-0.1 C
Rapla
Reede, 28 jaan. 2022
Podcast

Perearstisüsteem toimib, aga vajalikud on muudatused

Ühiskondlik kokkulepe, et väljaspool Tallinna ja Tartut makstakse perearstile rohkem palka – see on üks võimalus, mida sotsiaalministeeriumis arutatakse, et perearstide põuda vähendada.

Rapla perearstikeskusest on mõne viimase aasta jooksul lahkunud kaks perearsti, kelle nimistuga töötavad asendajad. Nimistu N0616 kohta puudub perearstikeskuse kodulehel praegu üldse igasugune info. See siiski ei tähenda, et Raplas oleks üks perearsti nimistu vähem. “Doktor Argo Läti ajutise töölt eemalviibimise tõttu kuni jaanuari lõpuni teenindab konkreetse nimistu patsiente hetkel doktor Tatjana Sokolova,” kinnitas Rapla Perearstikeskuse OÜ juhatuse liige Kadri Luga.
Aasta tagasi luhtus Terviseameti konkurss uuele 0-nimistule perearsti leidmiseks. Uut nimistut sooviti avada seetõttu, et Rapla perearstid on üle koormatud, aga konkursile ei esitatud ühtegi avaldust. Ka kahele arstita jäänud nimistule ei ole asendaja leidmine sujunud lihtsalt.

Üks lahendus – tervisekeskused

Perearsti leidmine ei ole aga probleem ainult väikestes kohtades või maakonnakeskustes, ütles sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel. Tema sõnul luhtus Terviseametil ka Tallinnas kaks perearsti nimistu konkurssi.
“Perearstisüsteem on 20 aastat toiminud ja toimib kindlasti edasi, aga vajalikud on mõningad muudatused,” ütles Koppel. “Täna, kui perearsti keskmine vanus on 55+, peame ilmselgelt olema valmis selleks, et uute perearstide leidmine on raskem, hoolimata sellest, et üha rohkem avame perearsti õppekohti residentuuris ja rohkem perearste iga aasta lõpetab.”
Põhjustest, miks noored perearstid ei soovi maapiirkondadesse tööle minna, on viimastel kuudel palju räägitud. Üks neist on see, et noored arstid tahavad töötada meeskonnas, mitte üksinda. Siin on Koppeli sõnul lahenduseks tervisekeskused. Rapla maakonda tuleb kokku kolm tervisekeskust – Märjamaale, Kohilasse ja Raplasse koos Kehtnaga, aga kogu Eestis rajatakse rohkem kui 60 tervisekeskust.

“Tervisekeskuste mõte on see, et vähemalt kolm perearsti töötaks koos.” Koostöös vastutust ja kompetentsi jagades on palju lihtsam töötada ka 2000-se nimistuga, usub Koppel.
Perearstide tööd peaks kergendama ka see, et neil on õigus võtta tööle kaks pereõde. Samas on perearstikeskustel kohustus laiendada teenuseid. “Nad peavad leidma võimaluse pakkuda füsioteraapia-, ämmaemanda- ja koduõenduse teenust. Kui öeldakse, et perearst on liiga kaugel ja koju ei tule, siis just koduõendus on see, mille kaudu saab toetada neid inimesi, kes haiguse või tervisliku seisundi tõttu ei saa või ei pea arstikabinetti tulema. Koduõde käib kaugemas külas või metsatalus,” kirjeldas Koppel.
Vastava väljaõppe saanud pereõde on aga võimeline hindama seisundi raskust. “Täna on võimalik teatud asju ka kaugelt diagnoosida. Inimene helistab perearstikeskusesse ja õde inimese jutu põhjal hindab, kas on vaja kutsuda vastuvõtule või anda lihtsalt tervisesoovitusi või öelda kohe, et kutsuge kiirabi, teie seisund on nii raske.”
Ühtlasi soovitakse vähendada bürokraatiat, mis praegu täidab suure osa perearsti tööpäevast. “Kogu statistikaaruandlust proovime vähendada ja et andmed liiguksid arstide ja haiglate vahel kiiremini. Digiregistratuur, mis käivitub sel aastal, on üks võimalus, et inimesed saaksid valida endale eriarsti aegu võimalikult lihtsalt,” tõi tal mõne näite.

Lähtetoetus ja palk

Koppeli sõnul soovitakse üle vaadata ka lähtetoetus noorele maapiirkonnas tööle asuvale eriarstile, mis praegu on 15 000 eurot. “Seda suurendada või lühendada kohustuslikku töötamise aega, muuta seda paindlikumaks. Kuni ühel hetkel ühiskondlikku leppe saavutamiseni, et teatud piirkonnas ka arstidele, eelkõige perearstidele rohkem palka maksta võrreldes Tallinna ja Tartu arstidega,” rääkis Agris Koppel plaanidest, mida sotsiaalministeeriumis koos perearstide seltsi, Terviseameti ja Eesti Haigekassaga arutatakse.
Omaette arutamise koht on see, kuidas omavalitsused saavad perearste toetada. “Tegelikult on kohalikud omavalitsused ka täna päris mitmeid asju teinud,” nentis Koppel. “Kes ei küsi perearstilt renti, kui perearst töötab nende ruumides, kes toetab kuidagi teisiti, aga arstid otsustavad ka kõigi muude teenuste põhjal, mis vastavas piirkonnas saada on. Ma arvan, et Rapla puhul hariduse või huvitegevusega suuri probleeme ei ole, aga võivad olla mingid muud tegurid.”
Ja mis seal salata, lisaks töö- ja olmetingimustele mõjutab Eesti inimesi jätkuvalt palganumber. Iga aasta lõpetab perearsti residentuuri rohkem kui 20 perearsti ja samas viib Terviseamet igal aastal läbi kümneid konkursse, sh korduvaid.
“Eks noored perearstid valivad. Osa kindlasti lähevad ka Soome, ega meil siin midagi teha ei ole. Soome on täna rakendanud regionaalset erisust ka rahastamises ja omavalitsused, kelle ülesanne on esmatasandi arstiabi korraldamine, maksavadki oluliselt rohkem palka kui Helsingis. Võib-olla jõuame Eestis ka selleni, et maapiirkondades on perearsti palk kõrgem kui Tallinnas või Tartus,” rääkis Agris Koppel.
See, kas palgavahe maksab omavalitsus või riik haigekassa kaudu, on tema sõnul otsustamise koht.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised