26 C
Rapla
Laupäev, 13 aug. 2022
spot_imgspot_img

Lisaleht Raplamaa teel XXVII laulu- ja XX tantsupeole

Mari Tammar

Kui 7. juunil väisas Raplamaad laulu- ja tantsupeo tuli, rääkisin põgusalt saatejuhi Jüri Muttikaga. Kuuldes, et olen kohalik ajakirjanik, tahtis ta mulle Toomas Tõnissoni tutvustada, mille peale me Toomasega embasime ja ütlesime, et oleme juba vanad sõbrad.

„Sa võiksid oma artikli pealkirjaks panna, et laulu- ja tantsupeo tule tegid Raplamaa käed,” pakkus Muttika mulle välja, sest tõepoolest, Raplamaa sepp Toomas Tõnisson oli 1. juuni päikesetõusul Tartus laulu- ja tantsupeo tule süütamisel tulemeistriks. Täpsemalt aitas ta peo juhtidel tuleraudadega puukoortest ja heinakõrtest tuld välja meelitada. Et aga Raplamaa inimesi, kes laulu- ja tantsupeo telgitagustes toimetavad, on tegelikult palju, võime uhkusega öelda, et laulu- ja tantsupeo teevad Raplamaa käed.

Juba kolmandat tantsupidu mängib tantsupeo saateansamblis torupilli, parmupilli ja kõikvõimalikke flööte ja vilesid Märjamaalt pärit pärimusmuusik Cätlin Mägi, kes ütles, et tantsupeol pilli mängides lasub pillimehel väga suur vastutus. „Sinust sõltuvad kõik need tantsijad. Kui pead näiteks lugu alustama, ei ole see nali, kui võtad vale tempo või unustad üldse elevuses ära mängima hakata. Ütleme nii, et kuna publikut ja tantsijaid on megapalju, on vastutus megasuur. Olen väga uhke, et saan sellises protsessis osaleda! See on nädal aega koosolemist sõprade ja teiste muusikutega ja alati on lõbus ja tore olnud,” muljetab Cätlin.

Selleks, et võimlejatel kõik joonised Kalevi staadionil õigesti välja tuleks, annab oma panuse ka Raplamaa võimlemistreener Kadi Saks, kes on tantsupeol võimlemisrühmade liigijuhi assistent. „Olen enne ka liigijuhi assistent olnud, aga seda alles alates staadioniproovidest. Selle peoga seoses olen assisteerinud algusest peale, kohe, kui kavad valmis said. Olin ka mentorseminaridel abiks ja osalesin ülevaatustel. Proovin ka oma rühmade peal erinevaid kombinatsioone staadionijooniste jaoks ja aitan staadionil jooniseid paika seada,” selgitab Kadi ning lisab, et peoprotsess on andnud talle kuhjaga kogemusi juurde ja praegu on emotsioonid ootusärevad.

Tantsupeol on 6.-8. klasside segarühmade liigijuhi assistendiks Raplamaa tantsujuht Helen Reimand, ühtlasi tuleb peol esitusele tema loodud tants „Metsavägi”. „Olen väga liigutatud ja tänulik, et minu tantsu on peetud tantsupeo repertuaari vääriliseks ja see annab mulle üha rohkem indu luua uusi tantse ja töötada oma armsate tantsijatega Valtust, Kehtnast ja Hagudist. Tants on olnud minuga terve mu elu ja nii tore on teha tööd, mis on ühtlasi ka hobi,” räägib Helen.
Peomurule tuleva tantsu lõi ta juba 9 aastat tagasi. Tants osales 2010. aasta uute tantsude konkursil, kus pälvis eripreemia. „Inspiratsiooni saan alati eelkõige muusikast ning mind väga paelus loo esitaja, ansambli NolensVolens interpretatsioon loost “Kits kidu”. Peol küll NolensVolensi muusikat ei kasutata. Estonian Voices tegi NolensVolensi seade põhjal uue tekstiga uue salvestuse. Riiklikel tantsupidudel minu loodud tantsud varem osalenud ei ole. Küll on läbi aastate võetud minu tantse erinevate maakonnapidude repertuaari ja tantsitud Gaudeamusel, meeste tantsupeol ja Soome-Eesti tantsupeol,” räägib Helen.

Laulupeo dirigendipulti astub teist korda Vigalast pärit koorijuht Jaanika Kuusik, kes dirigeerib mudilaskoori esituses kõlama hakkavat „Buratino laulu”. „2019. aasta laulupidu “Minu arm” on mulle teine pidu. Dirigendidebüüdi tegin eelmisel, 2017. aasta noorte laulupeol “Mina jään”, kus juhatasin samuti mudilaskoore. Olav Ehala ja Juhan Viidingu „Buratino laul” on pärit tuntud muusikalavastusest „Buratino” (esietendus 1975. aastal), mis pakub loodetavasti äratundmisrõõmu nii suurtele kui ka väikestele. See on mudilaskooride kavas kõige hoogsama karakteriga ja positiivsema sõnumiga laul,” räägib Jaanika. Ta tunnistab, et laulupeol dirigendipulti astumine on tema jaoks suur privileeg ja au, mille võttis vastu tänutunde ja suure hingevärinaga.
„Tegemist on vastutusrikka ülesandega, mille protessis tuleb valida lastele eakohane ja sobiv repertuaar, lisaks teha eelproovid ja ettelaulmised üle kogu Eesti. Tänu sellele olen saanud kogeda palju uut ja põnevat – kohtunud tublide Eesti lauljate ja õpetajatega, kelle tehtud tööd hindan kõrgelt ja suure tänuga. Lisaks oli mul seekord võimalik osaleda laulja ja dirigendina 8.-9. juunil Tule tulemisel oma kodukohas Vana- Vigalas. Võtan sealt kaasa soojad ja meeldejäävad hetked, mida kaua meenutada,” ütleb Jaanika.

Laulupeo dirigendipuldis teeb oma ametliku debüüdi aga Pärt Uusberg, kes juhatab enda loodud teost „Igaviku tuules”. „Laulupeo dirigendipuldis olen käinud seni dirigendina korra: 2014. aastal, kui segakooride kavas olnud “Muusika” tuli kordamisele ja avanes võimalus seda ise juhatada. Nii-öelda ametlikult laulupeo dirigent olen sel korral aga esimest korda,” selgitab Pärt. Tema loodud koorilaul kõlab laulukaare all aga neljandat korda. Varasematel pidudel on kõlanud lood “Nad vaatavad üksteise otsa…”, „Muusika” ja „Õhtu ilu”.
„Mind on laulupidude puhul alati inspireerinud puhtmuusikaliselt selline nähtus nagu lauluvägi ja teisalt ka mõneti religioosne hingede kokkusulamise taju, mida olen seal kaare all lauljana korduvalt kogenud. Kui avanes võimalus kirjutada ühendkoorile laulupeokantaat, oli minu jaoks oluline, et sellest peegelduks eelpool mainitud tajul põhinev teatav pühalikkus ja samas väljenduks puhtkõlalises mõttes ühendkoori vägi: laval on ikkagi ju ca 25 000 lauljat, kes seda teost esitavad – see on tohutu kõlajõud. Kõik tekstid, mida teoses kasutasin, vaatavad ülespoole, taeva avarusse ja maise elu piiride taha ja seejuures vaatavad ka tagasi, kuna kogu teost seob tervikuks ürgne eesti regilaul ja teost raamib meie kultuuri mõneti küsimuste küsimus K. J. Petersoni sulest: “Kas siis selle maa keel laulutuules ei või taevani tõustes üles igavikku omale otsida?” Nii et heal juhul mõjub teos aegadeülesena, millest on ka inspireeritud teose pealkiri: “Igaviku tuules”,” räägib Pärt.
„Kuna olen selle peoga vägagi isiklikult seotud juba alates 2017. aastast, on see praeguseks, kui pidu ise veel alles ees, jätnud kustutamatu jälje minu hinge. Eelkõige on olnud arendav ja huvitav kogeda laulupeo dirigendi elu. Jaanuarist kuni maini viisin läbi oma teosega kokku 51 proovi üle kogu Eesti. See on olnud dirigendina mõneti küpsuseksam ja kahtlemata kohati ka väga kurnav vaimselt, kuna iga kord on olnud vaja astuda vägagi limiteeritud prooviajaks võhivõõraste kooride ette. Aga nagu öeldakse, mis ei tapa, teeb tugevaks!” ütleb Pärt.

Tänavu toimub Tallinna peonädalal ka laulu- ja tantsupeo tänastele ja kõige väärikamatele tegijatele presidendi vastuvõtt presidendilossi roosiaias. Vastuvõtt on üles ehitatud nii, et see kulmineerub Pärt Uusbergi teose „Igaviku tuules“ esitusega ning sinna on palutud laulma ka Rapla Kesklinna kooli Riinimanda lastekoor, keda juhendab Urve Uusberg.
„Alustasin 1965. aastal lastekooriga ja sellest ajast olen olnud kõik laulupeod tegev, kas lauljana või siis aastast 1975 dirigendina,” ütleb Urve. „Minule tähendab kutse roosiaeda ärateenitud tunnustust koorile. Ülevaataja Elo Üleoja nimetas ettelaulmise järel, et Riinimanda on väga ilusa kõlaga koor ja mina tean, et lapsed armastavad seda laulu, mida me laulma läheme. Olen väga tänulik,” jagab Urve muljeid ja tunnistab, et seekordne laulupeoprotsess on tekitanud väga erinevaid tundeid lootusetusest vaimustuseni, ent tänaseks on ta kõigega rahul ja ootab elevusega tulevast pidu.
„Tean mitut head kolleegi, kes on öelnud, et see pidu on nende viimane – eks olukord, kus C-taseme koorid peavad suutma laulda A-taseme kooride laule, ole frustreeriv, kuid mõneti annab ka motivatsiooni areneda, leiutada lahendusi jm. Muidugi on koorijuhid võimelised imet tegema, kuid materjali vastupanu on siiski piiranguid loov olukord. Kõik laulud on aga tõesti kenad, neid on hea laulda ja kuulata,” ütleb Urve kokkuvõtlikult.
Rõõmustame Raplamaa tegijate üle ja soovime, et nende käsi käiks peol hästi.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised