21.6 C
Rapla
Kolmapäev, 10 aug. 2022
spot_img

Maapäev andis sisendeid ja inspiratsiooni tugevate külade loomiseks

Helerin Väronen

Iga kahe aasta tagant toimub külade suursündmus Maapäev, mis sel korral leidis aset 13. korda. 26.-28. juulil kogunes Räpina aianduskooli MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant eestvedamisel kogu Eestist umbes 400 külainimest, et aruteludes ja mõttekodades jõuda lahendusteni, mis aitaks külaelu arengule kaasa. Maapäeva juhtmõte oligi seekord “Tugev küla = tugev Eesti”.

Enne Räpina aianduskooli juurde jõudmist tegi iga maakonna delegatsioon väikese ringreisi Põlvamaa külades. Igal maakonnal olid külastatavad kohad erinevad. Raplamaa Külade Liidu seltskonna esimeseks peatuspunktiks oli Tänassilma külas asuv Kähri seltsimaja ja kirik. Seltsimaja juures võttis meid hommikuse kohvilauaga vastu Tiia Johansson, kes on alles hiljuti saanud Kähri, Puskaru ja Tänassilma külavanemaks.
Kähri seltsimaja on eriline, kuna maja on valla poolt tasuta külaseltsile kasutada antud. Maja ise on pisikene, kuid kohaliku rahva jaoks sellest piisab. Varem olid pood või piimapukk need kohad, kus rahvas kokku sai ja suhtles, aga pärast nende kadumist tõmbusid inimesed justkui kookonisse. Tänu kümme aastat tagasi valminud seltsimajale on aga rahvas taas koos käima saadud ja maja kasutatakse nii koolitusteks kui ka sünnipäevade pidamiseks. Kiirpilgu heitsime ka väga kaunile Kähri Peaingel Miikaeli õigeusu kirikule.
Järgmine peatuspunkt oli sealsamas asuv Estopuit OÜ, mis toodab täispuidust mööblit. Ettevõtte juhataja Tiit Liivamägi sõnas, et seitse aastat tagasi alustasid nad nelja inimesega, nüüdseks on aga töölisi 37. Eesti turule jõuab nende toodangut vähe, enamus läheb ekspordiks 15 riiki. Näiteks on suured kliendid Saksamaa ja Iisrael. Praegu käivad läbirääkimised selleks, et jõuda Hiina turule ilma vahendajateta. Palkadest rääkides sõnas Liivamägi, et lätlaste loogika on selline, et kui on vaja tõsta tööliste tasusid, tuleb tõsta toote hinda. Estopuit aga on läinud seda teed, et hinnad jäetakse samaks, kuid tootmismahtusid suurendatakse. Mida rohkem saab uute masinate soetamisega tööjõudu kokku hoida, seda rohkem suudetakse toota ja seeläbi ka töötajate palkasid tõsta.
Veel järgmise kiviviske kaugusele jäi perekond Edesi koduaed, mis sai eelmisel aastal presidendilt kaunima aia tiitli. Perenaine ise jäi küll tagasihoidlikuks, arvates, et eks neil tavaline koduaed ole, kuid uudistamist jätkus meie seltskonnal seal küll päris pikaks ajaks.

Raha tuleb Euroopast, aga reeglid on meie tehtud

Järgmisesse sihtkohta, Pääsna külla tuli juba natuke kauem sõita. Sealne külaplats on rajatud kohe tee äärde, et ka möödasõitjad saaksid korra aja maha võtta, peatuda ja puhata. Pääsna küla on hajaasustusega ja küllalt on kohalikke, kes ei teagi õieti, kus täpselt kellegi talu asub. Selle vea parandamiseks on aga küla teadetetahvlil kaart, kus näeb kenasti ära, kus kellegi talu asub ja mis on ümberkaudsete heinamaade ja metsatukkade kunagised nimed. Selline plakat on hea mõte, mida ka teistes külades teha võiks.
Veel enne Ruusa põhikooli lõunale minekut käisime metsavendadele Ilmar ja Ilse Kivisillale pühendatud pingi juures kuulamas nendega seotud lugusid.
Pärast lõunat vooris meie üha pikemaks muutunud autoderivi Võukülla, vaatama sealset küladele istutatud tammikut, kus igal külal oli omanimeline puu. Veidi istusime veel Varesetalu kinnistul asuva jahiseltsi maja juures ja suundusime siis Räpinasse, et end Maapäeva rongkäiguks valmis seada.
Kahjuks ei olnud maapäevalisi tänavate ääres küll palju rahvast tervitamas, kuid see meid väga ei häirinud. Tuletõrjeväljakul toimunud Maapäeva avatseremoonial pidasid kõne president Kersti Kaljulaid ja Riigikogu esimees Henn Põlluaas. President keeldus kõnet pidamast puldi taga, tahtmata olla tuim tükk, vaid olla elav ja liikuv, nii nagu on Eestimaa külad ja meie sädeinimesed. Enne avatseremooniat sai president võimaluse kohtuda aasta küla konkursil osalenud külaesindajatega. Ta sai sealt kaasa palju mõtteid, mida ta lubas kindlasti viia endaga Tallinna.
Külad elavad küll hästi, kuid veel paremini elavad need siis, kui saadakse aru, et Tallinn saab iseendaga väga hästi hakkama ja rohkem tuleb toetada külade elu. Nii mõnedki külad tõid oma murekohtadena välja, et pole aru saada, mille järgi pannakse paika see, kes saab projektitoetusi, kes mitte. President rõhutas, et need reeglid oleme tegelikult ise paika pannud, kuigi raha tuleb Euroopa Liidust. Nii et neid reegleid saab ja peab muutma. Samuti rõhutas ta seda, kuidas igaüks meist saab enda ümber teha midagi sellist, mis aitaks luua sellist Eestit, nagu me päriselt tahame. Mitte keegi teine ei tule seda meie eest tegema.
Põlluaas sõnas oma kõnes, et kodukanti ühendavad ettevõtmised, traditsioonide au sees hoidmine ja meie kultuuriruumile omaste väärtuste hoidmine aitavad luua parema kodanikuühiskonna. Külaliikumise Kodukant tegevus ja kaheksandat korda toimuv aasta küla valimine on tema sõnul heaks näiteks, mida annab ära teha, kui on olemas aktiivsed inimesed ja tegutsemistahe. Põlluaas oli ka aasta küla konkursi žürii esimees ja ta nägi ringkäigul neis külades, et kõiki neid ühendasid särasilmsed, teotahtelised, tublid ja hoolivad inimesed, kes andsid endast kõik, et muuta oma kodupaik ilusamaks ja paremaks.

Eripreemiad Hagerile

Aasta küla konkursi tulemuste väljakuulutamisel jagati ka rohkelt eripreemiaid, millest meie oma Hageri küla noppis lausa kaks. Põlisrahvaste Arengu Keskus kuulutas Hageri aasta põliskülaks, kuna oma kultuuri ja pärandi hoidmisega paistsid nad teiste hulgast silma. Eriti tõi keskuse juhataja Oliver Loode välja selle, kuidas Hageris õpetatakse lastele mängude ja värviraamatu abil kohalikku pärandit. Maaelu Edendamise Sihtasutus eesotsas Raul Rosenbergiga tunnustas Hagerit kui aktiivset kogukonda, kellel on olemas oma muuseum ja küla saun toimib kui ühiskondlik ettevõtlus. Selle peale kutsus Hageri rahvamaja juhataja Maria Saarna kõiki laupäevastest saunatamistest osa saama.
Aasta küla tiitli saanud Lüübnitsa külavanema Urmas Sarja võttis konkursivõit võrdlemisi sõnatuks. Hilisemates juttudes tõi Sarja välja ühe konkreetse põhjuse, kuidas ta on suutnud kolmkeelses külas luua ühtehoidva ja toimiva kogukonna – enda rahaga on ta hakanud välja andma külalehte, mis on pannud rahva temaga ja ka omavahel rohkem suhtlema.
Pärast avatseremooniat oodati kõiki Räpina kirikusse, kus Kodukant tegi kingitusena küladele ja ühtlasi lõpuakordina kolm aastat kestnud EV100 üritustele ja projektidele kontserdi, kus astusid üles Tõnis Mägi ja Põlva muusikakooli keelpilliorkester Riivo Jõgi juhatusel. Nii võimast kontserdikogemust ei ole ilmselt ammu olnud. Esiteks juba seepärast, et sel kontserdil tuli esmaettekandele lugu “Küla kõlab”. Kontserdi kolm viimast lugu – “Ilus oled isamaa”, “Palve” ja “Koit” – panid rahva meeleliigutusest püsti seisma. Need hetked kirikusaalis olid nii erakordsed, et lihtsalt sõnadega ei saa seda edasi anda.
Kui kuulmismeeled paitatud ja hing kosutust saanud, oli aeg ka keha toita. Iga maakond kattis õhtuks laua enda kodukandis pakutavate maitsetega. See on tegelikult lausa uskumatu, kui erinevaid ja maitsvaid asju Eestil pakkuda on. Väljas olid nii päris pisikesed tegijad kui ka suurte ettevõtete toodang. Kõiki sööke-jooke muidugi maitsta ei jõudnud, kuid kogu üldmulje jäi väga hea, meie maakondadel on, millega uhkustada. Pikemat juttu tegi osa meist Halika õunataluga, kes jättis kustumatu mulje juba sellega, et neil kasvab 30 000 õunapuud ja nende õunamahl on tõeliselt hea.

Manifest ja „Suud puhtaks” arutelu

Laupäeva hommik algas 2017. aastal Maapäeval koostatud manifesti tutvustusega. Päeval toimunud teemakodade eesmärk oli seda manifesti täiustada ja parandada. Valisin osalemiseks põliskülasid puudutava teemakoja, mida juhtis Põlisrahvaste Arengu Keskuse juhataja Oliver Loode. Üks mõtteid, mis meie teemakojast kõlama jäi, oli see, et rohkem peaks hariduses, alates juba lasteaiast, tähelepanu pöörama kohaliku paiga pärandile, folkloorile ja kultuuriloole. Ka kodudes tuleb rohkem mõelda sellele, kust me tuleme, mis on meie pärand, milline on meie pere lugu, kuid samas ei tohi minevikku kinni jääda.
Üks osaline sõnas tabavalt, et minevik on justkui majakas, mis juhatab meile teed tuleviku suunas. Välja toodi ka see, et me aina üritame oma pärandit ja folkloori tutvustada väljapoole, kuid rohkem peaks mõtlema sellele, kuidas seda tutvustada kohalikule inimesele endale. Märksõnana toodi välja ka nimed. Nii talunimed, mida aina muudetakse, kui see, et oluline on teada, millised lood on talunimede ja meie perekonnanimede taga.
Päeva teine pool möödus rohkem jalgu liigutades kui pead ragistades. Samal ajal, kui aianduskooli saalis toimus heade ideede turg, võtsid peaaegu iga maakonna meeskonnad osa orienteerumismängust, kus oli vaja natuke teadmisi, nutikust ja täpsust. Raplamaa meeskond küll ei võitnud, kuid tähtis on ju osavõtt. Saime näha kohti Räpinas, mida muidu ilmselt avastanud ei oleks.
Õhtul keerutati jalga Nedsaja Küla Bändi saatel ja saadi südamest naerda Lahedad Mutid Lahedalt ning Räpina meestantsurühma üle.
Ilmselt üks Maapäeva olulisim osa teemakodade kõrval oli pühapäevane “Suud puhtaks” arutelu, kus toodi välja nii probleeme kui ka edulugusid. Aastast aastasse on jätkuvalt külade kõige suuremad probleemid teed ja internet. Kui need pole korras, siis on raske loota, et küla areneks. Mitmed kõnelejad tõid välja, et maaelu arendaks ettevõtlus ja riik peaks rohkem soodustama sellist ettevõtlust, eriti väikeettevõtete tekkimist maale. Seda juttu aga on juba ammu räägitud, kuid tulemusi ei ole näha. Pigem soodustatakse ikka suurettevõtjaid ja väikesed tegijad kaovad ajaga pildilt. Ühine kõnelejate seisukoht oli, et ühtne maaelu arendav poliitika ei toimi, igale piirkonnale on vaja läheneda, arvestades koha omapärasid.
Kodukandi juhatuse liige Krista Habakukk andis Maapäeva lõpetuseks maaeluminister Mart Järvikule üle XIII Maapäeva manifesti, mille 13 punkti olid saanud kolme päeva jooksul täiendust. Manifestis rõhutatakse taas kord vajadust maaelu ühtse koordineerimise ja maapiirkonna mõiste täpsustamise järele. Probleemiks on ka kogukonna kaasamine elukeskkonda, iseäranis looduskeskkonda puudutavate otsuste tegemisse ning ebakindlus toetusprogrammide jätkuvuse osas. Peale päranditeadlikkuse tõstmise leidis uue teemana oma koha manifestis vabatahtliku sotsiaaltöö tähtsus kogukonnas üksi jäänud inimestega. Järvik andis lubaduse, et manifest jõuab valitsusse ja seal välja toodud valupunktid leiavad lahenduse.
Kuigi kolm päeva olid nii vaimselt kui ka füüsiliselt kurnavad, kaalub saadud rahulolu uutest kontaktidest, inspiratsioonist ja vahetatud ideedest üles igasuguse väsimuse. Loodetavasti leiab vähemalt osa Maapäeval välja toodud probleemidest õige pea ka valitsuse tasandil lahenduse ja väljakäidud ideed saavad teoks.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised