudatusettepanekuid, mida Riigikogu fraktsioonid esitavad konkreetsete regionaalsete investeeringute toetamiseks. Tänavu jagati katuseraha kahest rahakotist. 300 000 eurot sai Raplamaa n-ö valitsuse realt ja 93 000 eurot Riigikogust Isamaa ja sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kaudu.

“Kohila vald sai katuseraha kahe objekti jaoks. Kaalukam summa tuli Kohila gümnaasiumile, millega soovime alustada kooli vana osa renoveerimist. Väiksem summa tuli meie esindusväljaku rekonstrueerimiseks, millega soovime lõpetada ühendusteede ehitamise,” rääkis Kohila vallavanem Heiki Hepner, kes on ka ise erakonna Isamaa liige.
“Erakonna juhtidega kokku saades arutame tihti ka regionaalpoliitikaga seotud teemasid. Kohila vald on pidanud 100% omavahenditest gümnaasiumi juurdeehitust ja renoveerimist rahastama ja seda vaatamata sellele, et tegemist on konkurentsitult maakonna suurima kooliga. Minu meelest on selline lähenemine regionaalpoliitiliselt pehmelt öeldes tugevate puudustega.
Ka esindusväljaku rekonstrueerimisel oli riigi tugi väga napp, kuna Kohila alev ei ole maakonnakeskus. Samas korralik väljak, kus asub Vabadussõjas langenute mälestusmärk, lehvib suur riigilipp ja kuhu mahub rahvas valla pidulikel üritustel ära, on hädavajalik,” põhjendas Hepner investeeringuid ja lisas, et tal on hea meel, et tal on õnnestunud regionaalpoliitilisi kitsaskohti selgitada ja teda on kuulda võetud.
Märjamaale suunatud katuseraha kasutatakse samuti gümnaasiumi renoveerimiseks. “See teema on veel suures ringis läbi arutamata, aga plaan on korda teha osaliselt vana osa (ehitatud 1967) klassiruumid – põrandad, seinad, elekter, valgustus, koolimööbel,” räägib Märjamaa gümnaasiumi direktor Andres Elmik.
“Kui saame remonditud 10 klassiruumi, siis on hästi saadud. Suur küsimärk on veetorude ja kanalisatsiooni olukord. Kui see tuleb välja vahetada, siis remonditavate klassiruumide kogus muidugi väheneb,” räägib Elmik ning nendib, et teades valla eelarve koormatust, poleks kool ilma katuserahata neid investeeringuid lähema 4-5 aasta jooksul endale lubada saanud.
Pöördudes Kehtna kunstide kooli direktori Anne Ummalase poole küsimusega, mis keraamikaahi Kehtnasse tuleb, oli ta üllatunud, sest tema kunstide koolile määratud katuserahast midagi ei teadnud.
“Tõnis (Blank – toim) helistas ja rääkisime ja ta ütles, et jagada on 10 000 eurot. Soovitasin ikka põhikooli madalseiklusrada toetada selle raha eest. Ma mainisin küll jah, et oleks uut ahju ka vaja. See on muidugi väga meeldiv uudis,” rääkis Ummalas.
“Raha jagamisel on lähtutud põhimõttest, et inimesed saavad teha ettepanekuid oma kodukoha arendamisel. Otsustamisel vaatame valdadepõhist eelarvet ning üritame maksimeerida avalikku hüve. Ilmselgelt on mõned vallad nagu näiteks Rap­la teinud suuri projekte nagu linna keskväljak, mis on suur investeering, ning väiksemad piirkonnad on vallas tänu sellele jäänud tähelepanuta,” selgitas sotsiaaldemokraatide rahajagamise põhimõtteid Madis Roodla.

Katuserahale jagub ka kriitikat

Vabaühenduste liidus tegutsev Alari Rammo tegi Rahvaalgatuse lehel petitsiooni katuseraha jagamise lõpetamiseks. Tema sõnul on raha jagamine läbipaistmatu, juhuslik ja sisuliselt häälte ostmine. Petitsioon kogus 1080 häält ja see võetakse menetlemisele Riigikogu rahanduskomisjonis. Tugevalt kritiseeris sellel aastal raha jagamist ka Reformierakond, kuigi varasematel aastatel on nemadki raha jaganud.
“Suur erinevus varasema ja praeguse raha jagamisega on see, et varem jagati “katuserahaks” umbes 5 miljonit eurot. (Tänavu ligi 33 – toim.) Jagamine tehti Riigikogus, kus fraktsioonid reaalselt kogusidki kokku oma liikmetelt muudatusettepanekud ja esitasid need rahanduskomisjonile. Sel korral toimus aga asi hoopis teistmoodi. Enne eelarve Riigikokku saatmist otsustati kuuldavasti viia ellu projekt “bazooka”. Et ikka enne valimisi igale poole ja palju,” rääkis Kalle Palling Reformierakonnast.
“Kolme koalitsioonierakonna vahel ja väidetavalt ka Vabaerakonna ning EKRE vahel otsustati jagada hinnanguliselt 25 miljonit eurot ja Riigikogus veel lisaks 7,5 miljonit eurot. Sellist rahajagamist pole varem olnud ja seetõttu on ka loogiline, et nende summade kõrval meie fraktsioonile lahkelt pakutud 300 000 ca 33 miljoni euro kõrval oli lihtsalt “huvitav” pakkumine, millest me lahkelt loobusime,” lisas Palling.
“Mina ei ole kunagi toetanud katuserahade süsteemi, kuna regionaalsete toetuste asemel tuleks tõsta valdade tulubaasi, mis võimaldaks valdadel ise otsustada, mida rahaga teha. Siiski oleme olukorras, kus süsteem veel kahjuks eksisteerib ning sellises olukorras tuleb teha raske otsus nagu poliitikas ikka,” rääkis Madis Roodla SDE-st.
“Oleme teinud omalt poolt head valikud, kuhu raha suunata, aga kindlasti peab tulevikus tõusma KOV-ide tulubaas ning vallad peavad ka ise aktiivselt arendama elukeskkonda ning noorte tagasimeelitamiseks tuleb kõvasti pingutada ja teha korda kinnisvaraturg, kus on ilmselgelt turutõrge,“ lisas Roodla.
“Kriitikud on kriitilised siis, kui nad ise kaasa rääkida ei saa,” ütles Heiki Hepner Isamaast. “Eriti häälekalt kritiseerib nüüd Reformierakond, kes 17 aastat seda rahuliku südamega kasutas. Meenub üks juhtum ka varasemast ROL-i laua tagant (kui meid oli veel 10 valda ümber laua), kus üks vallajuht (ei olnud ei Isamaast ega RE-st) ei hoidnud tuld ja tõrva kokku katuseraha jagamise kohta. Aga kui sai teada, et tal on ka võimalus katuseraha saada, leidis küllalt põhjuseid, miks seda vastu võtta. Minu meelest on selline kriitika silmakirjalik,” nentis Hepner.
“Muidugi võiks kaaluda, kuidas regionaalsete investeeringute rahastamist paremini korraldada. Kõige parem oleks, kui suurendataks omavalitsuste rahastusmudelit nii, et see raha oleks KOV-idel olemas ja KOV-id saaksid ise otsustada. Teine alternatiiv on omavalitsusliitude kaudu kokkulepete sõlmimine, nn kunagine RIP (riiklik investeeringute programm),” lisas Hepner.

Katuseraha Raplamaal

Valitsuselt 300 000 € (Isamaa lobitööga)
200 000 € Kohila gümnaasiumi renoveerimine
100 000 € Märjamaa gümnaasiumi renoveerimine

Isamaa Riigikogu fraktsioon 50 000 €
15 000 € Kohila esindusväljaku rekonstrueerimine
15 000 € Märjamaa gümnaasiumi õpikeskkonna parendamine
10 000 € Rapla lasteaia Pääsupesa uue mööbli soetamine
10 000 € Järvakandi lasteaia mänguväljaku rajamine

SDE Riigikogu fraktsioon 43 000 €
20 000 € Kabala välijõusaali ja mänguväljaku rajamine
10 000 € Kehtna põhikooli madalseiklusraja rajamine
5000 € Rapla Kesklinna kooli võimla lae remont
5000 € Kehtna kunstide kooli keraamikaahju soetus
3000 € Kohila linnaväljaku rattaparkla rajamine

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused