Siim Jõgis
Märjamaalt pärit tütarlaps Gaili Kiis on juba kaks kuud viibinud kaugel Aafrikas, kus osaleb kaitseväe missioonil, et ohjeldada mässulisi Malis. Tegemist on mässutõrjeoperatsiooniga Barkhane, mille eesmärk on toetada võitlust islamiäärmuslaste vastu.
Eestist on Malis ühe rühma jagu sõdureid (pisut üle neljakümne) ning Gaili Kiis on nendest ainuke naine.
Raplamaa Sõnumitel õnnestus Kiisiga vestelda Skype’i vahendusel laupäeval, 1. juunil. Eestis on kell 16 ning Malis 13. Kiisi rühm on parajasti tulnud tagasi patrullist ning ollakse puhkepausil. Internetiühendus Aafrikaga on kohati lünklik, kuid jutud saab räägitud.
Kiis rääkis, et on unistanud kaitseväes teenimisest juba seitsmendast klassist saati. 2016. aasta kevadel lõpetas ta Märjamaa gümnaasiumi ning alustas kohe samal aastal ajateenistust Tapal. Pärast selle lõppemist oli silme ees vaid üks siht – hakata elukutseliseks sõduriks Scoutspataljonis. Nüüd on ta seal teeninud kaks aastat. Aprilli alguses alustas ta oma esimest välismissiooni Malis.
Kui kaua oled sa Malis olnud?
Praeguseks kaks kuud järjest, 3. aprillil sõitsin. Poole missiooni ajast olen juba ära olnud. Kaks kuud on veel ees.
Mis sinu ülesanded seal kohapeal on?
Minu rühma ülesanne on baasi julgeoleku tagamine. Me mehitame poste ja pääslaid. Täidame kiirreageerimisülesandeid ja vahel käime Gao linnas patrullimas.
Kui suur on eestlaste kontingent?
Meid on pisut üle neljakümne.
On seal veel naisterahvaid?
Eestlastest olen ainuke.
Täna on laupäev. Kas see on samuti tööpäev?
Ikka on. Käisime Gao linnas patrullis.
Kui te käite patrullis, kas on tulnud ette ohtlikke olukordi?
Seniajani mitte. Rahulik on olnud.
Kas te käite patrullis jaokoosseisus?
Ei, terve rühmaga. Üldjuhul masinatega ja linnas jalastume, et kohalikega parem suhelda oleks.
Mis keeles suhtlemine käib?
Nii palju kui oskame, siis prantsuse keeles. Osa kohalikke saab inglise keelest ka aru.
Kui hästi sa prantsuse keelt oskad?
Me õppisime seda paar nädalat enne siiatulekut. Lühike kursus oli selle jaoks. Põhilised asjad said selgeks – tervitused ja viisakused.
Kui rahulik paik see Gao linn on?
Mässulised on Gao linnast kaugemal ja meie nii kaugel ei käi, aga igaks juhuks peame alati valmis olema.
Kuidas näeb välja sinu tavaline tööpäev?
Oleneb sellest, mis ülesanded meil parajasti on. Kui me oleme pääslas, siis algab tööpäev kella viiest. Põhiline ülesanne on seal kohalike inimeste läbiotsimine, kes tööle tulevad. Seda ma teen kuni tööpäeva lõpuni kell 18.30.
Mida sa leidma pead nende läbiotsimiste käigus? Relvi?
Jah, relvi muidugi ja elektroonika ei ole neil ka lubatud. Telefonid põhiliselt.
Oled neid leidnud?
Nad teavad ise, et neid sisse tuua ei tohi. Vahel mõni unustab ja selleks ma seal olengi, et need üles leida.
Kui palav seal on?
Tohutult. Esimene kuu aega oli väga raske. Iga päev on selline tunne, nagu saunas oleks. See ongi võib-olla kõige raskem asi, millega toime tulla.
Kuidas sa üldse sattusid Malisse?
Eks iga scout tahab korra missioonil ära käia. Tuli selline pakkumine ja otsustasin kinni haarata. Lihtne see muidugi ei olnud. Sõdureid on palju ja kõik tahavad seal ära käia. Igale kohale oli konkurents.
Miks sa üldse otsustasid kaitseväelase karjääri kasuks?
Seda ma teadsin juba seitsmendas klassis. Soomukijuhiks tahtsin saada. Pärast Märjamaa gümnaasiumi lõpetamist 2016. aastal läksin kohe ajateenistusse ja sealt edasi Scoutspataljoni. Nüüd saabki seal kaks aastat täis.
Kas see oli sinu kindel soov välismissioonil ära käia?
Jah, muidugi.
Mis on põhilised uued kogemused, mida sa Malis oled omandanud?
Siin on uus keskkond ja hoopis teistsugused inimesed. Üks kogemus on näiteks see, et kui tekib keelebarjäär, kuidas siis toime tulla. Üksuse koostöö on ka vähe teistsugune, kui kõik on kodust eemal. Pingetaluvus peab tugev olema.
Kui raske see on sinu jaoks, kui pead pikalt kodust eemal olema?
Ei ole väga raske, sest ma saan kodustega iga päev suhelda. Võib öelda, et nad elavad mulle kaasa.
Sa ütlesid, et ohtlikke olukordi ei ole ette tulnud. Kas see tähendab, et lahingusituatsiooni sa sattunud ei ole?
Ei ole.
Kas põhimõtteliselt oled valmis, kui ohtlik olukord peaks tekkima?
Alati peab valmis olema. Me oleme selleks valmistunud.
Kas kaitseväelase elukutse ongi sinu unistus?
Jah. Ma olen selle keskel üles kasvanud. Minu isa on noorest saati olnud Kaitseliidus. Ema ja õde on Naiskodukaitses ning ma ise olin ka seal. Nüüd olen Kaitseliidus. Ma arvan, et kasvatus on mind suunanud kaitseväelaseks hakkamise poole.
Kas sa julgustaksid ka teisi noori naisterahvaid läbima ajateenistust?
Muidugi, seal ei ole midagi rasket ega kontimurdvat. See on hea uus kogemus, mis õpetab palju.
Ütlesid, et oled ainuke naisterahvas seal. Kas sõbrannade seltskonda igatsed?
Vahepeal ikka, kui ainult meeste seltskonnas olla. Hea on muidugi see, et lähedastega saab palju suhelda. Kui vaja, saab mõnele sõbrannale alati helistada. Meil on muidugi toredad poisid ka siin, nii et ei ole probleemi.
Kas liitlaste üksuseid on seal ka?
Jah, prantslastega oleme samas baasis. Otseselt nendega kokku ei puutu, aga samu ülesandeid täidame.
Kui panna kõrvuti patrullis käimine ja pääsla valvamine, siis kumb sulle rohkem meeldib?
Patrullis käimine ikka. Seal saab rohkem näha.
Kui kaua üks patrull kestab?
Keskeltläbi kuus tundi. Päris palju jõuab selle ajaga läbi käia.
Kuidas kohalikud teisse suhtuvad?
Väga sõbralikult. Natuke oleneb linnaosast ka, osa on tagasihoidlikumad. Lapsed on uudishimulikud ja käivad meile lehvitamas.
Kui palju vaba aega jääb?
Natuke ikka jääb. Mõned vabad päevad saame. Põhiliselt saab siis trenni teha.
Oled mõelnud ka sellele, et tulevikus veel mõnel välismissioonil osaleda?
Kui õnnestub, siis tahaks ikka.
Kas naisterahvastele antakse eeliseid ka selles osas?
Osale missioonidele on kindlasti naisi kaasa vaja ja kui meid on pataljonis võrreldes meestega väga vähe, siis on tõesti natuke suurem võimalus. See on vajalik kohalike naistega suhtlemiseks ja vajadusel ka läbiotsimiseks.
Mehed neid asju siin kultuuris teha ei saa.
