-13.2 C
Rapla
Esmaspäev, 6 dets. 2021

Õpilasfirma kui praktiline ja hindamatu kogemus

Õpilasfirmade loomine muutub iga aastaga aina populaarsemaks, mis on ka täiesti mõistetav – annab see ju noortele suurepärase riskivaba kogemuse ettevõtlusest, mida kuskilt mujalt väga ei saa.

Õpilasfirma on iseenesest mitteametlik ettevõte, mis on moodustatud Junior Achievement Eesti ettevõtlusprogrammi käigus. JA Eesti direktori Kersti Loori sõnul on programmi eesmärk anda noortele madala riski juures päris kogemus ettevõtlusest: meeskonnas töötamisest, tootmisest, müügist, turundusest, raamatupidamisest ja ka ettevõtte lõpetamisest.


Õpilasfirma luuakse reeglina 11. klassis ja alati ei olegi see kõige lihtsam. Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultandi ja koolis õpilasfirmade ja ettevõtlusharidusega tegeleva Anu Kaare sõnul jääb õpilasfirma loomine ilmselt selle taha, et õpilastele ei pakuta just ülemäära palju võimalusi, puudub idee ning ega ettevõtlus ka kerge valik ole.
Kuid kui idee on olemas ja ka vähemalt kolm liiget, on edasi tegutseda juba lihtsam. Siis tuleb end ametlikult õpilasfirmaks registreerida ja hakata oma tootearenduse ja müügiga tegelema. Kusjuures õpilasfirma saab tegutseda vaid ühe aasta.
Siin tekib küsimus – kui programm annab noortele niivõrd praktilise ja väärtusliku ettevõtluskogemuse, miks ei õpetata ettevõtet ka jätkusuutlikult edasi arendama? Miks keskendutakse peamiselt start-up’ide loomisele? Loor räägib, et õpilasfirma loomine on siiski eelkõige õppeprotsess, mis ei ole suunatud päris firma loomisele ja sellepärast kestabki õppeprogramm ühe aasta. “Massilist jätkamist ei pea me otstarbekaks, sest reeglina jõuavad õpilasfirma vilistlased hiljem juba hoopis kandvamate äriideedeni, mida tasub ellu viia,” põhjendab ta.
See ei välista muidugi täielikult võimalust jätkata oma ideega. Õpilasfirma tegijad saavad pärast sundlikvideerimist ka edasi tegutseda, kuid siis tuleb seda teha juba päris ettevõttena. “Igal aastal ongi mõned sellised õpilasfirmad, kes oma tegevust jätkavad ja osa neist päris edukalt,” räägib Loor. Ettevõtlus ei ole siiski kerge valik ja need koolis käivad noored, kes soovivadki õpilasfirmat päris ettevõtteks ümber vormistada, peavad kindlasti arvestama ka igasuguste probleemide ja riskidega, mis ühe alustava firmaga kaasneda võivad.
See ei tähenda jällegi seda, et sellised õpilased kohe algul kõigega üksi silmitsi seisma peaksid. “Kui õpilasfirma osutub edukaks ja on soov ettevõtlusega jätkata, on osaühingu edasine nõustamine kokkuleppe küsimus,” selgitab Anu Kaar Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskusest.

Õpilasfirmaga tegelemine võib viia ettevõtluseni
Isegi kui noored kooli ajal ei soovi oma õpilasfirmat edasi arendada ettevõtteks, ei tähenda see seda, et kellelgi neist ei võiks olla ettevõtlushuvi tulevikus. Üks selline noor on Janeli Janson, endise Rapla Vesiroosi gümnaasiumi vilistlane. Tüdrukul oli gümnaasiumi ajal lausa kaks õpilasfirmat. Ühega tegeles ta 2015/2016. ja teisega 2016/2017. õppeaastal. See viimane õpilasfirma oli Shococo, kus peale Janeli olid veel Paula Pajo, Kaia-Liisa Tõntsohn, Marten Merila ja Martin Raudsepa. Nad valmistasid martsipanist erinevate maitsetega käsitöökomme.
Janeli räägib, et neil läks väga hästi, inimestele kommid väga maitsesid ja tagasiside oli ka positiivne. “Iga aasta kevadel toimuval Eesti õpilasfirmade lõppvõistlusel jõudsime ka 21 parema õpilasfirma sekka ning võitsime publiku lemmiku tiitli,” meenutab neiu.
Praegu õpib Janeli juba teist aastat Tartu Ülikooli Pärnu kolledžis ettevõtlust ja projektijuhtimist. Kuigi tal oli huvi ettevõtluse vastu juba enne õpilasfirmadega tegelemist, arvab ta, et kindlasti suunas õpilasfirma kogemus teda selle erialani veelgi rohkem.
“Olen alati unistanud, et ühel päeval on mul oma kohvik,” tõdeb Janeli. Samas tunnistab ta, et ei ole veel päris täpselt kindel, mis tulevik talle toob. Ta räägib, et Pärnu kolledžis õppimine on andnud talle palju uusi mõtteid ja võimalusi juurde.
“Kui ma poleks Pärnu õppima tulnud, siis ma poleks ilmselt olnud nii teadlik sellisest võimalusest nagu välispraktika. Siin koolis on see väga aktuaalne ja populaarne ka ettevõtluse tudengite jaoks. 2018. aasta suvel olin ligi neli kuud Hispaanias praktikal ning see kindlasti tegi minu jaoks selgemaks unistuste ja eesmärkide erinevuse. Võib-olla kohviku mõte on minu jaoks siiski rohkem unistus kui eesmärk.”
Kui küsida Janelilt, kas ta soovitab õpilastel võimaluse korral õpilasfirma luua, annab ta vastuseks kindla jaa. “Isegi kui sul on hoopis teised huvid ja tead, et tulevikus tahad tegeleda hoopis muude asjadega, õpetab kogu õpilasfirma programm selliseid oskusi nagu meeskonnatöö, pingetaluvus, ajaplaneerimine ja suhtlemisoskus, mis tulevad kasuks igal erialal ning ei jookse mööda külge maha kellelgi,” põhjendab neiu.
Ka Hardo Hansar, kes on Kohila gümnaasiumi vilistlane, soovitab oma kogemuse põhjal noortel õpilasfirmat teha, sest selle projekti abil õpivad õpilased võtma rohkem vastutust.
Hardo ise tegi õpilasfirmat umbes 10 aastat tagasi koos parimate sõprade Oliver Saare ja Martti Kasega 11. klassis. Nende õpilasfirma tootis Katrin Arrolt ja Hardo õelt Liisa Hansarilt õpitud õmblemisoskuste abil kiletekstiilist valmistatud seljakoti katteid.
“Need olid väga põnevad ajad ning õppisime koos kõik probleemilahendust, mitte alla andma ja esimesi müügiprotsessi osasid. Ettevõtlus on lihtne, aga mitte kerge. On vaja toodet või teenust ning seda edukalt müüa. Teenisime sellega isegi päris hea kopika ning saime ka Portugalis käia enda tooteid presenteerimas,” meenutab Hardo.
Praegu on noormees müügijuht ettevõttes Southwestern Advantage, kus ta koolitab ja on juhiks tudengitele, kes käivad ettevõtlus- ja müügioskusi omandamas suviti Ameerikas. “Tänu õpilasfirma kogemusele veendusin, et tulevikus tahan kindlasti olla juht ja ettevõtja ning nii see nüüd ka on.”
Sel aastal tegutseb Raplamaal seitse õpilasfirmat
Kui rääkida aga praegustest õpilasfirmadest, siis tänavu tegutseb neid Raplamaal kokku seitse ja kõik on Kohila gümnaasiumis. Neid õpilasfirmasid juhendab Margot Sarv, kes on hetkel ka Raplamaal ainus, kes tegeleb õpilasfirmade juhendamisega.
Üks Kohila õpilasfirma on näiteks Puitrex, kes valmistab puidust lõikelaudu. Liikmeid on seal kokku neli ja igaühel on firmas oma roll. Firma üldise toimimise, firmasisese kommunikatsiooni ja koostöö eest vastutab Karmel Kibuvits. Raamatupidaja, kelle ülesanne on tegeleda rahaasjade ja paberimajandusega, on Helena Kangur. Firmal peab mõistagi olema ka tootejuht, kes juhendab toote valmistamist ja kontrollib valmistoodangu üle ja see on Hannes Kurn. Ja et firma üldse kasumit teeniks, peab keegi ka firmat reklaamima ja seda teeb sotsiaalmeedias Puitrexi turundusjuht Anne Marit Mereküla.
Idee teha puidust lõikelaudu tuli Karmeli sõnul ühe õpilasfirma liikme isalt. “Mõtlesime, et tahame teha midagi ilusat, aga ka praktilist. Samuti oli meil olemas vabakasutuseks puidutöökoda, seega tundus lõikelaud hea idee,” räägib Karmel.
Seni on õpilasfirma Puitrex käinud kolmel laadal: Pärnus, Raplas ja Tallinnas. “Kõige paremini läks Rapla laadal, seal osteti ära kõik meie tooted. Pärnu laadal läks enam-vähem hästi, natuke kehva müügi põhjus oli müügikoha paiknemine kaubanduskeskuses halvas ja nurgataguses kohas. Tallinna laadal oli müük väike, kuid jäime siiski rahule,” meenutab neiu.
Peale selle, et toote müük ei pruugi alati õnnestuda, tuleb õpilasfirmas ette ka muid raskusi. “Raske on kindlasti ühise aja leidmine ja üldiste kompromisside leidmine erinevates olukordades. Kuna meid on neli ja oleme kõik firmas võrdsed, ei saa kellegi otsus peale jääda, seega tuleb tihti leida kompromiss neljast erinevast arvamusest.”
Vaatamata probleemidele leiab neiu, et õpilasfirmaga tegelemine on neile õpetanud mitmeid erinevaid asju. “Kindlasti on õpetanud erinevate klientidega suhtlemist ja oma emotsioonide tagasihoidmist firmasisestes konfliktides.
Lisaks on õpetanud kasutama puidutöötlemisvahendeid ja üldiselt ka raamatupidamist ja firma dokumentidega tegelemist,” loetleb Karmel. Kui neiult küsida, kas ta ka tulevikus ettevõtlusega tegeleda tahaks ja kas õpilasfirma tegemine on sellele kaasa aidanud, ei välista ta võimalust, et kunagi oma firma tegemist proovib. “Eemale pole õpilasfirma seda ideed küll tõuganud,“ ütleb Karmel. Noorte kogemustest järeldub, et õpilasfirma tegemine on üks igati kasulik ettevõtmine ja nagu mõne puhul näha, võib see viia ka ettevõtlushuvini tulevikus. Isegi kui ei vii, on õpilasfirmas omandatud kogemused ja teadmised kasulikud ka edaspidises elus.

Õpilasfirmad

Sel aastal tegutsevad õpilasfirmad Rapla maakonnas vaid Kohila gümnaasiumis.

1. Õpilasfirma Meraki – puhvet (teenus)

2. Õpilasfirma Kell – seinakell (toode)

3. Õpilasfirma Harduud – telefoni korpused (toode)

4. Õpilasfirma Fäncy – lisanditega šokolaad (toode)

5. Õpilasfirma Kohver – kohv (toode)

6. Õpilasfirma Puitrex – lõikelaud (toode)

7. Õpilasfirma Kruft – Kruft DIY Kruusid ja Joogipudelid (toode)

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised