spot_img
-0.1 C
Rapla
Kolmapäev, 1 veebr. 2023
spot_imgspot_img
spot_img
RSRaplamaa haiglas on kogutud juba üle 350 geeniproovi

Raplamaa haiglas on kogutud juba üle 350 geeniproovi

Siim Jõgis

Käesoleva aasta jooksul on Raplamaa haiglas kogutud juba rohkem kui 350 geeniproovi. Selle näitajaga ollakse üks parima kogumistulemusega haiglaid Eestis. Sellel aastal on Geenivaramusse jõudnud kõikjalt Eestist kokku enam kui 20 000 geeniproovi. 2019. aastal on Geenivaramuga võimalik liituda vähemalt 50 000 inimesel.

Miks on geeniproovide andmisel olnud nõnda aktiivsed just Raplamaa inimesed? Selle küsimusega pöördus Raplamaa Sõnumid Eesti Geenivaramu projektijuhi Helene Alavere poole. Ta ütles, et täpset vastust on sellele raske leida. Küll aga on tal hea meel, et geeniproove on aktiivselt valmis andma ka inimesed väljaspool Tallinnat ja Tartut. “Kui meile tuleksid ainult Tallinna ja Tartu elanike geeniproovid, siis ei esindaks see tervet populatsiooni,” sõnas ta. Seni aktiivsete piirkondadena tõi ta välja veel ka Jõgevamaa ja Saaremaa.

Mehi on vähem

Kokku on alates 2018. aasta algusest andnud Raplamaa haiglas oma geeniproovi üle 1520 inimese. Koos varem, aastatel 2002-2017 perearstide kaudu liitunutega on praeguseks Raplamaa elanikest geenidoonoriks hakanud veidi üle 3000 inimese. Nendest tervelt kaks kolmandikku on olnud naisterahvad. Mehi on käinud on oma geeniproovi andmas vähem ning Alavere tõi võimalike põhjustena välja, et mehed hoolivadki oma tervisest vähem kui naised. “Naised käivad rohkem arsti juures kas või rasedusega seoses. Meestel ei ole nii suurt harjumust arsti juures käia,” rääkis ta.
Teine grupp eestimaalasi, kes on käinud vähem geeniproovi andmas, on vene keelt kõnelevad inimesed. Alavere ütles, et loomulikult oodatakse ka neid rohkem oma proove andma. Mida rohkem andmeid suudetakse koguda, seda täpsemad riskiennustusmudelid saab koostada. Kui kõik läheb plaanipäraselt, on 2019. aasta lõpuks Geenivaramus juba üle 200 000 inimese andmed ehk ligi 20 protsenti kogu Eesti täisealisest elanikkonnast. Ühelgi teisel riigil, peale Islandi, ei ole nii head ülevaadet kui Eestil.
Kuid mida annab geeniproovi andmine inimesele endale? Helene Alavere selgitas, et siin on kolm tasandit. Esiteks aitab inimene sellega kaasa eestimaalaste geeniinfo kogumisele, teiseks teaduse arengule ning kolmandaks rakendatakse kogutud info Eesti rahva tervise huvides. Ei ole ka liialdus öelda, et geenidoonoriks hakanud inimesed panustavad tulevikku ja järeltulevate põlvede tervisesse.
Tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, mille tegelik perspektiiv ja võimalused selguvad tulevikus ning suurimad kasusaajad on meie lapsed ja lapselapsed. See annab edaspidi kõigile geenidoonoritele võimaluse tutvuda soovi korral oma personaalsete geneetiliste riskidega. Geenidoonorite nõusolekul saavad arstid tulevikus kasutada geeniinfot haiguste ennetamiseks ning personaalsemaks ja tõhusamaks raviks. Infosüsteemide arendamine teabe edastamiseks juba käib, kuid see võtab veel aega.

RITA

Esimesed teadusprojektid geeniandmete kasutamiseks inimeste efektiivsemaks raviks on juba käiku lastud. Näiteks on käimas töö RITA projektiga, mis tegeleb rinnavähi ja südame-veresoonkonna haiguste personaalse ennetamise ja varajase avastamisega. Samas rääkis Alavere, et inimesed, kes ootavad oma geeniproovidele tagasisidet, peavad olema kannatlikud. 2017. aasta lõpus alustas Geenivaramu teadusprojekti raames tagasiside andmist aastatel 2002-2017 liitunud geenidoonoritele.
Nagu selgus, on inimeste huvi tagasiside osas tõepoolest suur. Seetõttu Alavere ütleski, et inimesed peaksid olema kannatlikud, sest Geenivaramu võimekus on anda tagasisidet umbes kahele tuhandele inimesele aastas. Kui 2019. aasta lõpuks on Geenivaramus juba 200 000 geenidoonori andmed, kuluks samal viisil jätkates tagasiside andmiseks 100 aastat. See ei rahulda ilmselt kedagi. Sellepärast ongi loomisel lahendused, et geeniinfo jõuaks võimalikult ruttu tervise infosüsteemi kaudu inimesteni ja nende loal ka nende raviarstini.
Raplamaa haigla on meie maakonnas ainuke koht, kus saab oma geeniproovi anda ning seda kuni 2019. aasta lõpuni. Geenidoonoriks saamiseks on vaja allkirjastada nõusolekuvorm veebilehel geenidoonor.ee või paberil geeniproovide kogumispunktis ning anda vereproov.
Proovi andmiseks eelnevalt aega broneerima ei pea. Võimalusel tuleks olla neli tundi söömata. Geenidoonoriks võivad saada kõik Eesti isikukoodi omavad inimesed, kes on vähemalt 18 aastat vanad ja kes pole varem liitunud Geenivaramuga.
Kõrge vanus ega haigused pole takistuseks.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Sõnumid
Kõik uudised
Kuulutused