2.8 C
Rapla
Esmaspäev, 27 sept. 2021

Noorte suurim probleem on alkoholi ja tubaka tarvitamine

Kadri Paju

Rapla maakonnas ei ole noortekampasid selle sõna otseses tähenduses, nagu on Tallinnas, Pärnus või Tartus. Ka noorte korrarikkumised ei ole meie maakonnas iganädalane probleem, harva on ette tulnud vägivallajuhtumeid ja lõhkumisi. Suurim probleem on alkoholi ja tubakatoodete tarbimine, mis omakorda võib viia korrarikkumiseni.

Enamasti satuvad politsei huviorbiiti noored, kellel on liiga palju vaba aega ja kes ei osale üheski huviringis. Vestlesime Rapla politseijaoskonna noorsoopolitseiniku Kristel Põhjala ja piirkonnavanema Jaan Sildojaga põhjustest, miks noored pahandustesse satuvad, mis võiks seda ära hoida ja kuidas politsei saab suunata noorte tegemisi.
Politseinike esimene sõnum on, et kui laps käitub halvasti, võib põhjuseks olla see, et lapsel on mure. Halb käitumine on sageli appihüüe, et keegi sekkuks ja aitaks. Siin on hädavajalik kodune toetus, samuti selgitustöö, ning abi on ka huvitegevustest, millega laps on harjunud. Tihti on probleem aga selles, et vanemad ei tea, kus ja kuidas nende laps vaba aega veedab. Politseitöötajad panevad vanematele südamele, et nad peaksid siiski teadma, kellega ja kus laps aega veedab. Selleks piisab, kui on omavahel kokku lepitud, millal koju tullakse ja üksteist teavitatakse oma tegemistest. Samas on politseinikud kokku puutunud ka sellega, et lapsed on kesköö paiku veel õues ja nad tuleb koju suunata.

Ohtusid teadvustatakse vähe

Alkohol ja tubakatooted on jätkuvalt alaealistele suhteliselt kättesaadavad, kuigi seadusega on nende tarvitamine keelatud. Nii on erinevates peopaikades ette tulnud, et täiskasvanud on broneerinud ruumid või on peole kutsutud ka alaealisi ning alaealised tarvitavad seal alkoholi ja tubakat. Enamasti on tegu 16-17-aastaste noortega ehk peaaegu täisealistega, kuid see ei ole õigustus.
„Kui saame infot, et peol võib joobes alaealisi olla, siis kindlasti kontrollime seda,” ütles Põhjala ja lisas, et politsei kutsub täiskasvanuid üles teavitama alaealistest, kes võivad tarvitada alkoholi, ja paneb südamele mitte osta noortele alkohoolseid jooke ja tubakatooteid.
Sildoja lisas, et noored tihti ei teadvusta terviseriske. Ka selles osas tuleb veel teha palju teavitustööd, sest noored ei anna endale aru, mis võib kaasneda näiteks kasutatud mokatubaka padja edasi jagamisega ning et liigtarbimine viib üledoosini. Ebahügieeniline on jagada ka e-sigaretti. Rääkimata alkoholi tarvitamisega kaasnevatest riskidest. Samuti peaksid noored teadma, mida teha alkoholimürgistuse korral. Olukord on aga selles mõttes paranenud, et nüüd juba julgetakse helistada hädaabisse ja purjus kaaslasele abi kutsuda.

Mõjutusvahendiks on trenni suunamine

Teismelist on kahtlemata keerulisem mõjutada kui väikelast ning noor inimene, kes ei ole harjunud midagi tegema, ei hakka üle öö ka huviringis käima. Kuid just see on üks mõjutusvahendeid, mida tänapäeval seadusega pahuksisse ja politsei huviorbiiti sattunud noorte puhul rakendatakse. Menetluse käigus ning omavalitsuse, kooli, kodu ja politsei koostöös pannakse noorele kohustus käia trennis. „Tänapäeval rakendatakse mõjutusvahendeid, mitte ei karistata. Vajadusel heastatakse oma tegu,” selgitas Põhjala.
Kõigis valdades on suur valik erinevaid huvitegevusi, mida pakuvad koolid ja noortekeskused ning iga noor peaks leidma omale meelepärase hobi. Lisaks korraldatakse koolivaheaegadel erinevaid laagreid. Põhjused, miks noor trenni pole läinud, on erinevad. Näiteks võivad olla raha- või ajaprobleemid, lapsele ei meeldi reeglid, mis on kehtestatud trennides, või on hirm, et äkki ma ei saa hakkama. Kui on hirm ebaõnnestumise ees, siis need, kes on harjunud kergesti loobuma, seda teevadki. Ometi on politsei koostöös omavalitsuse, pere ja kooliga saanud palju noori trennidesse käima ning mõnigi kord on nad seal väga tublid ja edukad.
Samas peab lapsele jääma ka niisama olemise aega. On täiesti normaalne, kui saadakse kokku, jalutatakse ja räägitakse omavahel. Noored peavad oskama ka ise endale tegevust leida. Kui noored halva ilmaga kogunevad poodi, pole see iseenesest õigusrikkumine, kui just nende melu liiga suureks ei lähe. Kõik noored, kes ringi liiguvad, ei ole ju kohe midagi halba teinud, ütles Põhjala.

Raplas on probleem olemas

Rapla valla lastekaitse peaspetsialisti Sven Murula sõnul on Rapla vallas probleem olemas, enamasti linnas, kus on ka elanikke kõige rohkem. Õigusrikkumisi toime pannud lapsed on enamasti vanuses 10-17. Kõige rohkem tuleb ette alkoholi ja tubakatoodete tarvitamist. On esinenud ka pisivargusi ja vähesel määral arveteklaarimisi (enamasti koolikeskkonnas) ning kiusamist kübermaailmas.
Kodune taust on lastel erinev, kuid tavaliselt saab kõik ikkagi kodunt alguse. Noored ise põhjendavad oma tegusid samuti erinevalt. Paljud õigusrikkumisi toime pannud lapsed on mõjutatavad ja panevad tegusid toime kambavaimust või kellegi teise mahitusel.
Huvitegevuse puudumise üle ei tohiks Murula sõnul Rapla vallas küll kurta. Info valla huvitegevuse ja ringide kohta on üleval valla kodulehel, samuti koolide kodulehtedel. Toimetulekuraskustega pered võivad pöörduda (ja on ka seda teinud) valla sotsiaalosakonna poole.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised