16.1 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Raikküla mõisast on saanud koolitusmõis

Helerin Väronen

Kolm suve tagasi alustas MTÜ Raikküla Mõis restaureerimisega seotud koolitustega. Esimesel aastal toimus kolm korda stukkdekoori koolitus ja kaks korda ajaloolise mööbli restaureerimise koolitus. Järgmine aasta võeti teemasid juurde ja sel aastal oli lausa 12 koolitust, kõik erinevatel teemadel.

Enamusele koolitustest oli rohkem soovijaid kui kohti. Kokku käis sel aastal koolitustel 190 inimest. Kõige suurema osalejate arvuga oli vanade majade ja energiatõhususe koolitus, kuhu võeti vastu kõik soovijad, ehk 38 inimest. Viimane koolitus, “Paber ajaloolises interjööris” täitus aga lausa ühe tunni jooksul, kuna koolitaja Kadri Kallaste on sel teemal Eesti parim asjatundja. Sellele koolitusele sõideti kohale koguni Valgast. Koolitustel osalejaid ongi tulnud kogu Eestist, kuid enamik on siiski Raplamaa inimesed.
Kuna Raikküla koolitused on olnud väga edukad ja saanud palju positiivset tagasisidet, on Ivo Lambing ja Karmel Jõesoo iga aasta pakutavate koolituste ringi laiendanud. Tänu Raplamaa Partnerluskogu Leaderi meetmele on kastellihoone saal, kus koolitused toimuvad, saanud küttesüsteemi, mis võimaldab koolituste aega pikendada. Nii kestab koolituste hooaeg järgmisel aastal märtsist novembrini.
Koolitustele on oma õla alla pannud muinsuskaitseamet ja Raplamaa Partnerluskogu. See võimaldab ka koolituste hinna hoida igaühele taskukohase.
Järgmisel aastal on tulemas uued koolitused uutel teemadel, kuid kõik koolitused on siiski seotud restaureerimisega. Seda muinsuskaitselise mõtteviisi levitamiseks ja õpetamaks kultuuripärandit väärtustama. Teemade valikul lähtub Lambing enda ideedest: kui miski tundub äge, otsib ta vastava koolituse, kirjutab projekti ja viib koolituse ellu. Paljud koolitused on ka unikaalsed, ehk neil teemadel ei tehta mitte kusagil mujal Eestis koolitusi.

Vanad majad energiatõhusaks

Mõningad Raikküla koolitused on väga spetsiifilised, aga näiteks selleaastane eelviimane koolitus 5. oktoobril – „Vanade majade energiatõhusus ja lisasoojustamine“ – kõnetab väga paljusid. Koolitaja oli Säästva Renoveerimise Infokeskuse juhataja Tarmo Elvisto, kelle sõnul tegelevad nemad ennekõike just nii-öelda halli tsooni jäävate vanade majadega, mis kaitse all pole.
Elvisto rääkis algatuseks sellest, kuidas üldse on jõutud ajalooliste majade energiatõhususeni. Küllalt on veel neid, kes kuuldes samas kontekstis sõnu vana maja ja energiatõhusus, on valmis krõbedamat sõnavara kuuldavale tooma, kuna nende arust ei saagi ajaloolise väärtusega hoonet energiatõhusamaks muuta, ilma et hoone oma väärtust kaotaks.
Kui 1970-ndatel oli maailmas esimene suurem kliimakriis ja hakati mõtlema eriti just küttekulude kokkuhoiule, mõjus see ajaloolistele hoonetele ja inimeste tervisele katastroofiliselt. 1990-ndate algus ei olnud hoonetele samuti hea, sest siis tulid uued materjalid, näiteks plast ja mineraalvillad. Nüüd on aga uued väljakutsed ja keskkonna päästmisel ei saa mööda vaadata vanade majade renoveerimisest, mis on palju keskkonnasäästlikum tegevus kui uue ehitamine.
„Restaureerimine ei pea olema kallis ja elitaarne, vaid mõistlik tegevus,“ sõnas Elvisto, rääkides sellest, kuidas viimased kümme aastat on kasutuses säästev renoveerimine. Üldised soovitused, mida Elvisto andis: ära asenda, kui saab parandada; ära taha vanast asjast teha uut; tee nii vähe kui võimalik, aga nii palju kui vajalik; küsi nõu mitmelt poolt. Vanas majas elamine ja selle korrastamine eeldab armastust ja pieteeti mineviku suhtes. Kui tahad tingimusteta uut, ehita uus maja.
Täpsemaks minnes sõnas Elvisto, et kõige suuremad soojakaod tulenevad ventilatsioonist ja katusest. Energiatõhusust ei tohi aga saavutada viisil, mis halvendaks hoone sisekliimat ja kasutustingimusi. Kõige efektiivsem meede on küttesüsteemide uuendamine. Sellele järgneb soojustagastuspumpade kasutamine, katuste/vahelagede lisaisoleerimine ja välisseinte siseisolatsiooni kasutamine.
Materjalidest rääkides soovitas Elvisto lubi- ja savikrohvi. Väljast krohvimine on üks ajaloolistest soojustusmeetmetest, mis on ka hea tuletõke. Traditsiooniline ja ökoloogiline materjal on ka pingupapp ja vildiribade kasutamine. Üks tänuväärne materjal on kanep, mis sobib allergikutele ja on korduvkasutatav. Paljudele tundmatu materjalina tutvustas Elvisto multipori, mida sobib kasutada kiviseintel nii sees kui ka väljas. Ilma põhjuseta on kasutusest kadunud saepuru, mille probleemid on küll äravajumine ja närilised. Vanas majas sobib kasutada ka pilliroomatte ja -plaate, kuid selle materjali võidukäik alles ootab ees.
Vanas majas ei ole välistatud ka maasoojuspumba kasutamine, kuna pumbaseadmed on võimalik vana majaga sobitada. Õnnega on koos aga need, kel võimalik ahju kasutada. Selle eelis on hea sisekliima ja õige niiskustase. Sisekliimast rääkides tuleb tähelepanu pöörata ventilatsioonile. Selle hooldus unustatakse sageli ära, ka uute majade puhul. Ventilatsioonifiltreid tuleb vahetada kord kuus. Kui paljud aga üldse oma köögikubu filtreid on vahetanud?
Teoreetilise loengu lõpetas natukene praktilisem osa, ehk termograafia tutvustus. Selleks, et selle kasutamisest tolku oleks, peab seda õigel ajal kasutama ja oskama pildist aru saada. Tänapäeva tehnika on küll läinud nii heaks, et olemas on ka äpid, mis suurimaid probleemkohti avastada aitavad.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised