Helerin Väronen
Reedel, 17. mail avati Raplamaa kaasaegse kunsti keskuses kevadhooaja viimane näitus. Kairi Orgusaare ja Erki Kannuse ühisel näitusel “Sedna” on ühendatud Kairi õlimaalid ja Erki projektsioonid.
Väljast kevadisest soojast tulles üllatab näituse külastajaid ruumi kaamoslik olek. Ruum on pime, vaid kuus suurt pilti helendavad vastu. Liikuvate, väänleva naisega piltide taustaks kostavad ebamaisena tunduvad helid, mis süvendavad veelgi enam tunnet, justkui viibiks kusagil allmaailmas. Kuigi helid tunduvad elektroonilised, on tegemist puhtalt akustilise heliga, mis on lindistatud Viinistu kunstimuuseumi tünnigaleriides.
Oma õlimaalide kohta sõnas Kairi Orgusaar, et näitusel on kõige suurem tema tööde kontsentratsioon, mis kunagi selles galeriis olnud on. Maalimisega alustas ta eelmise aasta suvel ja viimase lõpetas paar päeva enne näituse avamist. Näituse kontseptsiooni ja plakati kujundusega aitas Merle Kannus. Kuna Merlele meeldivad vastandid, jaanipäeval ihkab hing piparkooke ja jõuludel kaselehti nuusutada, sai näitus kevadisele ilmale vastandudes loodud kaamoslikus, põhjamaises meeleolus.
Merle Kannus rääkis elavatel piltidel liikuva alasti naise kohta, et tegemist on inuittide jumalanna Sednaga, kes alustas oma elu täiesti tavalise tüdrukuna. Kuid Sedna ei tahtnud mehele minna ja kui ta lõpuks leidis sobiva mehe, ei olnud tütre valik isale meeltmööda. Isa viskas tüdruku paadist merre ja kui Sedna paadi ääre külge klammerdus, raius isa tal sõrmed maha. Ja neist sõrmedest said Sedna lapsed – hülged ja morsad ja muud mereelukad. Ja nüüd ongi nii, et Sedna elab merepõhjas ja kui inuit tahab head hülgesaaki, peab ta šamaani saatma Sedna juurde. Kui šamaan kammib ta juukseid, siis ehk saadab Sedna jahimehele mõne hülge.
Sednani jõudis Merle, vaadates Kairi maale, millest mõni meenutas virmaliste mängu, ja kujutas ette, et neil võiks peal olla üks naine. Kokku ei saanud ta olla ei midagi muud kui jumalanna Sedna. Erki Kannus lisas, et modelliks olnud naine teadis täpselt, kuidas end liigutada. Igal pildil on liikumine natukene erinev ja see, mida kehaga tehtud on, on samuti erinev. Erki soovitas näitust korduvalt külastada, kuna see areneb kindlasti veel edasi.
Kairi Orgusaar jäi näitusega väga rahule. Lõplikuna ei olnud kunstnikud oma töid enne näituse avamist näinud. Kairi sõnaski, et üks asi on see, kui maalid seisavad seina ääres ja sinna projekteeritakse midagi, kuid hoopis midagi muud on näha pilte seinal, kui neil on õhku mõjuda ja olla. Rahule jäid ka näituse külastajad, kellest nii mõnigi sõnas, et tegemist on hästi tabatud teispoolsusega.
