5.5 C
Rapla
Teisipäev, 3 dets. 2024
RSRapla maleva esindus teenis maailma raskeimal võistlusel koha esikümnes

Rapla maleva esindus teenis maailma raskeimal võistlusel koha esikümnes

Siim Jõgis

Admiral Pitka luurevõistlust on aastaid peetud maailma raskeimaks militaarvõistluseks. Käesoleval aastal peeti see eelmisel nädalal Valgamaa metsades.

Võistkonnad läksid rajale teisipäeva, 6. augusti hommikul ning jõudsid finišisse reede, 9. augusti ennelõunal. Teiste seas läbis kolm ööpäeva kestnud katsumuse ka Rapla maleva meeskond koosseisus Aaron Meresmaa, Silver Niinemets, Hannes Brük ja Kristjan Düüna. 29 võistkonna konkurentsis saadi igati korralik kaheksas koht.
Rapla maleva võistkonna jaoks oli tegemist juba kolmanda järjestikuse aastaga, kui Pitka luurevõistlusest osa võeti. Eelmise aasta suvel saavutati näiteks neljas koht. Igal aastal peetakse see võistlus Eesti eri maakonnas. Põhjusena tuuakse välja, et kuna tegemist on rahvusvahelise sündmusega, annaks üks ja sama koht Eesti võistkondadele liiga suure koduväljaku eelise. 2016. aasta suvel toimus admiral Pitka luureretk Rapla maakonnas.
Rapla maleva meeskonna liige Silver Niinemets rääkis, et enne starti seati endale eesmärgiks koht esikümnes ning see ka saavutati. Paika pandi kaks põhimõtet. Esimene neist oli mitte ära anda elusid ehk hoiduda vastutegevuse eest ning teiseks sooviti igasse kontrollpunkti jõuda õigel ajal või väikese varuga. Kõik, mis tuli peale selle, oli boonus. Niinemets rääkis, et mõned üksikud elud tuli küll võistluse käigus ära anda, kuid igas kontrollpunktis oldi õigel ajal kohal ning see andis võimaluse saavutada hea tulemus.
Võistluse käigus tuli sooritada mitmeid ülesandeid. Mõned näited: täpsuse peale tulistamine automaatrelvast, orienteerumine, loomade äratundmine nende kolju järgi ning takistusraja läbimine. Kõige ajamahukam ja olulisem oli läbida edukalt luureülesanne. Selleks oli üheksaruutkilomeetrisel maa-alal ära peidetud vastase üksus ning võistlejate ülesanne oli see üles leida, korjata luureandmeid ning koostada raport. Silver Niinemets rääkis, et neil õnnestus küll vastase asukoht kindlaks teha, kuid tugevast ringkaitsest läbi tungida ei õnnestunud. “Kõige paremini see meil just ei läinud,” sõnas Niinemets.
Lisaks vastastele tuli rajal rinda pista ka ilmatingimuste ja maastikuga. Niinemets rääkis, et teisipäeval saadi küll suur sahmakas vihma kaela, kuid muidu olid olud igati soosivad, sest suurt palavust taluma ei pidanud. Ka looduslikud tingimused olid tema sõnul soosivad, sest palju sai liikuda ilusas männimetsas ning vähem võsas. Sõiduteid tuli loomulikult vältida ning liikumine pidi olema varjatud. Kogu olemise tegi raskemaks muidugi ka see, et võistluse käigus jäi uneaega napiks.
“Ühe korra sain magada kuus tundi järjest, aga muidu sai magada ühe tunni kaupa,” rääkis Niinemets. Nii temal endal kui ka meeskonnakaaslastel olid varasemad kogemused Põrgupõhja retkelt. Kui kahte võistlust võrrelda, on admiral Pitka luureretk ajaliselt natuke pikem ning rajal sooritatavad ülesanded on rohkem militaarset laadi. Sarnane on see, et mõlemad võistlused lõpevad lõpujooksuga. Kuigi finišisse jõudmine annab loomulikult hea tunde, ütles Niinemets, et Põrgupõhja retkel on lõpujoone ületamine isegi ülevam, sest Pitka luureretke lõpujooksul on vähem takistusi ning sellevõrra on see Põrgupõhjast kergem.
Rahvusvahelise admiral Pitka luurevõistluse võitis Kaitseliidu Pärnumaa maleva esimene meeskond, teiseks tuli kaitseväe peastaabi ja kolmandaks Kaitseliidu Pärnumaa maleva teine võistkond. Võitjameeskonda kuulusid Valdo Hälvin, Taavi Tilk, Janno Lampp ja Erik-Jörgen Sempelson. Sama võistkond saavutas esikoha ka tänavusel Põrgupõhja retkel.
Admiral Pitka luurevõistluse lõpetas kakskümmend seitse võistkonda kahekümne üheksast startinud võistkonnast. Omavahel võtsid mõõtu Eesti, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Itaalia, Kanada, Leedu, Läti, Poola, Prantsusmaa, Rumeenia, Soome, Taani ja USA riigikaitseorganisatsioonide esindused. Parim välisriigi võistkond oli Rikama Soomest, kes saavutas neljanda koha. Võistluse peakorraldaja oli Kaitseliit ning nende sõnul on eesmärk mõõta reaalsusele võimalikult lähedastes oludes osalejate väljaõppe taset, relvastust/varustust ning kindlasti ka moraali.

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare