20.5 C
Rapla
Pühapäev, 3 juuli 2022
spot_imgspot_img

Majandusfoorumi fookuses oli inimene

Siim Jõgis

Raplamaa majandusfoorum keskendus tänavu sellele, kuidas investeerida inimestesse. Märjamaa vallas Ohukotsu küünis toimunud sündmus kandis pealkirja “Investeeri Raplamaale! Investeeri inimestesse”.

Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse (RAEK) korraldatud majandusfoorum koondas maakonna suuremate ettevõtete ja kohalike omavalitsuste juhte, samuti RAEK-i koostööpartnereid nagu pangad ja riigiasutused. Mõningaid paralleele võib siin tuua Maailma majandusfoorumiga, mis toimub iga aasta jaanuaris Davosi linnas Šveitsis. Mõõtkavad kahe sündmuse puhul on muidugi väga erinevad, kuid sisus ja taotlustes leidub sarnasusi. Sihiks on erasektori ja avaliku sektori toomine ühise laua taha.
Teisipäeval, 14. mail otsustamiseks ega hääletamiseks ei läinud ning ühtegi seisukohta ametlikult heaks ei kiidetud. Tegemist oli mõtetevahetuseks loodud platvormiga, kus kuulati ettekandeid ja toimusid arutelud. Ettevõtmise ajalugu ulatub tegelikult tagasi juba 2013. aastasse, sest Raplamaa majandusfoorumit on peetud kuus aastat. Tavaliselt toimub see oktoobris, kuid nüüd leidis see esmakordselt aset mais. Ja esmakordselt ka Ohukotsu küünis. Varem on see toimunud näiteks Kehtnas ja Raplas, kuid tänavu tõi RAEK osalejad suurtest keskustest välja, looduskaunisse paika, kus tavaliselt peetakse pulmapidusid.

Ettevõtte kuvandi loomine

Päeva esimese ettekande pidas Fontes PMP OÜ juhtiv konsultant Tiiu Allikvee. Tegemist on vanima personaliotsingufirmaga Eestis, mis saab järgmisel aastal kolmekümneaastaseks. Allikvee rääkis tööandja brändingust ja juhi isiklikust arengust. Omast kogemusest rääkis ta, et aina enam uurivad ka tööotsijad infot selle ettevõtte juhi kohta, kuhu nad tööle kandideerivad. Üks näide – töövestlusel lõppvooru jõudnuna küsivad Z- ja Y-generatsiooni noored näha ettevõtte juhi CV-d. Neid huvitab, milline on juhi visioon asutuse vedamisel.
Allikvee rääkis, et sellist trendi veel mõned aastad tagasi ei olnud. Noored ootavad ägedat nüüdisaegset juhti ja kiiret tagasisidestamist. Pigem ei soovita end siduda asutusega, mille juht ei tunne end moodsa tehnoloogiaga eriti mugavalt.
Huvitava punktina keskendus Allikvee ka ettevõtte kuvandi hoidmisele. Ta rääkis, et kui töötaja läheb ettevõttest ära, räägib ta harva oma sõpradele ja tuttavatele, kui hästi tal seal läks. Küll aga võib uuringutele toetudes leida, et kui asjad olid halvasti, räägib ta sellest umbes kahekümnele inimesele.
Allikvee ettekandest jäid kõlama kolm põhilist mõtet: muutused toimuvad pidevalt, praegustel noortel tuleb arvestada, et nad peavad töötama surmani, ning tööotsijate silmis on tõusnud nõuded tööandjatele.

230 uut töötajat

Päeva teises ettekandes said sõna Kohila Vineer OÜ juhatuse liige Ruth Grünthal ja personalijuht Anu Õun. 2016. aastal toimus nende ettevõttes suur värbamine, mille käigus võeti tööle 230 uut inimest. Sellest kogemusest rääkis Anu Õun, mainides, et sellise koormuse juures tuli ühel hetkel läbi viia grupiintervjuusid. Seda soovitas ta ka teistele majandusfoorumil osalejatele – kui on vaja võtta nädalas tööle kümme inimest, siis üheks variandiks on korraldada grupiintervjuu.
Ruth Grünthali ettekanne haaras juba laiemat mastaapi. Ta rääkis, kuidas muudatused maailmamajanduses on oma mõju avaldanud ka Kohila Vineer OÜ-le. Enam massilisi värbamisi läbi ei viida. Oma mõju avaldab ka see, et viimase aasta jooksul on Venemaal tärganud uusi vineeritehaseid nagu seeni pärast vihma. Grünthal tõi näite, et sealne toodang maksab turul ligikaudu 50 protsenti vähem kui Kohila Vineeri oma. Vahe on muidugi kvaliteedis, mis Kohila Vineeri toodangu puhul on märkimisväärselt parem.

Tööjõupuudus

Olukorrast Raplamaa tööturul kõnelesid Frank Kutter OÜ juhatuse liige Marek Mettas ja Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Ilvi Pere. Nende sõnum oli selge ja ühene: praegu valitseb Raplamaal tööjõupuudus. Ilvi Pere tõi välja statistika, et meie maakonna tööealisest elanikkonnast on töötuna arvel 747 inimest ehk 4,7 protsenti kogutööjõust. Ta pakkus ühe võimaliku lahendusena välja, et tööle võiks võtta rohkem vanemaealisi inimesi. “Neil on raske. Neid diskrimineeritakse vanuse tõttu, me kuuleme neid lugusid Töötukassas iga päev,” rääkis Pere.
Päeva teises pooles esinesid veel sõnavõttudega põllumajanduse tippjuht 2019 Margus Muld ning Hanna Jõgi ettevõttest Personalidisain.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised