Katri Reinsalu
Hannele Paunonen on naine, kellele Eesti ja eriti just Raplamaa on saanud sรผdamelรคhedaseks. Ta on olnud aastaid seotud Sulu kรผlaga Mรคrjamaal ja sealsele kรผlaelule uut hingamist sisse puhunud. Praegu elab vรคrvikas soomlanna Lรตuna-Prantsusmaal. Sellest hoolimata kannab ta Raplamaad sรผdames ja mรตtleb, kuidas siinset elu edendada.
Hannele on tulnud mรตttele, mille ta on nimetanud Feeding Europeans Healthy Again (Toidame eurooplased jรคlle terveks). Naise visioon on asuda toidu abil eurooplaste tervist turgutama. Ta rรครคgib kirglikult toidu tรคhtsusest ja sellest, kui vรคhe seda tรคnapรคeval teadvustatakse. Liiga palju eurooplasi lรคheb pรคrast tรถรถpรคeva koju ja tarbib poest ostetud, masstoodanguna vabrikutes valmistatud toidutooteid. Nende valmistamiseks kasutatav tooraine ei ole enam see, mida meie esiisad sรตid. Hannelet paneb muretsema see, mida toidule lisatakse, ja mรตju, mida selline toit inimeste enesetundele ja tervisele avaldab. Kehv toidulaud muudab inimesed loiuks ja haigeks. Hannelel ei jรคtku kuigi palju lahkeid sรตnu suurte ravimifirmade kohta, kes inimesed oma pakutavaga veel haigemaks teevad.
Nรผรผd jรตuame aga lahenduseni. See on mรตistagi valmistada oma toit ise, kasutades toorainet, mis on kasvanud puhtas keskkonnas ja mis on meile tuttav. Siin saavad kokku ka meile tuttavad sรผgisese metsa maiuspalad ja รผhe soomlanna vaimustus. โMa olen seenehull,โ รผtleb Hannele naljatamisi.
Oma tรคnases elupaigas Lรตuna-Prantsusmaal on seentega lood kehvad. Kuivades oludes on seeni vรคhe ja need, mis on, korjatakse kiiresti รคra. Ettevรตtlik naine ei lase end sellest aga heidutada ja on soetanud endale 3,5 hektari suuruse maalapi, kus seeni kasvatada. Ja just sedasama soovitab ta ka raplamaalastel tegema hakata.
Head infot seente kasvatamiseks saaks Jouni Issakaineni raamatust, mille eesti keelde tรตlkimisel oleks Hannele valmis abiks olema.
Lisaks seentele mรตlgutab naine mรตtteid ka viinamรคetigude kasvatamisest. Ta teab rรครคkida, et seda Prantsuse kรถรถgi hรตrgutist imporditakse Hiinast. โMe kรตik teame, et Hiinast tulnud asjad on mรผrgised ja neid ei tasuks sรผรผa,โ รผtleb ta. Hannelel on peagi plaanis minna tigude kasvatamise kursusele. Tรตenรคoliselt vรตiks sellest seente kรตrval saada teine suund, mida naine ise harrastama hakkab ja ka raplamaalastel teha innustab.
Toodame vรคikselt, toodame kvaliteetselt
Prantsusmaal elades on Hannele mรคrganud, et inimesed tegelikult tahavad teada, kust nende toit pรคrit on. Nad tahavad osta puhtas keskkonnas mรผrkideta kasvanud toitu. Suurepรคrane viis selle teostamiseks on vรคikesed kohalikud poed, mis kohalikku toodangut mรผรผvad.
Siinjuures on Hannele aga mรคrganud ka erinevust vรคiketootjatesse suhtumises. Ta รผtleb, et austab prantslaste tugevust. Farmerid seisavad enda eest ja ei anna alla, kui riik vรตtab vastu neile ebasoodsaid otsuseid. Tihtipeale selle tulemusel otsuseid ka muudetakse. Vรคiketootjaid vรครคrtustatakse. Hannele muigab ja รผtleb, et Eestis ja Soomes ei olda tehtud otsustega kรผll rahul, kuid pahameel elatakse vรคlja kodus. See ei aita aga mitte midagi muuta. Ta tahaks ka siia prantslaste tugevust tuua.
Oma seenekasvatuse ideed Raplamaal tutvustades on ta saanud selgeks, et ei ole kuigi suurt lootust nii vรคikesele ettevรตtmisele rahastust saada. Toetada tahetakse ikka ideid, millel on potentsiaali suureks kasvada. Hannele leiab, et see on vale lรคhenemine.
Ta usub vรคiketootjatesse. Ta viskab รตhku kรผsimuse, kas kรตik ettevรตtted peavad ilmtingimata suureks kasvama ja รผle maailma tuntuks saama. Ta seab kahtluse alla suurte ettevรตtete tegeliku vรครคrtuse. Ehk oleks mรตistlik just nimelt toetada vรคikeseid tegijaid, kes katavad oma lรคhiรผmbruse vajadused.
โToodame vรคikselt, toodame kvaliteetselt ja loome sellise sรผsteemi, et oleks vรตimalikult lihtne otse osta,โ selgitab Hannele. Mรตistagi ei saa keegi miljonรคriks, aga see looks turvalise ja hea elu nii tootjale kui ka ostjale.
Enamasti saavad suurima kasu vahendajad tootja ja tarbija vahel. Tootjad mรผรผvad oma toodangu odavalt kokkuostjale ja tarbija rahakotist tulnud summast jรตuab vaid killuke tegeliku tรถรถ tegijale.
Hannele idee oleks teekond tootja ja tarbija vahel vรตimalikult lรผhikeseks teha. Esmajรคrjekorras tuleks Raplamaal kasvatatud toit mรผรผa kohalikele. Ta toob vรคlja, et meil on mugav ja kiire postiteenus, mida selleks suurepรคraselt รคra kasutada saab. Kui vahelรผli muutub siiski vajalikuks, tuleks seda tootjate enda kรคes hoida. Ta arutleb, et Raplas vรตiks olla vรคike keskus, kust inimesed kohalikelt tootjatelt ostetud kauba kรคtte saaks.
Kui siinne pakkumine รผletaks aga nรตudlust, saaks kaupa ka nรคiteks Soome ja Prantsusmaale mรผรผa. Need kolm riiki on Hannele jaoks kรตige sรผdamelรคhedasemad ja just nendega sooviks ta oma visiooni ellu viima asuda.
Ta arutleb, et rekatรคis kaupa vรตiks iga nรคdala vรตi kahe tagant Helsingisse sรตita. Seal peaks seega olema vรคike keskus, mis Raplamaa toodangu laiali jagaks.
Kuidas aga leida ostjaid kaugelt piiri tagant? Ka sellele kรผsimusele on Hannelel vastus pakkuda. Ta on kunagi telefonimรผรผgiga kokku puutunud ja leiab, et see oleks suurepรคrane viis endale tellijaid leida. Kรตik panustaksid natuke ja รตige pea oleks paras hulk tellimusi koos. Hannele mรตtleb suurelt ja nรคeb, et kord vรตiks terve Euroopa kaetud olla. รhe suure ettevรตtte asemel oleks palju vรคikeseid tootjaid รผle kogu Euroopa. Ettevรตtmine hargneks nagu seeneniidistik riigist riiki.
Selge on aga ka see, et Hannele ei saa ettevรตtmist Rapยญlamaal vedama hakata. Elab ta ju siiski teisel pool Euroopa otsas. Ta sooviks seega leida รผles siinsed inimesed, kes vรตiksid olla huvitatud seente ja tigude kasvatamisest. รheskoos saaks mรตtelda, kuidas edasi minna ja millisel viisil asi Raplamaal toimima panna.