7.2 C
Rapla
Laupäev, 24 sept. 2022
spot_imgspot_img

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Nurmenukutalgutel osalesid nii väikesed kui ka suured teadlased

Mari Tammar

Selleaastase “Teeme ära” talgute käigus viidi Tartu Ülikooli teadlaste ja Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel läbi nurmenukutalgud „Eesti otsib nurmenukke!”.

Ettevõtmine oli selleks, et koguda nurmenukkude paarinädalase õitsemisaja jooksul üle kogu Eesti olulisi andmeid, mida saaks kasutada teadustöös. Oma panuse teadusesse said anda kõik huvilised. Raplamaal oli kokku 25 registreeritud nurmenukutalgut.
„Kuna meile kõigile tuttav kevadlill nurmenukk on selline eriline taim, millel isegi palja silmaga on võimalik õie järgi geenitüüpi eristada, aitab see lill meie teadlasi olulise eesmärgi saavutamisel: hinnata Eesti looduse tervislikku seisundit, liikide ja elupaikade käekäiku,” selgitas talguleht ettevõtmise tausta.
Talgul osalemiseks mingeid erilisi eelteadmisi vaja ei olnud. Vaatluse läbiviimiseks oli vaja silmata ühes kasvukohas saja taime õisi ning märkida nutiveebi abil, kas tegu on S-tüüpi või L-tüüpi nurmenukuga. Talgute veebilehel olid üleval abistavad pildid, milline näeb välja S- ja milline L-tüüpi õis.
Talgute käigus käisid nurmenukke määramas ka Rapla gümnaasiumi 10. klassi õpilased. Juhendaja Liis Teubneri eestvedamisel hindasid 20 bioteaduste valikaine õpilast Rapla surnuaia vastas asuval niidul kasvavaid nurmenukke. Kokku jõuti vaadelda ligi 600 taime, millest 45% oli L-tüüpi ja 55% S-tüüpi. „Tutvustasin õpilastele tunnis, mis ettevõtmisega on tegemist ja küsisin, kas nad tahaksid nurmenukke määrama minna. Nad vastasid, et tahaksid küll. Enne kui me hakkasime taimi määrama, jagasime alad ära, et õpilased ei vaatleks samu nurmenukke. Samuti palusin esmalt igaühel leida ühe S- ja ühe L-tüüpi õie, et veenduda, et õpilased need ära tunnevad. Enne olime tunnis vaadanud ka slaide,” rääkis juhendaja Liis Teubner.
Päeval, kui nemad nurmenukke määramas käisid, oli sadanud vihma, ent nende kohale jõudes oli vihm lakanud ja õpilased valmis vaatlust tegema. Üks õpilastest tegi nurmenukuvaatlust iseseisvalt ka Märjamaal. Tema oli leidnud vastupidi just L-tüüpi õisi rohkem.
Talgutest võtsid osa ka Kaiu põhikooli esimese klassi õpilased. Kuna 4. mail olid nurmenukkude õied veel kinni, vaatlesid pisikesed teadlased õisi 9. mail. Õpetaja Marika Hõbemäe ütles, et ta poleks arvanudki, et nii hästi läheb. „Mõned õpilased olid endale õite erinevused väga hästi selgeks teinud,” ütles Hõbemäe. Kaiu põhikooli 11 esimese klassi teadlast vaatlesid nurmenukke kooli ümbruses. Nemad määrasid nurmenukke kõik koos ja leidsid kokku 156 taime, millel oli rohkem S-tüüpi õisi. „Kõik said selgeks, mis nende kahe õie erinevus on,” rõõmustas õpetaja.
Enne talgutele minekut olid nad tunnis lugenud ka Kristina Ruderi ja Jaanus Vaiksoo lugusid, mis rääkisid nurmenukust. „Seda nurmenukutalgut sai väga hästi tunnis teiste teemadega seostada ja see oli ka lastele tore vaheldus,” ütles Hõbemäe.
Lisaks Rapla gümnaasiumi ja Kaiu põhikooli õpilastele vaatlesid nurmenukke ka näiteks Kehtna, Hagudi, Alu ja Eidapere õpilased, samuti paljud täiskasvanud maakonna eri piirkondades.
Kogutud info läheb Tartu Ülikooli botaanikaosakonna teadlastele, kes selle põhjal täpsemad järeldused teevad. „Kuna nurmenuku näol on tegemist mudeltaimega, saab tema põhjal teha üldisemaid järeldusi niidutaimede käekäigu kohta. Tartu Ülikooli teadlastel on esimeste järeldustega plaanis välja tulla juunikuus, aga tegelikult tegelevad teadlased nende teemadega pikemalt,” selgitas Laura Oro Eestimaa Looduse Fondist, mis kogutud andmetest edasi saab.
Kuni nurmenukud õitsevad, saavad kõik huvilised katsetada S- ja L-tüüpi õite määramist.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised