23.3 C
Rapla
Neljapäev, 11 aug. 2022
spot_imgspot_img

XVIII Pärimusa laager oli seekord 4.-10. augustini laagrilistele koduseks saanud Vana-Vigala mõisas.

Helerin Väronen

Kuue päeva jooksul toimus rohkelt pilli- ja ansamblitunde, lauldi, tantsiti ja meisterdati. Uue tulijana korraldati laagrilistele rütmiring, mida kunagi vedasid Kristjan Priks ja Jalmar Vabarna, sel aastal toimus see Maris Pihlapi käe all. Laager lõppes 10. augustil avaliku kontserdiga, mis oli ka osa “Unustatud mõisate” külastusmängust.


Laagris osales 58 eri vanuses last Eesti eri paikadest – Võrumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Harjumaa, Viljandimaa, Raplamaa, Läänemaa, Tartumaa, Valgamaa. Juhendajaid oli 14, abiks oli veel kaks vabatahtlikku.
Sel aastal oli laagrijuhi Margit Kuhi sõnul märgata põlvkondade vaheldumist. Paljud kunagised laagrilapsed on suureks sirgunud, tegutsevad mõnes bändis ja tulid nüüd Pärimusa laagrisse õpetajana tagasi, et taas kord laagri energiast osa saada.
Näiteks Natali Ponetajev tuli kolm aastat tagasi laagrisse karmoškat õppima, kuid nüüd õpetab juba ise seda pilli teistele. Tuuli Maarja Põldma, kes oli laagris abiks vabatahtlikuna, tuli siia esimest korda kuueaastasena, nüüd on aga Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia esimese aasta tudeng.
Just see, et kõik pilliõpetajad on tegevad kusagil muusikakollektiivis, mõjub lastele inspireerivalt, kuna õpetajad on tugevad muusikud. Üllatuskülalisena esines lõpuõhtul ansambel Nagy Bögö, kuhu kuulus kolm laagri õpetajat – Karolin Übner (torupill), Katariina Tirmaste (flööt) ja Jaan-Eerik Aardam (näppepillid).
Laagriliste seas populaarsed ja alati oodatud on Martin Korgi enesetunnetusmängud. Viiulit õpetasid Kärt Tambet ja Lee Taul, flööti Säde Tatar, kannelt Ann Maria Piho, naiste laulu ja hiiu kannelt Kelly Veinberg, eesti lõõtsa ja karmoškat Rasmus Kadaja. Pillimängude vahepeal sai käsitööd teha Helen Lennuki juhendamisel. Vabatahtlikuna oli laagrijuhil Margitil abiks veel Kirsika Meresmaa ja tema paremaks käeks Kirsti Villard.
Põhjus, miks Margit Pärimusa laagrit seniajani teeb, on see, et laagris saab noortele sisendada positiivset pilliõppe kogemust. Selles laagris pole õiget ega valet. Margit peab oluliseks üksteise inspireerimist ja õpetamist. Just sellepärast on ka laagris olevate laste vanused erinevad, nii et vanemad laagrilised on noorematele eeskujuks.
Esmakordselt laagris olijaid oli seekord 15. Enamasti on osalevatel lastel mingi kogemus pillimängus olemas, kuid on ka neid, kes täiesti nullist alustavad. Mõni aga valib laagris õppimiseks hoopis teise pilli, kui ta muidu mängib. “See on hea kasvamise koht, siin on turvaline olla, nii et julgetakse proovida ja katsetada,” sõnas Margit.
“Laagri energia on aastatega nii tugeva kokkuhoidva kookoni loonud, et siin on hea olla. Juba uksest sisse astudes hakkab see tunne peale,” sõnas Margit. Nõustun selle väitega täielikult. Olles viimastel aastatel saanud heita pilku laagripäevadesse ja kuulata lõpukontserte, võin kinnitada, et juba need lühikesed hetked loovad mõnusa energia ja rahu tunde.
Üks oluline märksõna Pärimusa laagrite puhul on hoolimine, seda näidatakse üksteisele igal võimalusel. Palju on kallistamist, üksteise kiitmist ja komplimente. Paljudele on selline hoolimise näitamine aga esmakordne kogemus ja just see on üks põhjustest, miks Margitile seda laagrit teha meeldib – anda ülitoredat kogemust üksteisest hoolimises.
Margitil on laagrijuhendamise kogemusi palju, nii et ta teab, kuidas luua terviklikkust, kus on mõeldud nii sotsiaalsusele, turvalisusele, arengule kui ka loomingule. Praegu veab ta kuut laagrit – kaks Eesti ETNOt, mõlemale neile lisalaagrid, ETNO tuur, talvepärimuse laager ja Pärimusa.
Lisaks on õpetajatele tulemas FIS-laager. Tagasisidest tuli välja, et kui ansamblis on palju pille, ei pruugi olla õpetajal piisavalt teadmisi neid kõiki juhendada. Laagri nimi tuli aga sellest, et kolmes ansamblis oli küsimus, kus on pillil fis-noot ja õpetajad ei teadnud seda.
Pärimusa lõpukontsert algas ühise hommikulauluga ja oma õpitud oskusi näitasid nii erinevate pillide õpilased kui ka ansamblid. Saal oli puupüsti pealtvaatajaid täis, enamasti just vanemaid ja teisi lähedasi, kes uhkusega oma laste esinemist jälgisid ja kaasa elasid. Ilmselt üks lahedamaid lugusid oli näppepillide ansamblil, kes olid ühendanud kaerajaani jazziga.

Meie pärimus ja juured, mis on muusikast läbi imbunud, on täies elujõus ja Pärimusa laager on selle kõige ehedam näide.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised