22.2 C
Rapla
Laupäev, 18 mai 2024
ArtikkelVarri Väli turismiarendusest: meil on ilus valge leht ees

Varri Väli turismiarendusest: meil on ilus valge leht ees

Mari Tammar

Varri Väli on ligi 20 aastat olnud turismivaldkonnas tegev. Ta on olnud Eesti ühe suurima turismiettevõtte tegevjuht, olnud viis aastat Eesti Maaturismi juhatuse esimees ja kolm aastat SA Põhja-Eesti Turism tegevjuht. Lisaks on ta kolme aasta jooksul olnud Ugandas turismiekspert ja seal turismiinfokeskusi rajanud.
Oma lemmik-turismimaaks maailmas peab ta Austraaliat ning kannab seepärast meie kohtumisel Austraaliast pärit kaabut. Praegu on ta Kehtna valla arendusjuht ja esindab Rapla maakonda SA Põhja-Eesti Turism nõukogus.

Kui tähtis turismivaldkond Eestile on?
Turism moodustab ligi 10% Eesti SKT-st. Kuna see on üks kümnendik kogu majandusest, on see üsna arvestatav haru. Samas ei ole Eestis kunagi turismi tunnustatud ministeeriumi või muu kõrgema ametkonna tasemel.

SA Põhja-Eesti Turism tegevjuht Karmen Paju ütles ühes oma kommentaaris, et Raplamaa nõrkus on süsteemse turismitegevuse puudumine. Olete te temaga nõus?
Turismivaldkonda saab siin paremini arendada ja süsteem on kindlasti loomist väärt. Ma olen korduvalt rääkinud, et asi peab algama tootest. Me peaksime tegema selgeks, looma ja kirjeldama oma tugevad turismitooted ja selgelt välja tooma atraktiivsed turismipiirkonnad ning looma üritused, mis kõnetaksid inimesi Tallinnas, siis kogu Eestis ja ka kaugemal. Need peavad olema tõeliselt atraktiivsed üritused, kaasama palju Raplamaa inimesi ja erinevate elualade tegijaid.
Minu lemmiknäide, mida ma alati toon, on see, et kui Tallinnas ärkab üks perekond laupäeva hommikul üles ja mõtleb, kuhu ta läheb, peaks tal olema selge pilt, miks ta peaks tulema oma nädalavahetust veetma Raplamaale. Täna me ei oska sellele küsimusele vastata. Meil on enda tugevused kirjeldamata ja tooted tegemata. Seda võib nimetada ka süsteemi puudumiseks.

Kelle otsa me saame vaadata ja küsida, miks see tegemata on?
Täna on maakond ilma maavalitsuseta uues kuues. Täna juhib seda maakonda ROL ja see koosneb neljast vallast. See kokkulepe ja arusaam, mis me turismiga teeme, peaks tulema valdade ühise kokkuleppena. Raplamaa uues arengustrateegias on piisavalt palju turismi nimetatud ja tähtsustatud. Selles on näha, et need inimesed, kes juhivad Raplamaad, on vaadanud turismile kui arendamist vajavale ja positiivsele majandussuunale.

Kes praegu sellega tegeleb?
Praegu on see põhiliselt RAEK-i peale jäänud ja on ROL-i vastutusalas. 2019. aasta jooksul peaks selguma uus Raplamaa maine- ja turundusstrateegia ja valmima Rap­lamaa olemuse, näo ja atraktsioonide kirjeldus ning sellega koos ka konkreetsemalt, kes seda kõike ellu viima hakkab. Minu jaoks on kõige olulisem, et tulevikuplaanidel oleks tähtajad ja vastutajad ning reaalsed rahalised plaanid.

Kuidas te hindate meie piirkonna ettevõtjate omavahelist koostööd?
Koostöö on olemas, aga selle juhtimine on praegusel ajal jäänud vaeslapse ossa. Selleks oleks vaja keskorganisatsioonide (ROL-i või RAEK-i) poolt ühte isikut, kes vastutaks turismiettevõtjate ja töötajate kokku võtmise ja nende probleemide lahendamise eest. Siin tuleb luua süsteem.
Meil on väga tugevad tegijad. Mina pean Luhtre turismitalu üheks parimaks turismitaluks Eestis – just tema tootearendus, ruumide kvaliteet ja ehitised on head näited. Ka see, mida teeb Alar Tool oma nn parvekülas, on väga omapärane.

Ütlesite, et Raplamaa vajab tippsündmusi, aga meil on kultuurifestival “Särin”, kirikumuusika festival, Kapa Rock jne. Mis puudu on?
Ikka on midagi puudu. Me pole osanud olemasolevaid teha suureks tervikuks, ei ole osanud välja kuulutada, pole osanud leida nende juurde rohkem ettevõtjaid ja ka ideid, mis teeks meie sündmused kogu Eestit kõnetavaks. Arvestades Tallinna lähedust, võiks teha siin ka suurt laata või liikuvat kontsertide tsüklit.

Kas Tallinna lähedus on meile pigem pluss või miinus?
Kui me räägime ööbimistest, siis tegelikult on meil nendega suhteliselt kehvasti. Rapla puhul me ei saa rääkida korralikust öömajast, kuhu bussitäis inimesi ära mahuks. Ja siis on ka küsimus, mida nad siin õhtul teeksid?
Hiljuti on käinud läbi idee välja töötada Raplamaa turismitee. Kui selline värske informatsioon on olemas ja sealt on näha, kus saab süüa, millised on atraktsioonid ja kui kaua selle läbimine aega võtab, siis on võimalik seda pakkuda ka reisibüroodele. Teha üks päevane tuur Raplamaal on täiesti reaalne. Kui selline teekond on välja töötatud, on see võib-olla atraktiivne ka pereturismi arendamiseks. Seejuures on oluline, et need ettevõtted, kes asuvad Raplamaa turismiteel, peaksid olema suutelised iseloomustama ka teisi ettevõtteid ja nende pakutavat. Igasugune turismitoode peab olema selge, arusaadav ja kättesaadav. Meie turismitee peaks olema ka tähistatud.
Minu lemmikteema on turundusmaterjalid ja ma olen endiselt kaardiusku. Meil Kehtna vallas on plaanis teha valmis selline kaart, mis algaks Inglistelt, läheks üle Keava mägede, läbi rabamaastiku Palukülla välja, siis läbiks Mukri raba ja jõuaks lõpuks Järvakanti, kus on klaasimuuseum ja kus on võimalik pakkuda ka toitlustust. Sellise üsna loogilise turismitee kokkupanemine ei ole väga kulukas. See on üks näide, kuidas panna mingi piirkond turismivankri ette.

Mina tunnen kõige enam puudust sellest, et Raplamaal ei ole oma lugu, mida me oleks järjepidevalt rääkinud ja millega meid seostataks.
Lugu peaks põhinema olemasolevatel asjadel ja kui me seda lugu kirjutame, peaks seal olema ka tulevikunägemus. Aga sul on õigus, kõikides turismiõpikutes ja -teooriates on loo jutustamist peetud väga oluliseks ja seda loetakse turunduses väga heaks suunaks.
Küsimus on ka idees, millele oma lugu üles ehitada, et saada millegi maakonnaks. Näiteks, kas me saame mõisate ja keraamika maakonnaks või keraamika ja klaasitööstuse maakonnaks või loodusturismi ja jalgrattaturismi maakonnaks. Või siis leida mingi teema, mis hakkab kõikides kohtades elama. Kuskil Eestis oli näiteks idee, et teeme kogu oma maakonna ulatuses Eesti muinasjuttude teemalised külad.
Kuna inimesi söömine alati huvitab ja mida naturaalsemad ja omapärasemad on toidud, mida kuskil mujal ei pakuta, seda parem. Meil Kehtna vallas Männiku talus on näiteks Eesti 2018 aasta parim talutoit ehk lambapiima jogurt, mis kõlab juba ette väga atraktiivselt.

Mina pakuksin välja, et Raplamaa võiks olla muinaspärimuse maakond, sest meie olulisimad maastikuobjektid on Varbola linnus, Paka mägi ja Paluküla hiiemägi. Kas sellel teemal võiks olla turgu?
Kõik sellised ajaloolised objektid, mis on edukad, on leidnud endale hoone või teatud atraktiivsuse arenduse. Kõikidel nendel objektidel peaks olema mingi teenindus või arendus või infoplakatite süsteem. Kui teha muinapärimuse maakond, siis lisaks loole peaks tegema juurde ka teenused. Selleks peaks tulema initsitiiv ettevõtjatelt, kes tahavad seda teha. Kogu austusest Raplamaa vastu, ma arvan, et meil ei ole rahalisi vahendeid, et välja ehitada sellist muinassüsteemi. Seda mõtet ei saa maha teha, aga siin on palju nüansse.

Eesti turismifirmade liidu asepresident Külli Karing ütles ühes oma kommentaaris, et Raplamaa on turismisihtkohana tärkav õis. Mida me peaksime ikkagi tegema, et see õis päriselt tärkaks?
See on väga ilusti öeldud ja ma arvan, et tal on õigus. Aga ma olen seda ka juba öelnud, et me peame tegema selgeks oma tooted, välja töötama oma liini ja oma erinäolisuse ja kindlasti on meil vaja suuri üritusi – kui need on juba olemas, siis viia need suuremaks ja nende kõlapinda tõsta. Me võiksime välja töötada oma maakonna turismitee, mis koosneb omakorda väiksematest ja suurematest turismiteedest. Mina usun, et kui meil on tugevad tooted ja atraktiivsed üritused, siis Tallinna lähedus on igal juhul eeliseks. Meil on mitmes mõttes turismiarenduses valge leht ees ja me peame oskama selle täis kirjutada. Mina toetan ühe esimese tegevusena hea ja läbimõeldud turismikaardi koostamist.

Touresti jaoks ju tehti valmis uus Raplamaa turismikaart.
See kaart on olemas ja täidab oma koha, aga sellel on veel arenguruumi.

Kuidas teile Raplamaa väljapanek Tourestil tundus?
Oli väga positiivne, et Raplamaa oli olemas, aga teised maakonnad olid tunduvalt rohkem panustanud. Nende materjal ja maakondi tutvustavad jõud olid suuremad, millega nad kohal olid.

Kui te olete erinevates võrgustikes suhelnud turismiala spetsialistidega, mis tagasisidet te olete Raplamaale saanud?
Ma ei tohiks nii öelda, aga kui aus olla, siis tegelikult Raplamaa ei ole Eestimaa turismikaardil nähtav. Me peame olema väga nutikad, me peame väga palju vaeva nägema ja väga süsteemselt töötama, et meist kui turismipiirkonnast kõnelema hakataks.

Kas töögrupp Raplamaa uue maine- ja turundusstrateegia koostamiseks on kokku pandud?
On ja esimene koosolek toimub märtsi lõpus.

Mis on teie enda kõige ägedam turismielamus?
Ma käisin Ugandas Bwindi rahvuspargis kohtumas vabas looduses elavate mägigorilladega. Neid on alla tuhande maailmas alles ja see on tõesti elamus, mis jääb eluks ajaks meelde.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare