20 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Maaomanike vastuseis seab esindusmadalsoo tuleviku ohtu

Eesti suurimas madalsoos Avastes jääb osa kavandatud sootaastustööst tegemata, kuna metsaettevõtjaist maaomanikud ei luba sulgeda võtmetähtsusega kraavi.

Kuigi Raplamaa on tuntud oma rabarohkusega, on Rapla ja Pärnu maakonna piiril paiknev Avaste soo siinseist ainuke, mis on jõudnud Eestimaa Looduse Fondi koostatud soohittide nimistusse. Nimelt on tegu Eestimaa suurima madalsooga.
Oma loodusväärtuselt on Avaste soo märkimisväärne mitte üksnes Eesti, vaid kogu Euroopa ulatuses. Siiski on kuivendus ka Avastele oma jälje jätnud. Sellepärast on Avaste soo võetud lähiaastail taastatavate soode nimekirja, mille on kokku pannud keskkonnaministeeriumi, Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) spetsialistid. Avaste taastusprojekt tuli aga ümber teha ja vastu võtta osalisel kujul, sest täies mahus ei saadud sellele vajalikke kooskõlastusi.

Viljakas madalsoomuld

Sootaastajad rõhutavad, et tegelikult inimene sood taastada ei suuda, vaid üksnes luua selleks vajalikke tingimusi. Selleks tuleb näiteks sulgeda soosse omal ajal kaevatud kuivenduskraavid ja ehitada pinnaspaise, et ennistada soole omane veerežiim. Avaste looduskaitseala kirdepiiril jooksvale Avaste ojale jäävad aga maaomanike vastuseisu tõttu rajamata kõik üheksa paisu, mis olid sinna esialgu plaanitud.
Üldiselt püüavad sootaastajad tegutseda riigimaal ja vältida nii palju kui võimalik mõju eramaadele. Kuna Avaste puhul on aga tegemist madalsoo, mitte rabaga, hõlmanuks projekt esialgsel kujul lausa ühteteist erakinnistut. RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv põhjendab: „Madalsood olid varem laialdaselt kasutusel heinamaadena. Kuivendatult on madalsoomullad väga viljakad, erinevalt näiteks rabamuldadest. Seetõttu on Eestis madalsoid ulatuslikult hävitatud ja võetud kasutusele põllu- ja metsamaana. Sellest tulenevalt on soo servad ja kuivendatud osad olnud ajalooliselt ka talude poolt aktiivselt kasutuses.”
Kohv lisas, et Euroopa mastaabis märkimisväärse loodusväärtuse kõrval paistab Avaste kant silma rikkaliku kultuurilooga. Avaste soos asub hästi talletatud kultuurilooga 7.-8. sajandil rajatud Soontaga maalinn. Ka Avaste soo seisundi halvenemise taga on omamoodi pärandkultuurilist tähendust kandev nn Pätsu kraav ehk Allika jõgi (Pärnu maakonnas kaitseala edelapiiril), mis on Avaste madalsoo ära lõiganud lõuna poolt tulevatest vetest.
Kraave sulgema ja paise ehitama võib soos hakata pärast seda, kui on saavutatud selle jaoks kokkulepe kõigi maaomanikega, kelle kinnistut eelnimetatud tegevus võib mõjutada.
„Osa eraomanikega on kokkuleppele jõutud, aga kahjuks ühe võtmetähtsusega erakinnistu omanikuga me kokkulepet ei saavutanud ja seetõttu olime sunnitud projekti muutma ning osast kavandatud tegevustest loobuma,” tõdeb Kohv.

Hirm üleujutuse ees

Inseneribüroo Steiger koostatud taastustööde projekti seletuskirjas on märgitud, et nõusolek jäi saamata Kop­ra ja Otisoo kinnistute omanikelt, mistõttu jääb algul kavandatud Avaste oja osaline täitmine ära ja Avaste oja kogu pikkuses avatuks. Nimetatud kinnistud asuvad Avaste külas päris soo servas. Kinnisturaamat näitab, et varem kuulusid need maad kohalikule elanikule, kuid praegu on omanikeks kaks metsafirmat.
Kopra kinnistu omanik on Pärnu ettevõte OÜ Metsagrupp, mille juhatuse liige Urmas Rahnel ütleb, et nad ei andnud oma nõusolekut kraavi sulgeda sellepärast, et ei soovi, et nende mets üle ujutataks. Küll aga pakkus Metsagrupp Rahneli sõnutsi RMK-le välja alternatiive juhuks, kui RMK peab ikkagi oluliseks nimetatud kraav sulgeda. Üks alternatiiv oli kaevata asemele teine kraav metsa kaitsmiseks liigvee eest ja teiseks sobiks Metsagrupile ka maadevahetus.
Alternatiivide suhtes ei ole Metsagrupp RMK-ga kokkuleppele jõudnud, kuid Rahnel ütles, et nad ootavad endiselt. Ta kinnitab, et ta pooldab looduskaitset, aga soovib siiski, et nende mets jääks metsaks, mida aga tema hinnangu järgi ei juhtu, kui kraav sulgeda. Rahnel peab loomulikuks seda, et metsaettevõte tahab oma metsast saada ka tulu, isegi kui see paikneb looduskaitsealal.
Kahe kinnistu omaniku vastuseisu tõttu tuli projekti muuta sedavõrd, et ühtlasi kadus ka mõju enamikule teistele erakinnistutele – peale ühe Avaste külas asuva kinnistu, mille eraisikust omanikult nõusolek ka saadi.

Arusaamatu süvendustöö

Vaidlusalust veekogu nimetatakse kohati ojaks ja kohati kraaviks. Kaardilt võib siiski näha, et sood läbivas osas kulgeb see justkui joonlauaga tõmmatult ehk tegu on tehisveekoguga – vaatamata looduslikkusele viitavale oja-nimele.
Kohv räägib, et selle kraavi otstarve jääb üsna arusaamatuks ka kuivendamise seisukohalt, kuna see kuivendab üksnes sood, aga mitte sooäärseid põllu- ja metsamaid, kuna viimased asuvad kõrgemal. Ta selgitab, et Kopra kinnistu mets ongi märg, paljuski lodumets. Ka metsaregister näitab, et seal kasvavad ülekaalukalt hall lepp ja sanglepp, mis on märjale metsale iseloomulik.
Taastamisala piires olevad kraavid on Avaste sohu rajatud juba 19. sajandil. 20. sajandi lõpuks oli Avaste kraav (või oja) juba suuresti kinni kasvanud. Arvatavasti selle sajandi algusaastatel on seda aga süvendatud. Kes seda tegi ja miks, seda Kohv öelda ei oska.
Kraavi ajaloo kohta puudub info ka Keskkonnaametil, kellelt kui looduskaitseala valitsejalt tuleb tänapäeval kõigiks sealseiks tegevusteks luba hankida. Ameti pressiesindaja Sille Ader tõdeb, et ortofotod näitavad, et kraavi on süvendatud enne Keskkonnaameti moodustamist 2005. aastal.

Teised kohalikud on poolt

Küll aga kinnitab ka Keskkonnaamet, et Avaste kraav tuleks sulgeda, et pidurdada Avaste madalsoo elupaikade edasist halvenemist. „Avaste on Eesti esindusmadalsoo. Avaste looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja tutvustada Avaste sood ja Kesu raba, neid ümbritsevaid metsi, pärandkooslusi ja -maastikke ning kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Avaste looduskaitseala, Kesu sookaitseala, Avaste hoiuala, Avaste merikotka (Avaste loodusala) kaitsekorralduskava 2015–2024 kohaselt on loodusliku veerežiimi taastamine esimese prioriteedi kaitsekorralduslik tegevus. Keskkonnaamet kooskõlastaski jaanuaris 2019 Avaste madalsoo veerežiimi taastamistööde osalise ehitusprojekti,” selgitab Ader.
„Projektist jääb välja Avaste kraavi sulgemine, kuna seda ei saa teha ilma maaomanike nõusolekuta. Kui maaomanikud ei anna vastavat nõusolekut, peab Keskkonnaamet sellega arvestama. Seetõttu olemegi kooskõlastanud osalise projekti.”
Märjamaa vallalt on projekt kooskõlastuse saanud. Inseneribüroo Steiger tutvustas detsembri alguses projekti Vana-Vigala rahvamajas. Kohal olid ka RMK ja Pärnumaa Lääneranna valla esindajad. Vigala osavallavanem Priit Kärsna ütleb, et kohalikke inimesi oli samuti koosolekul. „Ei kuulnud põhimõttelisi probleeme nende kinnistutega. Valla maatükkide osas ei näe samuti probleeme,” sõnab Kärsna. Need, kelle puhul kohalik rahvas oletas vastuseisu, koosolekul ei osalenud.
Kaupo Kohv ütleb, et kui ilm lubab, plaanivad nad taastustöödega sellel aastal alustada.

Avaste soo
Avaste madalsoo asub Raplamaal Märjamaa vallas ja Pärnumaal Lääneranna vallas. Raplamaal Avaste, Kojastu ja Ojapere küla territooriumil.
Suurem osa sootaastusalast kattub Avaste looduskaitsealaga, ülejäänu paikneb muudes kaitsevööndites.
Avaste soo taastustööde käigus rajatakse 103 paisu.
Taastamisalal raiutakse ka kõik puud. Raieala pindala on ligikaudu 16 ha.
Tööd lähevad maksma 160 000 euro ringis.
Kraavide sulgemine mõjub eeldatavasti hästi madalsoo seisundile ja sellega seotud elustikule. Sihtkoosluseks on liigirikas madalsoo. Loodetakse, et tõenäoliselt tekib taastustööde tulemusel sobivaid elupaiku juurde ka näiteks tedrele, väikepistrikule ja mustsaba-viglele.
Allikas: Avaste madalsoo veerežiimi taastamistööde ehitusprojekti seletuskiri, Inseneribüroo Steiger

 

Sootaastamistööde kolm eesmärki:
peatada süsinikuheidet põhjustav turba lagunemine kuivendatud soos,

taasluua soole omane veerežiim,

tekitada võimalusi elupaikade taastumiseks kaitsealustele liikidele, kes elavad vaid lagesoos või hõredas soometsas.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised