15.5 C
Rapla
Reede, 12 aug. 2022
spot_imgspot_img

Rahvastikuregistri andmete uuendamisega kaotasid vallad elanikke

Kõigil Eesti kodanikel on kohustus hoolitseda selle eest, et nende andmed rahvastikuregistris oleksid õiged. Inimesi, kelle aadress oli eelmisel aastal märgitud vaid linna või valla täpsusega, oli 33 500.

Kõiki neid inimesi teavitati eelmisel aastal, et nad muudaksid oma elukoha registris täpseks, kuna aasta alguses jõustus uus rahvastikuregistri seadus. Täpse elukoha puudumine võib kaasa tuua olukorra, kus inimesel ei ole õigust saada enam valla pakutavaid teenuseid ja toetusi. Õiged andmed rahvastikuregistris aitavad ka paremini planeerida valla pakutavaid teenuseid.
Uurisime, kui palju on vallad rahvastikuregistri andmete korrastamise tõttu elanikke kaotanud ja mis saab edasi neist, kelle andmed jäidki korrastamata.

Kohila vallas vähenes andmete uuendamisega valla elanike arv 58 inimese võrra. Kohila sekretär-asjaajaja Piia Liht vastas, et nende kodanike, kellega on sotsiaalosakond tegelenud (nad on saanud toimetulekutoetust, elavad hooldekodus ja vallavalitsus tasub nende hoolduskulusid jms juhtumid), aadressiandmeid on vald püüdnud aegsasti korrastada. Juhtumitega, kus mõne toetuse või teenuse saamise eelduseks on sissekirjutus, tegeletakse Kohila vallas jooksvalt.

Rapla valla rahvastikuregistri spetsialist Eha Tolm sõnas, et Rapla valla elanike arv seoses uue seadusemuudatusega kindlasti vähenes. “Alates 1.01.2019 oli meie vallas isikuid, kelle aadress kehtetuks muutus, 113. Algul oli aga selles nimekirjas 211 isikut. Nende inimeste teavitamisega eelseisvast muudatusest tegelesid eelmisel aastal nii siseministeerium kui ka Rapla valla ametnikud. Teavitamise tulemusena osa inimesi siiski registreeris oma tegeliku elukoha ja teevad seda ka praegu. Neist 113-st on kindlasti osa inimesi lahkunud Eestist elama mujale. Kindlasti mõjutab elukoha aadressi puudumine rahvastikuregistris kohaliku omavalitsuse toetuste ja soodustuste saamist. Toimub ju kõik see registreeritud elukoha alusel. Igal sellisel juhtumil teavitatakse inimesi. Samas võib aadressideta isikutel tekkida raskusi ka riigiametitega suhtlemisel. Näiteks üksi elava pensionäri toetus, mille puhul on vajalik kindlasti elukoht rahvastikuregistris jne,” rääkis Tolm.
Rapla valla rahvaarv ei sõltu kindlasti vaid sellest muudatusest rahvastikuregistris, lisas Tolm. „Pidevalt toimuvad sündmused (sünd, surm, elukoha muutumine) mõjutavad samuti seda arvu. Muudatuste tulemusena saame uue rahvaarvu teada veebruarikuu esimestel päevadel. Seisuga 1.01.2019 oli vallas registreeritud elanikke 13 303.”

Märjamaa valla registripidaja Mirjam Aasma vastas, et nende valla elanike registris kaotas kehtivuse 92 inimese aadress. Nende inimeste aadressi muudatusega, kes elasid hooldekodudes või hoolekandeasutustes, tegeles vald ise aegsasti.
Aasma arvates jätsid paljud inimesed oma aadressi muutmata kas lohakusest või ei pidanud seda tähtsaks. Kõiki neid, kellel oli meiliaadress, teavitati küll korduvalt, alaealiste puhul saadeti teated ka vanematele, kuid reaalselt muutis oma andmeid vähem kui kümme inimest. Paljud ilmselt avastavad alles siis, kui neil tuleb asjaajamisi, et neil puudub registri järgi elukoht. Näiteks pensionär saab küll oma pensioni kätte, kuid tuludeklaratsiooni esitades tekivad aadressi puudumisel probleemid.
Aasma teab, et mitmed aadressi kehtivuse kaotanutest on läinud ka välismaale elama ja nendega ei õnnestu seal kuidagi kontakti saada. Sellist olukorda saaks aga vältida, kui valda elukohateatis esitada.
Kehtna vallast ei õnnestunud Raplamaa Sõnumite ilmumise ajaks andmeid rahvastikuregistri muudatuste kohta teada saada.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised