13.7 C
Rapla
Esmaspäev, 15 aug. 2022
spot_imgspot_img

Mahtra muuseumi näitus tutvustab Raplamaad sõnas ja pildis

Helerin Väronen

Juunist alates on Mahtra talurahvamuuseumi peahoones Juurus vaatamiseks üleval raamatunäitus “Raplamaa sõnas ja pildis”. Näituse eesmärk on tutvustada seda rikkalikku varandust, mis meil siinsete kohtade, ajaloo ja inimeste näol on, nii enda maakonna inimestele kui meie külalistele.

Raplamaad ja siinseid inimesi kajastavaid trükiseid on enam kui 300, millest kõik küll näitusele mahtunud ei ole. Ruum on seadnud valikule oma piirid ja nii on klaasvitriinis ja seintel olevatel piltidel näha ligi 250 teost, mis kuidagimoodi Raplamaa ja siinsete inimestega seotud. Raamatud on liigitatud teemade järgi, kuigi paljud neist puudutavad paiku ja inimesi laiemalt ja mitmest valdkonnast. Inimesed, kellest raamatutes juttu, on üht- või teistmoodi Raplamaaga seotud olnud, pikemat või lühemat aega elanud, siin sündinud, kasvanud või töötanud.
Laias laastus jälgib raamatute valik seda piiri, mis praegu Raplamaal on. Valikus olnud raamatud on aga ilmunud ajal, kui näiteks nüüd Türi valla alla kuuluv Käru veel Raplamaal asus.
Idee selleks raamatunäituseks sai alguse soovist Armar Paidla kirjastuse Rajakaar välja antud teoseid näitusel tutvustada. Plaanid aga muutusid ja koostöös Mahtra pedagoogi Anna Daniela Rodgersiga valmis natukene teistsugune näitus. Enamus teoseid on pärit Paidla enda kogust. Väike valik on küll ka muuseumi enda poolt välja pandud. Kui vitriinis olevaid raamatuid vaadates tekib tahtmine neid sirvida, siis vähemalt muuseumi enda teostega saab seda teha.
Näitusel on palju selliseid teoseid, mis on võrdlemisi uued ja mida võib veel raamatupoodidest või autoritelt endilt ja kirjastustest saada. Vanemate teoste puhul tuleb lugemissoovi tekkides loota raamatukogu või kasutatud raamatute müügikohtade peale.
Vanim vitriinis olev raamat on Jaan Eilarti toimetatud artiklite kogumik “Rapla rajoonis”. Seintel olevatelt piltidelt leiab aga veelgi vanema teose, 1927. aastal välja antud “Hageri kirik ja kogudus”. Meelega ei ole valikusse võetud ilukirjanduslikke teoseid. Kuid teatud mööndusi on siiski tehtud, juhul kui autor oma raamatus meenutab Raplamaaga seotud kohti ja inimesi. Nii on näitusel näiteks Kristiina Ehini “Paleontoloogi päevaraamat”.
Uurides ja uudistades koos muuseumi varahoidja Rait Talvojaga näitust, jäi silma, et on mõned autorid, kelle raamatuid on näitusel teistest rohkem. Kõige enam tundub olevat Enno Alliksaare teoseid ja ilmselt seetõttu on ka piirkondadest Järvakandiga seotud trükiseid teistest pisut rohkem. Mitme teosega on veel esindatud Aare Hindremäe, Ants Tammar ja Armar Paidla ise.
Lisaks raamatutele on väljas ka flaierid ja trükised, mida erinevad asutused ja organisatsioonid kunagi on lasknud teha. Näitusel olev on küll vaid killuke sellest. Nende võimalikku koguarvu ei oskagi kokku arvestada, pole ju neid kunagi kuhugi registrisse või kogusse korjatud.
Näitus ootab kuni oktoobrini uudistama ja vaatama ning Raplamaad ja tema inimesi avastama.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised