20 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Kultuurihübriidne Raplamaa jagas parimatele tunnustust

15. veebruaril anti Rapla kultuurikeskuses tänugalal „Raplamaa tänab” üle Rapla tippauhind Rapla Redel, Rapla maakonna hõbemärgid ja kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi preemiad.

Sündmus oli väga hästi korraldatud, pakkudes suurepäraseid muusikaelamusi ja tuumakaid mõtteid. Sündmuse korraldasid Raplamaa Omavalitsuste Liit ja Raplamaa ekspertgrupp.
„Härrased, möödas on täpselt üks tund, kell on seitse,” parafraseeris õhtujuht Valter Uusberg märguandeks Alu mõisahärra kuju, et kutsutud leiaksid oma istekoha ja pidulik sündmus võiks alata.
Rapla kultuurikeskuse saal oli ilusaid inimesi täis, kes taaskohtumisrõõmust mõnusalt sumisesid. Siis kõlas aga Eesti Vabariigi hümn ja seejärel sai sõna Raplamaa Omavalitsuste Liidu esimees Heiki Hepner.
„2019. aasta on vabaduse aasta. Tänavu möödub sada aastat kõige olulisematest Vabadussõja lahingutest,” alustas Hepner oma kõnet ja meenutas mitmeid saja aasta taguseid sündmusi. „Vabadussõja tähtsust ja rolli ei ole võimalik ülehinnata. Nii kaua kuni vabadus on meile tähtis, nii kaua on tähtis meile ka Vabadussõda. Kui vabadus ei ole enam tähtis, kaob järk-järgult ka vabadus ja kultuur,” nentis Hepner.
„Aasta tagasi oli mul kõnet pidades teile kõigile palve: arutame, vaidleme ja sõnastame ühiselt need suured eesmärgid ja tegevused, mis viiksid Raplamaad edasi. Eelmise aasta lõpus kiitsid meie nelja valla volikogud heaks Raplamaa arengustrateegia 2035+. Kuhu tahab Raplamaa jõuda aastaks 2035? Aastaks 2035 peaks Raplamaal elama vähemalt 35 000 õnnelikku inimest. Täna elab meie maakonnas 1. jaanuari seisuga 33 416 inimest. Kuidas nende õnnetundega on, sellest statistika vaikib. Üks on aga selge. Iga aasta peaks meie maakonna rahvaarv kasvama ligi saja inimese võrra, kui me tahame jõuda 35 000 elanikuni,” meenutas Hepner meie arengustrateegias kirjas olevat, aga nentis, et tänane marjamaa, kuhu kõik võidu jooksevad, on Tallinn ja selle ümber olev kuldne ring.
„Kas Raplamaa suudab neile pakkuda õnnelikumat elu? Ma usun, et suudab. Siin on head koolid, turvaline elukeskkond ja imeline loodus,” mõtiskles Hepner. „Siiski, Raplamaa on suuresti tundmatu nii positiivsete kui ka negatiivsete märkide poolest. Seda kuvandit on vaja muuta. Maakond peab olema palju enam tuntud ja hinnatud eeskätt oma positiivsete sõnumite poolest. See on oluline nii praegustele kui ka tulevastele elanikele. See on oluline ka turistidele ja puhkajatele, kes toetaksid maakonna majandust, ja see on oluline ka investoritele, et nad rajaksid siia oma ettevõtted. Nii on kirjas ka meie arengustrateegias ja sellega tuleb vaieldamatult nõustuda,” rääkis Hepner ja lisas: „Aga see nõuab väga-väga palju sihikindlat koostööd ja pingutamist meilt kõigilt.”
Siis tunnustas Hepner kõiki saalis istujaid selle eest, et nad on ühel või teisel moel Raplamaad aidanud ehitada: „Ma tänan teid selle südamega tehtud suure töö eest. Kogu Raplamaa ütleb teile selle eest aitäh. Õnnitlen teid kõiki meie riigi läheneva 101. sünnipäeva puhul. Elagu Eesti, elagu Raplamaa!”

Kultuurkapitali elutöö preemia pälvis Sillaotsa Talumuuseumi hing ja hoidja Jüri Kusmin.

Rohkem truudust ja vähem nihelemist

Õhtu esimene muusikaline vahepala oli pärimusmuusika ansamblilt Duo Ruut. Tegemist on ansambliga, kes on nii 2018. aasta noorte pärimusbändide konkursi võitja kui ka konkursi “Noortebänd 2018” võitja. Oli tõeliselt tore kuulda seda bändi ka Rapla publikule esinemas. Minu jaoks olid nad möödunud suve Viljandi Pärimusmuusika festivali kõige suurem ja meeldivam üllatus.
Eriliseks teeb selle ansambli see, et kaks muusikut mängivad üht ja sama külakannelt, ent teevad seda ääretult loominguliselt, leiutades põnevaid mänguvõtteid ja kasutades huvitavaid lisavahendeid. Esitusele tulid mitmed regilauluseaded ja ka üks omaloominguline pala. Ansambli liikmed on Ann-Lisett Rebane ja Katariina Kivi.
Enne kultuurkapitali preemiate jagamist tegi Valter Uusberg kokkuvõtte kapitali 2018. aasta tegevusest. Raplamaa ekspertgrupi toetuste jagamise eelarve oli 116 743 eurot, ent taotlusi laekus kokku 247, kogusummas 281 302 eurot.
„Toetati maakondlike, piirkondlike, üleriigiliste ja rahvusvaheliste kultuuri- ning spordisündmuste korraldamist siin Raplamaal, ent ka Raplamaa esindamist väljaspool. Toetati ka Raplamaa kultuuriajaloo uuringuid, Raplamaad tutvustavate kirjutiste väljaandmist, olulise pärandi säilitamist ja soetusi kollektiividele,” rääkis Uusberg. Samuti toetas kultuurkapital unikaalseid koostööprojekte: Raplamaa laulu- ja tantsupidu „Üle õue õunapuu” ja vabaõhulavastust „Rapla 1941”. Toetatavaid teemavaldkondi oli veel mitmeid, mida Uusberg nimetas.
„Kui kõigele sellele eelnevale mingit ühisnimetajat leida, siis pakuksin välja ühe telje. See oleks maalise ja linnalise kultuuri kõrvutamine. See on võib-olla minu kiiks, aga mulle tundub, et me püsime sellel teljel ning ühtlasi ka Raplamaal tervikuna igaühele omastel põhjustel. Vahel aimub, kui palju on selles endale truuks jäämist või enda eest põgenemist. Samas linnaline kultuur on domineerivam ega jäta meidki puutumata. Nii et tunnistagem – oleme omamoodi jalgupidi maal, aga peadpidi linnas.
Kultuurilises mõttes oleme hübriidid nagu mingil üleminekualal. Metsaveeres oleme metsaveererahvas, nagu Andres Ehin meid kunagi Raplamaa teabevihikus tähistas,” mõtiskles Uusberg ning nentis, et selle kultuurihübriidiks olemisega pole alati kuigi kerge toime tulla. „Selleks vajame keskmisest tugevamat omakultuuri identiteeti. Alles teatava aja möödudes, kui oleme olnud piisavalt koos koha, siinsete inimeste ja aastaaegadega, kerkivad kuskilt esile maakultuuri tegelikud võtmemõisted – kohavaim ja kogukonnatunne,” jätkas Uusberg ja jõudis lõpuks selleni, et kui prooviksime kuulata Raplamaa Kohavaimu, kuuleksime teda ütlemas: „Rohkem truudust, sõbrad, ja vähem nihelemist!”

Õhtu esimene muusikaline vahepala oli pärimusmuusika ansamblilt Duo Ruut.

Tulge maa peale!

Õhtu teine muusikaline vahepala oli samuti duo, ent sedakorda klassikatähtedest koosnev duo viiuldaja Katariina Maria Kits ja tšellist Marcel Johannes Kits. Nad pakkusid väga mitmekülgse kava, milles oli nii väljapeetud klassikat kui ka kirglikku tangot.
„Mulle meeldib väga, kuidas meie muusikaline kujundus sobib üldisema kava ülesehitusega, sest nüüd me läheme väärismetallide, hõbeda ja kulla juurde ja siin on alati mängus kirg,” juhatas Uusberg vaimukalt sisse kõige väärikamate tunnustuste jagamise.
Kui jõudis kätte aeg anda üle kultuurkapitali elutööpreemia ja selle saajaks kuulutati Jüri Kusmin, oli laureaat silmnähtavalt üllatunud. „Te olete mind täiesti rivist välja löönud, see on täiesti uskumatu!” ütles Jüri ja tunnistas, et tema kui kunagine Kultuuripärli tunnustuse saanu on juba kutseline tänuõhtutel käija ja nii tuli ta ka sellel korral lihtsalt sündmust kaema. „Aga midagi säärast ühele pensionärile, tulge nüüd maa peale,” oli Jüri siiralt üllatunud ja hämmeldunud, mis ajas saalis istuva publiku muidugi lõbusalt muhelema. „Nii kõrget tunnustust poleks ma iial isegi unes näinud, aga loomulikult olen ma tänulik. Aitäh!” ütles Jüri lõpetuseks.
Rapla Redelit ja Raplamaa kuldset vapimärki vastu võttes ütles Tanel-Taavi Bulitko, et see on tema jaoks suur au. „See 24 aastat, mida ma Raplamaal oma töömeheteest olen teinud, on siis järelikult välja paistnud. Ma ise loodan, et see on olnud pühendumine oma hobile, mis on kasvanud minu tööks. Ma tänan ka meie töökollektiivi ning ma loodan, et meie ettevõte asub küll Raplamaal Kehtna vallas, kuid on tuntud nii Eestis, Euroopas kui ka üle kogu maailma. Ma usun, et see tegevus, põllumajandus, maaelu, loomakasvatus ja toidu tootmine, millega me tegeleme, kõnetab meist igaüht. Aitäh, Raplamaa!”
„Oleme tänulikud ja õnnelikud,” võttis Valter Uusberg õhtu kokku.
Õhtu viimane sõna jäi aga Thea Paluojale ja tema lauluõpilasele Kert Markus Valdekile, kes esitasid kaks laulu. Viimane neist oli kõigile kaptenitele pühendatud laul (ja kaptenid on Thea sõnul kõik need inimesed, kes tunnustatud said või maakonnas asju eest veavad), nii et pühendatult võisid tunda end kõik saalis viibijad.
„Ainult julgeid hoiab torm ja marutuul,” kõlasid uhkelt Kert Markuse esituses laulusõnad. Tõepoolest, ainult julgeid hoiab torm ja marutuul.

Kakskümmend viis aastat Märjamaa aleviga seotud mees Villu Karu võtab vastu Rapla maakonna
hõbedase vapimärgi.

Preemia saajad

Rapla Redel ja maakonna kuldne vapimärk
Tanel-Taavi Bulitko – Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu esimees, kelle juhtimisel on ettevõte olnud pidevas arengus. Põllumajandussektoris tuntakse ettevõtet hästi nii Eestis, Euroopas kui ka kogu maailmas.

Rapla maakonna hõbedane vapimärk
Jaak Karp – Rapla Korvpallikooli tegevjuht, korvpallipüramiidi ülesehitaja, maakonna esindusmeeskonna Avis Utilitas Rapla manager.
Villu Karu – kakskümmend viis aastat Märjamaa aleviga seotud mees, kes on olnud Märjamaa alevivolikogu esimees, seejärel ühinenud valla volikogu esimees, alates 2013. aastast kuni 2018. aastani Märjamaa vallavanem.

Laine Rokk – Rapla maakonna kauaaegne koolispordi eestvedaja ning spordivõistluste organiseerija ja läbiviija.

Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupi preemiad

Kultuuripärl
Riho Pohla – tulihingeline rahvatantsujuht, kes juhendab tantsurühmi nii Märjamaal, Kehtnas kui ka Rapla vallas. Samuti jagab tantsuhimu Vahtra tugikeskuses, esindab maakonda sõpruslinnades piiri taga ja korraldab mitmeid sündmusi.

Elutööpreemia
Jüri Kusmin – pikaajalise ja südamega tehtud kultuuriloolise ja looduskaitse töö eest. Sillaotsa Talumuuseumi hing ja hoidja.

Kultuuripreemiad
Armar Paidla – pikaajalise ja südamega tehtud töö eest ajalehe Rapla Teataja toimetamisel ning arvukate kodukandi raamatute väljaandmise eest.
Kristel Aer – kontsertsarja Juuru Orelisuvi kauaaegse korraldamise eest.
Tekla Tappo – professionaalse viiuliõppe vedamise, propageerimise ja traditsioonide hoidmise eest.
Raul Kivilo ja MTÜ Järvakandi Vibuklubi Ilves – tublidele vibusportlastele, klubi presidendile ning eestvedajatele.
Rapla Maakonna Noorte Puhkpilliorkester ja peadirigent Tõnu Soosõrv – puhkpillimuusika hoidmise ja järjepidevuse eest. Kollektiivil täitub 20 aastat koosmusitseerimist.

Aastapreemiad
Eve Haggi – rakendisportlane, kes võitis 2018. a rahvusvahelisel rakendispordivõistlusel hobuste üherakendivõistluse ja lunastas sellega MM-i pääsme. Sündmuse „Tori hobusega Raplamaal” korraldaja.
Taavi Niinemets ja Esko Allika – veoautoralliga tegelev ekipaaž, kes on 2018. aasta EMV10 klassis Eesti meistrid.
Anne Aaspõllu – Märjamaa muusika- ja kunstikooli kunstiõpetaja, tegevkunstnik, hea silmaga fotograaf, mitmete õpilassündmuste korraldaja.
Sandra Plamus – noor sumomaadleja, Vana-Vigala 7. klassi õpilane, kes on võitnud hulgaliselt auhinnalisi kohti, sh U18 vanuserühmas sumo MM-i I koht.
Tauno Sau – Kaitseliidu Rapla maleva saalihoki naiskonna treener, kes viis naiskonna 2017/2018 hooajal meistriliigas pronksile.
Kristi Hinsberg – professionaalne ja loominguline kontsertmeister, kes töötab Rapla muusikakoolis ja on olnud pikaajaline organist Rapla kirikus.
Liivi Erm – professionaalne lasketreener, kohtunik ja hinnatud abiline koolinoorte ja täiskasvanute võistluste läbiviimisel. Tema õpilased on tulnud Eesti meistrivõistlustel medalitele.
Marko Kreuz – Raplamaa vabatahtlik spordielu edendaja. Vigala korvpalli karika, Vigala võrkpalliturniiri, rannavolle, Vigala ÖökossVolle 2018 korraldaja.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised