18.3 C
Rapla
Neljapäev, 19 mai 2022

Araabia keel ja afgaani tikand Tohisool

Helerin Väronen

Poolteist aastat kestnud projekt “Saame tuttavaks”, mille toel viidi Eestis 45 kohtumisel kokku siin elavad inimesed, pagulased ja uussisserändajad, lõppes Tohisoo mõisas, kus õpiti araabia keelt ja Afganistani pärltikandit.

Araabia keelt oli õpetama tulnud Süüriast pärit Shereen ja tikandit õpetas rätsep Hossein. Shereen on oma perega Eestis elanud nüüdseks kolm aastat, õpib meie keelt ja oma esimesed laused meile ütleski ta eesti keeles, kuid läks siis inglise keelele üle.
Araabia keel on suur keel, millel on mitmeid erinevaid dialekte. Tähestikus on 28 tähte ja lugemine-kirjutamine käib paremalt vasakule.
Selleks, et natukene araabia keele olemusest aimu saada, oli Shereen teinud stendile paberist puu ja igaüks võttis korvist ühe lehe, millel üks täht kirjas, ja kinnitas selle puule. Kuna aega oli napilt, tutvusime lähemalt kuue tähega: alif, baa, taa, yaa, zaa ja daad. Igal tähel on oma nägu, oma hääldus ja oma nimi. Araabia keele õppimise juures ongi kõige keerulisem selgeks saada kõik tähed ja nende hääldus. Lisaks on veel olemas märgid, mis häälikuid näiteks pikaks või lühikeseks muudavad.
Shereen oli Süürias lasteaiakasvataja ja seal alustatakse tähtede õppimist juba kolmeselt, et koolimineku ajaks oleks tähestik selge. Eks see parajalt keeruline on, kuna lapsed tahaks lihtsalt mängida, seetõttu ongi kasvatajate roll araabiamaades väga oluline.
Tunni lõpuks on kogu saadud info küll paras puder ja kapsad peas, kuid Shereen suutis mõnusalt ja nalja abil meid targemaks teha küll. Järgmine kord araabiakeelset teksti nähes üritan ilmselt vaadata, kas tunnen sealt mõne tähe ära.
Pärast araabia keele õppimist lisandusid käsitööhuvilised naised, kes tulid õppima afgaani pärltikandit. Seda õpetas Hossein, kes oma erialalt on rätsep. Eestis on ta elanud kolm aastat ja kuna ei oska eesti ega inglise keelt kõige paremini, miksis ta need kokku.
Sellises pärltikandis on tema käe all valminud näiteks pruutkleidid. Väike proovitöö, mida me tegime, võtab tema käes aega napilt pool tunnikest, meil aga jäi ajast puudugi. Pärltikand tundub küll väga kerge, kuid tegelikult nõuab see aega ja täpset silma. Aga nii keeruline see siiski pole kui araabia keel.
Eesti Pagulasabi tugiteenuste koordinaator Mariel Värk, kes pagulastega kohtumistel kaasas käis, peab “Saame tuttavaks” projekti edukaks. Lõplikult saab projekt läbi märtsi lõpul, üritustega ollakse aga ühelpool. Nii korraldajad kui ka välismaalased jäid üritustega väga rahule. “Välismaalased tundsid ennast ka vajalikuna ja minu arust parim jõustamine toimubki läbi selliste koostegemiste. Samuti said välismaalased palju uusi tuttavaid üle kogu Eesti. Eesti inimesed olid ka väga sõbralikud ja huvitatud teistest kultuuridest. Noored olid igalpool asjalikud ja tegid aktiivselt kaasa. Erinevate maade toidu tegemise töötoad olid ikka kõige populaarsemad. Söök ühendab inimesi,” rääkis Värk ja lisas, et Tohisoolt koos koolituskeskuse direktori Inga Heamägiga ära sõites tekkis neil veel ideesid, mida koos tulevikus teha võiks.
Projekti korraldasid Eesti Pagulasabi, Johannes Mihkelsoni Keskus ja Tartu Rahvusvaheline Maja.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised