2.8 C
Rapla
Esmaspäev, 27 sept. 2021

Kaiusse on plaan rajada muinasküla

Mari Tammar

Rapla vallavolikogu 25. aprilli koosolekul andis volikogu loa detailplaneeringu alustamiseks mittetulundusühingule Jänessaare Selts, kes soovib Kaius rajada Keila jõe kaldale muinasküla. Selts on esitanud projektitaotluse ka Leaderi programmi.

Kui nende projekti rahastatakse, on 2021. aasta juuniks plaanis valmis saada neljast majast ja ühest püstkojast koosnev talukompleks. 2029. aastaks on plaan seda laiendada ja luua muinasküla, kus kokku 12 erineva sihtotstarbega ehitist koos infokeskuse ja seminariruumidega.
„Siin saab oma käega katsuda, maitsta ja kogeda aastat 1180, ehk seda, milline oli elu Eestis enne Euroopa siiajõudmist. Mina nimetan seda elamusmuuseumiks – kõike tuleb katsetada, proovida ja kogeda,” räägib Jänessaare muinastalu mõtte eestvedaja Laur-Leho Kaljumets.
Muinasküla on plaanis ehitada samade töövõtete ja -riistadega nagu 1000 aastat tagasi, hilisel rauaajal. „Me ei kasuta mingeid elektri- ega bensiinimootoril töötavaid vahendeid. Ainult inimene, tema jõud ja selleks spetsiaalselt arheoloogiliste leidude põhjal sepistatud kirved, lusikpuurid, noad ja peitlid,” selgitab Kaljumets.
Jänessaarel soovitakse hakata pakkuma kaasavaid õuesõppetunde, ekskursioone ja päevalaagreid koolidele. „Loodusega harmoonias toimiv muinastalu annab loodetavasti oma impulsi noore inimese maailmapildile ja jätkusuutlikule mõtlemisele. Kindlasti on siia teretulnud tudengid oma praktikumide ja seminaritööde tegemiseks, eksperimentaalarheoloogid ja teadlased oma teadusprojektide läbiviimiseks,” räägib Kaljumets.
Muinaskülaga on plaan ka Raplamaa turismielu elavdada. „Ajastutruudes riietes pererahvas aitab eheda “käed küljes” kogemusega tutvustada erinevas vanuses Raplamaa inimestele, aga ka sise- ning välisturistidele meie elu muinasajal. Jahvekivil hõõrutud viljast saab autentse maitse sellest, kuidas maitses puder 1000 aastat tagasi. Kogemusi saab lambapügamisest vaipkleidini, soomaagist naela sepistamiseni, palgikoorimisest muistse mänguasjani, liivaterast klaaspärlini, toorhõbedast sõleni. Muistne maailmapilt, igapäevaelu, uskumused ja ühiskondlikud suhted saavad palju selgemaks ise nende sees olles, tegutsedes ja katsetades,” selgitab Kaljumets ja lisab, et ägedad inimesed liiguvad ikka sinna, kus on head mõtted ja inimesed.
Oma ettevõtmisega soovivad nad muuhulgas julgustada inimesi maale tagasi kolima ning tugevdada piirkonna kogukonnatunnet.
Küsimuse peale, kuidas sellise ideeni üldse jõuti, jutustab Laur-Leho kõneka loo: „See oli 2003. aasta juunis, kui ühe autoorienteerumise ettevalmistuse käigus sattusin Saaremaal Kärla Lihulinnuse sisehoovi. Taevas oli selge ja täiskuu valgustas Saaremaa võimsaima maalinna sisehoovi. Seisin seal ja mõtlesin, et kui mul oleks üks ja ainus võimalus astuda ajamasinasse, siis teeks ma seda näiteks siin ja rändaks ajas tagasi 1000 aastat. Peas hakkasid kummitama küsimused: Kes need inimesed olid? Kuidas nad elasid? Kus nad elasid? Millega igapäevaselt tegelesid? Kas ma oleks aru saanud keelest, mida nad omavahel rääkisid?
Aastaid hiljem, kui ma jalutasin oma maakodus, toonases Kaiu vallas Jõeäärel piki Keila jõe kallast, jõudsin vanale heinamaale. Selle heinamaa üheks osaks on 1960-ndate alguses maaparandustööde käigus tekkinud kunstlik saar. Minu kadunud vanaema Leida ehk Mamma kutsus seda Jänessaareks. Nii oli Jänessaare Muinastalu mõte sündinud.”

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised