17.7 C
Rapla
Pühapäev, 14 aug. 2022
spot_imgspot_img

Uku Masing – legend, kellest ei tohtinud rääkida

Mari Tammar

9. augustil oli Lipa koolimajas Uku Masingu 110. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverents “Pillipuhujad oleme…”. Varasemad Masingule pühendatud konverentsid on keskendunud üldisemalt tema tutvustamisele, aga seekordsed ettekanded puurisid süvitsi Masingu erinevatesse uurimisvaldkondadesse.

Kuna minu eelnevad teadmised Uku Masingust olid üsna põgusad, püüan alljärgneva kirjutisega konverentsil kuuldu põhjal Masingut endale pisut lahti seletada, sest ainuüksi konstateerimine, et tegemist oli kirjaniku, usuteadlase, filoloogi ja teoloogiga, ei anna edasi selle mehe pärandi suurust.
Anne Kalf, kes on selle ja kolme varasemagi konverentsi eestvedaja, tunnistas möödunud nädala lehes, et kui Mikk Sarv teda kui värsket Raikküla vallavolikogu esimeest 1994. aastal Masingu sündmusele kõnelema kutsus, et ta ei teadnud ka Masingust midagi. Et aga oma sõnu paremini seada, luges ta läbi ühe Masingu romaani ja toetus sõnavõtul sellele.
Tänavu tervitussõnu ütlema tulnud Rapla vallavolikogu esimees Margus Jaanson nii palju pingutanud ei olnud, vaid tunnistas ausalt oma teadmiste vajakajäämist ja avaldas lootust, et konverentsipäev avardab nii tema kui ka kohaletulnute teadmisi Masingu loomingust ja elutööst.
Põhjus, miks Masing meie jaoks üheltpoolt nii oma, aga samas nii võõras on, seisneb selles, et Masingu loome ja teadustöö jäi suuresti Nõukogude aja vangi – jäi käsikirja ja levis vaid ümbertrükituna käest kätte. Masingu loomingut ja mõtteviisi tundis tema eluajal suhteliselt kitsas ring ning trükki hakkas see jõudma alles pärast tema surma. Piiskop Tiit Salumäe ütles oma avatervituses tabavalt, et Uku Masing oli legend, kellest ei tohtinud rääkida.
Keeleteadlane Tõnu Tender rääkis, et oma parimatel päevadel suutis Masing lugeda 1000 lehekülge päevas ja suurema osa loetust ka meelde jätta. Küllap on see üks põhjuseid, miks kirjandusteadlane Rein Veidemann ütles oma ettekande alguses, et on üksikuid, keda me saame nimetada eesti geeniuseks, ent Masing seda oli. ”On hirmus armas, et me täna siin koos oleme, sest on 110 aastat eesti geeniuse sünnist. Kogu Eesti peaks seda tähistama! Aga et meiegi seda teeme, on see suur austusavaldus eesti geeniusele,” ütles Veidemann.
Kui võtta siia kõrvale Luulelõunal Jaak Johansoni jutustatud lugu salapärastest käsikirjadega kohvritest, mis sisaldasid Masingu ilmumata käsikirju, saab selgeks, et tegemist on ühe väga suure, ent omamoodi saladuseloori mähitud mehega, kelle elutööd selle mitmetahulisuse tõttu on võimatu üheselt määratleda.
”Temast on raske vormida reljeefset kirjandusklassikut,” viitas Veidemann ühele Hasso Krulli tsitaadile Masingust. Ka Vallo Kepp tõdes, et Masing oli väljaspool raame ja teda ei sobivat hästi paigutada ei luuletajate, teoloogide ega proosakirjutajate hulka.
Nii mõnigi ettekandja viitas Masingu eraklusele nii tema elus kui ka loomingus ning suurmehe tundele, et ta on absoluutselt üksinda oma teadmistega. ”Tema hoomamatuse pärast jääme talle üksnes lähenema ja teeme üksnes katseid Uku Masingut mõista,” ütles Rein Veidemann.

Masing kui müstilis-
maagiline mõõde

Minu jaoks ehk kõige põnevama ettekande tegi noor usuteadlane Indrek Peedu, kes rääkis arengu ja evolutsiooni ideedest Uku Masingu loomingus. Kuigi Masing oli paljudes oma kirjatöödes kritiseerinud Darwini evolutsiooniteooriat, leidis Peedu, et Masingu arutlused on siiski evolutsionistlikud, lihtsalt Masing uskus teistsugust progressi. ”Areng on püüe üha paremini mõista Jumalat, kes alati on ilmutanud vaid niipalju, kui inimene on parajasti võimeline mõistma – ilmutus ise on aga muutumatu ja pidev,” selgitas Peedu Masingu mõttekäike.
Masingule ei meeldinud see mõte, et kuldaeg on möödas, vaid ta uskus, et me saame end parandada ning inimarengu järgmises etapis on maailm terviklikum ja inimene Jumalaga lähem.
Lugesin hiljuti kaasaegse India vaimse õpetaja Sri Amma õpetust, kes räägib sellest, et kunagi pidi inimene virgumiseks tohutult vaeva nägema, aga täna on Sri Amma sõnul inimkond virgumiseks valmis.
Nende kahe mehe mõttearendused haakuvad minu arvates hästi. See näitab esmalt seda, et Uku Masing oli oma ajast ees, sest mõtted, mis võisid kolmekümnendatel mõjuda võõristavalt, on tänastes spirituaalsetes käsitlustes väga levinud. Teiseks võib arvata, et muuhulgas ka budismi uurinud mehena võis tal ka endal spirituaalseid kogemusi olla.
Pärast Rein Veidemanni ettekannet tekkinud arutelus ütles Kristiina Ehin, et Masingu luulest rääkides võiksime kasutada mõistet müstilis-maagiline mõõde. Arvan, et seesama sõnapaar sobib ka kõige paremini Ukut ja tema loomingut laiemalt defineerima, sest mahutab endasse piisavalt palju, ent jätab alles selle salapära, mis Masingut ja ta mõtteilma ümbritseb.
Uku Masingu 110. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil kõnelesid keeleteadlane Tõnu Tender, usuteadlane Indrek Peedu, kirjandusteadlane Rein Veidemann, bibliofiil Vallo Kepp, kirjandusteadlane Külliki Kuusk ja Uku Masingu pärandi hoidja ja projektijuht Anne Kalf.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised