16.6 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Esimene pilguheit Rapla uude tervisekeskusesse

Mari Tammar

Piilume uue tervisekeskuse ruumidesse hetkel, kui viimased viimistlustööd majas veel käivad. Meil aitavad uue majaga tutvust teha haigla juhataja Pille Mukk, arendusjuht Tiit Romulus ja haigla ülemarst Aili Laasner. Ühtlasi räägime sellest, kuidas projekti lõpetamine on läinud ja miks majja silma- ja hambaarstile ruume ei planeeritud.

Tervisekeskuse kliendil tuleks siseneda Alu tee 1 asuvasse majja n-ö bussijaama poolsest peauksest ehk uus tervisekeskus asub haigla kõige vanemas osas. Majas on nüüd uuendusena olemas lift, mis jääb peauksest sisenejale otse ette. Alumise korruse vasakpoolne tiib on haigla kasutuses. Seal on naistenõuandla ja sotsiaal- ja rehabilitatsiooniteenuste vastuvõtutoad. Esimese korruse parempoolne tiib läheb aga perearstide kasutusse, kuhu tulevad protseduuride kabinetid.
Sõites liftiga või kõndides mööda kivitreppi (mis seisab seal aastast 1953) teisele korrusele, jõuab keskuse klient registratuuri. Vaadates avarast aknast välja Tallinna suunas, jääb registraatori lett paremat kätt, mille kõrval on ka järjekorranumbrite automaat. Pöörates ringi tuldud suunas, on näha ukse kohal numbritablood, mis hakkab klienti õiges suunas juhatama. Ka pikas koridoris asuvate kabinettide kohal on numbritablood, mis aitavad patsiendil leida just seda ust, millest tema peab sisse astuma.
Selle aasta esimesel aprillil Raplamaa haigla juhina tööd alustanud Pille Mukk võttis tervisekeskuse projekti üle siis, kui see oli juba lõpusirgel. „Ma ei tulnud võtma üle tervisekeskuse projekti, vaid see on olnud üks haiglajuhi ülesanne. Muidugi on keeruline olnud,” nendib Mukk.
Tema jõudis projekti juurde viis kuud enne maja valmimist, kui olid käimas juba viimased ehitustööd. Täna on maja põhimõtteliselt valmis ja vastuvõtmisel. „See tähendab, et praegu on vaegtööde likvideerimise aeg. Kui need saavad valmis, saab ehitajalt objekti üle võtta,” selgitab Mukk. Väga olulisi vaegtöid selle objekti juures siiski ei ole. Ehitajal tuleb teha mõned värvitööd, liistud, aknalaua parandused, tehnosüsteeme korrastada jms.
Teatavasti tulid renoveerimistööde käigus välja ka puidust konstruktsioonid, mida ehitusregistris ei olnud ja mille väljavahetamine nõudis täiendavaid kulutusi. Siis pöördus haigla ka täiendavate kulude katmiseks Rapla valla poole. „Rapla vallalt me oleme palunud panust tervisekeskuse ehitusse, aga tänaseks see veel realiseerunud ei ole, kuigi oleme kuulnud, et eelarves on sellega arvestatud. Ootame, et Rapla vald panustaks oma inimeste terviseteenuste kättesaadavuse paranemisse,” kommenteerib Pille Mukk küsimust, mis puudutas koostööd Rapla vallaga.
Projekti maksumus tuleb kokku ca 2 miljonit, millest 75% finantseeritakse Euroopa Regionaalarengufondist.
„Kogu maja tehnovõrk – ventilatsioon, elekter, küte – on uus ja nüüdisaegne,” räägib Tiit Romulus, kuid näiteks kaht korrust ühendav heas korras vägev kivitrepp ja selle sepistega käsipuud jäeti taotluslikult vanad. „Ka üldiselt see, et otsustati vana maja väärindada, mitte ehitada uut maja, teeb selle keskuse eriliseks,” ütleb Pille Mukk.
Projekti esimeses etapis renoveeriti ka haigla ja tervisekeskuse vahel asuvad füsioteraapia ruumid, mida hakatakse ristkasutama mõlema asutuse tegevuste jaoks.

Silma- ja hambaarsti ruumidest

„Tervisekeskuse renoveerimine on toimunud vastavalt projektile ja kõik vajalikud nõuded on täidetud. Maja projekti koostamisel võeti arvesse perearstide soove ja vajadusi, et kõik protseduurid saaksid vajalikul määral tehtud,” räägib Aili Laasner.
Mis puudutab silmaarsti ja hambaarsti kabinette, siis Pille Mukk selgitab, et käesoleva projektiga luuakse esmatasandi tervisekeskust, mida finantseeritakse Euroopa rahaga. „Esmatasandi tervisekeskusel on oma kindel struktuur ja teenused, mida nad pakuvad ja mida rahastatakse. Silma- ja hambaarst esmatasandi tervisekeskuse kontseptsiooni ja teenuste alla ei kuulu ja seepärast ei saanud esmatasandi tervisekeskust luues kaasata ka silma- ja hambaarsti,” selgitab Mukk. „Eraldi küsimus on selles, kus nad oma ruume rendivad. Ei silmaarst ega hambaarst ole tulnud küsima, kas nad saaksid siiasamasse pinnale, hoonesse või krundile tulla ruume rentima,” räägib Mukk, aga lisab, et kuna haigla tegutseb kitsastes tingimustes, siis selliseid ruume hetkel pakkuda pole.
„Mulle tundub, et see on algusest peale olnud väga suur segadus. Nii nagu praegu juhataja rääkis, seda kõike on selgitatud ka varem, aga inimesed justkui ei ole tahtnud sellest aru saada. Tõepoolest, meie maja on nii suur, kui ta on. Kui meil oleks see maja oluliselt suurem ja tervisekeskuses oleks ruumi rohkem, siis võinuks tulla siia ka apteek oma rahaga, samuti silmaarst ja hambaarst,” räägib Laasner sellest, et tervisekeskuse teenuste ringist väljaspool olevad üksused pidanuks panustama oma ruumide renoveerimisse ise.
„Ka see haiglaosa tervisekeskuse esimesel korrusel ei ole remonditud eurorahaga, vaid on omafinantseering ja projekti mõistes mitteabikõlbulik osa. Nii hambaarst kui ka silmaarst on väga vajalikud ja kõlbulikud inimeste jaoks, aga selle europrojekti jaoks on nad mitteabikõlbulikud,” selgitab Laasner, miks tervisekeskust planeerides ei arvatud sinna hulka ka silma- ja hambaarsti ruume.
Kunagi keskuse planeerimise alguses käis Laasneri sõnul läbi jutt, et kui haigla köök koliks haigla kõrvale planeeritavasse hooldekeskusesse, siis avaneks võimalus võtta apteek tervisekeskusesse rendile, kuna aga hooldekeskust ei paista, siis seda varianti täna ei ole.
„Need asjad on täna pooleli ja seda vastust ei ole, kas hooldekeskus tuleb või ei tule. Haigla huvides on samuti, et hooldekeskus jõuaks siiasamale kinnistule, aga need küsimused ei ole selle suvega lahendust leidnud,” ütleb Mukk hooldekeskuse küsimust kommenteerides.

Uus köök

Tervisekeskuse renoveerimisega paralleelselt toimus ka haigla köögi renoveerimine, mis oli aga täiesti eraldiseisev projekt. Köök valmis haigla omafinantseeringuga. „Tervisekeskuse ja haigla köögi ainuke ühisosa on see, et nad asuvad samas korpuses. Kuna see korpus läks remonti, otsustasime, et on mõistlik ka köök renoveerida,” selgitab Romulus.
„Köögi renoveerimisega paranesid töötingimused ja töötajate olmetingimused. Köök sai uue kuue, nagu öelda,” selgitas Laasner. Osaliselt uuenesid ka köögitehnika ning tehnosüsteemid. Haigla köök toitlustab praegu ligi 80 inimest.
Uues tervisekeskuses on plaanis perearstide vastuvõttudega alustada 1. oktoobril.

spot_img

2 KOMMENTAARID

2 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised