spot_img
-0.1 C
Rapla
Teisipäev, 29 nov. 2022
spot_imgspot_img
RSOma riigi sünnipäeva juurde kuulub kodulookonverents

Oma riigi sünnipäeva juurde kuulub kodulookonverents

Viieteistkümnendat korda peeti Märjamaa vallas kodulookonverentsi, mis ikka on käinud ühte jalga Eesti sünnipäeva tähistamisega. Aastaid on konverents olnud just 24. veebruaril, tänavu päev varem. Seekordne teema oli „Sajand Vabadussõjast ja maareformist“.

Kuulajaid oli tavapäraselt palju ja nagu mitmel korral varemgi, suudeti välisesinejat mõne huvitava infokilluga üllatada. Nii oli Uno Kiismal kaasas foto oma isast, 1903. aastal sündinud Johannes Kiismannist, kes läks sõtta 15-aastasena ja oli üks nooremaid Vabadussõjast osavõtjaid.
„Maareform oli vajalik, et Vabadussõda õnnestuks, see oli oluline oma riigi loomisel. Võrdlesime konverentsil seda teemat Eesti hilisema maareformiga ja omanike kujunemist. Päeva teine pool seondus kodulooliste teemadega,“ selgitas Sillaotsa talumuuseumi juhataja Kalju Idvand ettekannete valiku alust.
Ajaloolane Lauri Vahtre kõneles teemal „Vabadussõda – kauge ja lähedane“. Idvand tõi välja, et Vahtre andis Vabadussõjast inimliku ülevaate. Alati pole tähtis, mitu meest kuskil võitles või mitu pauku tehti, vaid mis neid motiveeris.
Kaardihuviline Jürgen Kusmin rääkis, kuidas leida ajaloolisi kaarte ja neid lugeda. Kodu-uurija Silvi Tõns avas Märjamaa valla Paisumaa küla Saarde talu lugu kui näidet ühe talu sünnist. Eesti Omanike Keskliidu esimees Priidu Pärna kõneles eestlaste sirgumisest oma maa omanikeks. Andrus Ründal Maa-ametist tutvustas maareformi taasiseseisvumise järgsel perioodil.
Konverentsi teine teemaplokk oli kantud koduloost. Tänavu 1. jaanuaril möödus sada aastat Sillaotsa muuseumi asutaja ja tegusa koduloolase Aleksei Parnabase sünnist. Talumuuseumi juhataja Kalju Idvand avaski Aadu – nii teda kodukandis kutsuti – pärandi ja Sillaotsa seoseid. Tiina Tael Eesti Rahva Muuseumist kõneles Aleksei Parnabasest kodu-uurijana.
Konverentsi lõpul tutvustas Jürgen Kusmin kui toimetaja Märjamaa kodulooraamatu II osa, mis tahetakse välja anda suvise Märjamaa folgipeo ajaks. Tekstid on koos, veel soovitakse juurde saada kunagise fotograafi Heinrich Otsa fotosid.
Konverentsi täiendasid Märjamaa rahvamaja fuajees Harjumaa muuseumi näitus „Eramaa?“ ja väljapanek Aleksei Parnabase kodu-uurimuslikust tegevusest.
Eesti riigi 101. aastapäeva tähistamine jätkus peoõhtuga, mis seekord korraldati Vana-Vigala rahvamajas.
Volikogu esimees Urmas Kristal küsis oma sõnavõtus, kas ühinemisjärgset aastat on kasutatud otstarbekalt, et valda kokku kasvatada, või on osa aega kulunud kasvuraskustele. „Jäägu see igaühe enda otsustada,“ vastas ta.
Vallavanem Merlin Suurna pidas oma kõnes oluliseks, et tänases valikute rohkuses suudaksime välja tuua tuumväärtused, et oleks rohkem märkamist, inimlikkust, kokkuhoidmist ja eneseusku. Vallavanema isiklik eesmärk on sel aastal jõuda rohkem küladesse, kohtuda kohalike ettevõtjate ja allasutustega, et luua sillad ja kandvad ühendusteed.
Üle anti Märjamaa valla kõrgeimad tunnustused. Maarjaristi I klassi kuldristi ja aukodaniku nimetuse pälvis Mati Jets kui Kohatu küla ajaloo jäädvustaja. Maarjaristi II klassi hõberisti sai Rein Unga, kes on panustanud Märjamaa alevi oluliste objektide ehitamisse. Ettevõtjate tunnustamiseks mõeldud teeneteplaadi sai lasteriiete tootja OÜ Breden Kids. Pereettevõtte omanikud Merle ja Erko Leemet on tootmise sisse seadnud Märjamaa vallamaja teisel korrusel. Üle anti 41 valla tänukirja tublidele inimestele.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused