19.4 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Höhle OÜ ajab kohalike meestega rahvusvahelist asja

Siim Jõgis

Aasta aega tagasi laiutas Lõiuse küla põldude vahel vana sigala hoonekompleks. Inetu ning lagunemisohtlikuna oli see kohalikele pinnuks silmas. Ka prügi oli sinna oma äranägemise järgi ladustatud. Pärast aastapikkust vaeva ja tööd tegutseb nüüd samas kompleksis ettevõte Höhle OÜ. Vana sigala ruumides valmistatakse fiiberoptiliste kaablite ehk valguskaablite paigaldamiseks vajalikke mikrotorusid.

Höhle OÜ on noor firma. Esimesed mikrotorud valmistati 2016. aastal. Toona tegutseti veel Harviker OÜ külje all Jaluse külas, Juuru metsade keskel. Nüüd on leitud oma koht samuti väga looduskaunis paigas, kusjuures ettevõtte juht Toomas Koobas rääkis, et see oli asukoha valikul oluline kriteerium. Tõepoolest, seistes praegu moodsa tootmishoone sissepääsu juures, avaneb esmalt vaade ümberringi laiuvatele põldudele, taamal aga kõrguvad metsad.
Lõiuse küla ise asub Rapla valla territooriumil, Pirgu ning Järlepa vahel. Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017 jäi see Juuru valla piiridesse. Asukoht on küllaltki isoleeritud, kuid samas hõlpsasti leitav.
Höhle OÜ tehtud suur töö ei ole jäänud märkamata. Tänavu maikuu lõpus tunnustasid Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus (RAEK) ning Raplamaa Omavalitsuste Liit maakonna parimaid ettevõtteid. Üles oli seatud ka Höhle OÜ kandidatuur. Esikoht napsati kõige väärtuslikumas kategoorias “Aasta äritegu 2018”. Ühest küljest oli see tänu vana sigala kordategemisele nüüdisaegseks tootmishooneks ja tootmise alustamisele uues asukohas. Vähemtähtsam põhjus selle tunnustuse pälvimisel ei olnud ka edukas äritegevus, mis on üles ehitatud sisuliselt nullist.
Kui Höhle alustas, oli esimese aasta käive alla 100 000 euro. Noore ettevõttena kasvati kiiresti ja 2018. aastal jõuti juba 3,1 miljoni eurose müügikäibeni. Meeskond prognoosib käibe kasvu ka tänavu. Sügis on veel ees ja talv on samuti tulemas. Siis saab numbrid konkreetsemalt paika.

Kaksteist eksportriiki

Raplamaa Sõnumitel avanes võimalus teha ettevõttega tutvust neljapäeval, 1. augustil. Meid võtsid vastu ettevõtte juht Toomas Koobas ja müügijuht Margus Maasing. Tihti küsitakse neilt, kuidas tekkis ettevõttele selline nimi. Kes mõistavad saksa keelt, võivad nime päritolu juba aimata. Höhle tähendab saksa keeles koobast, mis kattub ettevõtte asutaja ja ühe omaniku Toomase perekonnanimega.
Võõrkeelse tähendusega nimi kattub ka ettevõtte visiooniga saata suurem osa oma toodangust ekspordiks. Esimese ekspordini jõuti 12 kuud pärast tootmise alustamist. Praeguse seisuga läheb tervelt kaks kolmandikku toodetud mikrotorudest välismaale. Põhilised kliendid asuvad Norras, Rootsis, Soomes ja Taanis, kuid ekspordiks minev kaup liigub ka Eestist lõuna poole. Näiteks on Höhle OÜ-l klient Saksamaal ja toodangut on tarnitud ka Kreekasse ja Hispaaniasse. Kokku on seni olnud kaksteist sihtriiki, kuhu Lõiuse külas tegutsev ettevõte oma toodangut on saatnud. Sellele lisandub muidugi veel kodumaine turg, kuhu jääb ligikaudu üks kolmandik kogu toodangust.

Tootmine käib 24 tundi päevas

Höhle OÜ-s on kokku viisteist töötajat. Kaksteist neist tootmises ni-ng ülejäänud kontori poolel. Suur osa neist on pärit Rapla vallast, lähedalt ümbruskonna küladest ning üks mees isegi naabertalust. Siit tuleneb ka ettevõtte moto: “Ajame kohalike meestega rahvusvahelist asja”.
Koobas ja Maasing ise on pärit Tallinnast ning näevad hommikul tööle sõites väga hästi, milline katkematu jada autosid Raplast pealinna poole vurab. Nad ise rääkisid, et seetõttu on peast läbi käinud mõte, et nii mõnigi neist võiks ju Tallinna asemel käia tööl nende juures, Lõiusel. Omavahel on isegi naljatletud, et tuleks tee äärde plakatiga seisma minna, et autojuhtide tähelepanu köita, ning sõnum võiks olla midagi sellist – “Ära raiska aega töölesõiduks, keera parem Höhlesse”.
Nali naljaks, aga hea tehnilise taibuga spetsialistid on jätkuvalt oodatud ning pärast kohapealset väljaõpet on nad väärtuslikud ja hästi väärtustatud töötajad. Alates Lõiuse vanasse sigalasse kolimisest töötab tehas 24 tundi ööpäevas terve töönädala vältel. Esmaspäeva hommikul tullakse tööle ja pannakse masinad käima ning kinni ei keerata neid enne reede õhtut. Tööd tehakse kahes vahetuses, millest üks kestab 12 tundi. Hommikul kella kaheksast õhtul kella kaheksani ning vastupidi.
Toomas Koobas rääkis, et töövestlusele võetakse vastu kõik soovijad. Istutakse maha, tutvutakse ning tutvustatakse Höhle tehast ja meeskonda. Tööle kandideerija peab arvestama kaheteist tunni pikkuse vahetusega ning samuti graafikujärgse öötööga. Ettevõtte poolt on töötajatele ette nähtud tasuta lõunasöök ja toetav meeskond. Iseenesest ei ole tootmise poolel tehtav töö füüsiliselt üle mõistuse raske. Ometi on välja kujunenud sedasi, et praegu töötavad seal ainult meesterahvad.

Tohutu kontrast

Esimesel jalutuskäigul Höhle OÜ tootmisruumides torkab kohe silma, et ruumi on avaralt. Kui kohe ei teaks, võib-olla ei oskakski aimata, et paar-kolmkümmend aastat tagasi talitati samade seinte vahel sigu. Samuti on samades ruumides tegutsenud saekaater. Lisaks looduskaunile paigale, mida sai juba mainitud, oli üheks asukoha kriteeriumiks ka suhteliselt pikad ruumid. Loomulikult selleks, et mikrotorude valmistamiseks vajalikud masinad sinna ära mahuksid. Seetõttu sobis vana sigala hästi, kuigi hoone seisukord oli esmapilgul lootusetu.
Hoone oli mahajäetud, lagunenud ning kõik kohad olid prügi ning muid jäätmeid täis. Need tuli prügimäele viia. Isegi elektrit ei olnud esialgu sees. Eriti nigelas seisus oli hoone põrand oma ebatasasuste tõttu. Kuna mikrotorude tootmiseks on vaja kindlat ja püsivat pinda, tuli terve põrand uuesti valada. Tegelikult ehitati tootmishoonet isegi veel pikemaks, et masinad ära mahuksid ning et ka laopinda juurde saada.
Kontoris on pildialbum sellest, milline kogu see kompleks nägi välja aasta aega tagasi, kuidas see samm-sammult on ilmet võtnud ning milline see nüüd välja näeb. Viimane pilt selles albumis pärineb mõne päeva tagant – 31. juulist. See on Marguse poja tehtud droonifoto ning sealt avaneb ilus vaade puhtale tootmiskompleksile. Kui võrrelda seda aastataguse olukorraga, keeldub terve mõistus esmapilgul aktsepteerimast, et pildid on tehtud samast paigast. Kontrast on tohutu. Ka Toomas Koobas tunnistas neid pilte vaadates, et suur töö on aasta ajaga ära tehtud ning praegust olukorda vaadates on süda rahul küll.
Kohalikud külaelanikud on samuti tulnud uksele koputama ning tänama, et vana ja lagunemisohtlik hoonetekompleks korda tehti. Tähelepanuväärne oli ka see, et tootmishoones ringi jalutades oli müra minimaalselt. Koobas sõnas, et see ongi taotluslik. Mürataseme vähendamiseks on tootmisseadmed tellitud spetsiaalsete mootoritega.

Pika kasutuseaga tooted

Kogu kolimisprotsess Harviker OÜ külje alt Jaluse külast praegusesse asukohta oli sisuliselt sundkäik. Kuna Harviker OÜ plaanis laieneda, ei jäänud mikrotorude tootmiseks piisavalt ruumi. Tuli leida uus koht ning sedasi Lõiusele jõutigi. Praeguse kinnistu suurus on neli hektarit, asfalteeritud pinda on sellest 1,5 hektarit ning katusealust 6700 ruutmeetrit. Ometi ei ole tööd kaugeltki lõppenud. Teede asfalteerimine käis samalgi päeval, kui Raplamaa Sõnumid seal külas käis. Kindlaks on määratud ka need kinnistu pinnad, kuhu saaks tulevikus laiendusi rajada.
Toomas Koobas rääkis, et selle peale on mõeldud ning laieneda muidugi soovitakse, kuid ka seal on piirid ees. Kuna tööd tahetakse teha ikkagi kohalike meestega, ei plaani nad ettevõtte visiooni kohaselt kasvada suurettevõtteks, vaid jääda 30-40 töötajaga pereettevõtteks. Nii on vähemalt esialgu paika pandud.
Aga kuidas üldse jõuti ideeni hakata tootma valguskaablite paigaldamiseks vajalikke mikrotorusid? Nii Toomase kui ka Marguse taust on sellises Harjumaal tegutsevas ettevõttes nagu Pipelife Eesti AS. Seal toodetakse veevarustuse ja kanalisatsiooni jaoks vajalikke torusid. Sellest edasi oligi ainult sada sammu mikrotorudeni. Välja näevad need erksad, värvilised ning läbimõõdult muidugi väikesed. Kui fantaasiale natuke hoogu anda, võiks ette kujutada, kuidas väikesed lapsed võiksid mõne sellise toru tükikestega rõõmsalt mängida. Ometi peavad need värvilised torukesed vastama väga konkreetsetele nõuetele. Näiteks see, et kui need on maa sisse paigaldatud, peavad need seal vastu pidama vähemalt 50 aastat.
Et selliseid omadusi garanteerida, peavad valmis mikrotorud läbima erinevaid teste, millest keerulisim viiakse läbi 80-kraadises vees. Kui tooted selle testi edukalt läbivad, võib eeldada, et need peavad vastu ka 50 aastat maa all, kaitstes valguskaablit ennast. Toomas Koobas rääkis, et tõenäoliselt peavad mikrotorud maa sees vastu kauemgi kui pool sajandit.

Lairibaühenduste väljaehitamisest

Igas ööpäevas valmistab ettevõte ligikaudu 200 kilomeetrit mikrotoru. Mõningatel päevadel isegi rohkem. Toomas Koobas rääkis, et nende prognoosi järgi on tegemist kasvava turuga. Seda nii rahvusvahelises perspektiivis kui ka siin Eestis. Näiteks võib tuua Eesti Lairiba Arenduse sihtasutuse projekti EstWin, millega rajati uue põlvkonna fiiberoptilistel kaablitel baseeruvad lairibaühendused üle kogu Eesti. Samuti on viimastel aastatel esile kerkinud nn viimase miili projektid. Seda on öeldud mitmelt poolt, et need andmemahud, mida hakatakse tulevikus valguskaablite kaudu liigutama, võivad olla hoomamatult suuremad kui praegused.
Turgu oma tootele näeb Toomas Koobas tulevikus nii kodumaal kui ka piiri taga. Hetkeseisuga igal juhul tööd jagub. “Praegu hoiame kolme nädala pikkust tootmisplaani ning see on täis,” rääkis Koobas. Et olla päris täpne, tasub välja tuua, et Höhle OÜ ise valguskaablit ei tooda, ainult mikrotorusid, kuhu sisse need paigaldatakse. Seda on tehtud alates 2016. aastast ning alates 2019. aasta suve algusest oma praeguses asukohas Lõiuse külas.

spot_img

1 kommentaar

1 Kommentaar
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised