12.7 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Kuusiku ilmatu ilmapäev oli igati oma nime vääriline

Siim Jõgis

Kuusiku alevikus tähistati laupäeval, 25. mail koguperepäeva Ilmatu Ilmapäev. Sellega tähistati Eesti vabariigi ilmamõõtmiste 100. aastapäeva ja 99 aasta möödumist Kuusikul ilmavaatlustega alustamisest.

Tegemist oli teise suure sündmusega viimase kahe aasta jooksul, mis tõi kokku terve Kuusiku kogukonna. Viimati toimus seal nii mastaapne sündmus 2017. aasta augustis, kui tähistati kohaliku mõisa esmamainimise 550. aastat.
Kuusiku ilmatu ilmapäev vääris igati oma nime. Piltlikult võib öelda, et seda ei jätnud külastamata ka ilmataat ise, kes iga natukese aja tagant taas vihmahoogude või päikesepaiste peale keeras. Need vaheldusid tõesti minutitega. Sinna vahele mahtusid ka tuulehood, mis tegelikult muutsid laste jaoks lõbusamaks tuulelohede meisterdamise. Kaks kohaletulnud inimest rääkisid, et autoga Kuusiku poole sõites jäid nad ka rahe kätte.
Sündmus sai alguse laupäeva lõuna ajal kella kaheteistkümnest. Avasõnad laususid keskkonnaminister Rene Kokk ning Rapla vallavanem Meelis Mägi, kes tervitasid kõiki kohaletulnuid. Ilmapäeva korraldamise taga oli Kuusiku ning Iira külavanem Ants Kuningas. Tema hõikas kohe alguses välja, et üritusel ei olegi ametlikku lõpuaega. See kestab seni, kuni külastajatel huvi on. Reaalselt hakati päeva koomale tõmbama kella viie paiku.
Avamise käigus oli ka üks päeva südamlikumaid hetki, kui tunnustati endiseid Kuusiku ilmajaama vaatlejaid nende panuse eest, mille nad olid aastate jooksul andnud. Neid tänasid nii Kuusiku külavanem kui ka Riiklik Ilmateenistus. Ühtlasi tähistati ilmapäevaga Eesti vabariigi sajandat aastapäeva. Ühise ettevõtmise “EV100 igas külas” Raplamaa koordinaator Aare Hindremäe andis korraldajatele üle mälestustahvli tekstiga “Eesti vabariik 100 Kuusikul 25.05.2019”. See paigaldati ilmajaama endise hoone sissepääsu kõrvale.
Ants Kuningas rääkis, et ürituse eesmärk oligi korraldada perepäev. Ametlikult registreeris end 216 osalejat, kuid tõenäoliselt oli neid rohkemgi. Kõik ei jõudnud end lihtsalt kirja panna. Igaüks sai üles tähendada ka koha, kust ta pärit on. Kuningas rääkis, et korraldajate tiimiga istutakse maha eeloleval reedel ning vaadatakse üle, kui kaugelt külastajaid oli. Nii palju on selge, et ainult Kuusiku-keskseks see sündmus ei jäänud.
Kuningas oskas kohe välja tuua, et külalisi oli nii Tartust kui ka Tallinnast. Mitmed neist olid Kuusiku juurtega, kes tulid tagasi oma sünnipaiga käekäiku uudistama. 2017. aasta augustis toimunud sündmusel olid kõige kaugemad külalised Austraaliast, tänavu geograafiline haare nii globaalseks ei küündinud.
Oluline osa kogu sündmusest oli pakkuda samaaegselt nii meelelahutust täiskasvanutele, lõbusat äraolemist lastele kui ka uusi teadmisi. Et igaüks läheks koju pisut targemana, kui ta hommikul tuli. “Me ei tahtnud, et see oleks ainult trall,” sõnas Kuningas. Seetõttu peeti terve päeva jooksul loenguid. Kohal oli sünoptik Ele Pedassaar, kes kõneles nii lastele kui ka täiskasvanutele. Laste jaoks oli ta ette valmistanud ettekande “Miks ja kuidas ilma mõõdetakse?” ning täiskasvanutele rääkis ta ohtlikest ilmanähtustest Eestis ning nende kriteeriumitest.
Üheks ilmapäeva iseloomulikuks jooneks oli selle lai mastaap. See oli korraldajate poolt ka taotluslik. Tegevustest igal juhul puudu ei tulnud. Samal ajal kui Ants Kuningas viis läbi ringkäiku mõisapargis, oli võimalik näiteks meisterdada tuulelohesid, tutvuda ilmajaama praeguse tööga ning isegi käia paadiga sõitmas.
Lastes tekitasid enim elevust muidugi hobused. Sõitmas sai käia nii poni seljas kui ka vankriga ning seda võimalust kasutati agaralt. Aga mitte ainult lapsed. Teiste seas tegi vankriga tiiru ka looduskaitsetegelane ja kohalik elanik Tiit Petersoo, kes ütles naljatlemisi, et viimati käis ta hobusega sõitmas alles hiljuti, kuskil kuuekümnendatel aastatel.

Paljude pisike panus

Julgelt võib öelda, et ürituse õnnestumiseks andsid oma panuse kümned inimesed. Ants Kuningas ütles, et kõiki on isegi keeruline üles lugeda. Abikäsi läks vaja alates parkimisplatsist ja registreerimistelgist kuni hobuse väljaheidete koristamiseni sõiduteelt. Abilised olid jagatud toimkondadesse, kellest igaühel oma ülesanded. “See oli paljude inimeste pisike panus. Koostööd tehes saime hakkama,” sõnas Kuningas.
Oluline oli muidugi ka see, et kellelgi kõht tühjaks ei jäänud. Üheks päevaks avati ilmajaama endises hoones külarestoran. Menüüs olid lihavardad, supp, friikartulid ja küpsetised. Ants Kuningas rääkis, et restoranitoimkonnas oli isegi rohkem inimesi kui mujal. Seal tuli pidevalt askeldada kuni kümnel inimesel.
Riigi Ilmateenistus tähistab tänavu ilmavaatluse sajandat aastapäeva ning Kuusikul toimunud üritus oli üks osa laiemast programmist. Näiteks olid 18. mail kogu Eesti ilmajaamades avatud uste päevad. Lisaks sellele andis keskkonnaagentuur välja raamatu “100 aastat Eesti ilma(teenistust)”. Muidugi võib öelda, et ilmavaatluse ja ennustamise ajalugu ulatub Eestis veelgi kaugemale, kuid täpselt saja aasta tähistamiseks on oma põhjus. Aastal 1919 loodi esmakordselt otse vabariigi valitsusele alluv riiklik meteoroloogia keskasutus.
Aja jooksul on riiklik ilmateenistus kasutanud küll erinevat tehnoloogiat ning erinevaid vahendeid, kuid selle põhiroll on püsinud sama tänaseni. Keskkonnaagentuur oli oma esindusega väljas ka laupäevasel üritusel Kuusikul, kus esitleti mõõtetehnikat läbi aegade.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised