5.7 C
Rapla
Kolmapäev, 10 aug. 2022
spot_img

Maakonna arengustrateegia tegevuskava on graafikus

Katri Reinsalu

Eelmisel reedel toimunud Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) istungi üks päevakorrapunkte puudutas maakonna arengustrateegia tegevuskava. ROL-i arendusjuht Tavo Kikas andis ülevaate tänasest olukorrast ning rääkis ka edasistest tegevustest.
Kikas alustas sellega, et tegevuskavas on 243 tegevust, millest kaks on alustatud ja lõpule viidud, 22 on nii-öelda punased ehk neid ei ole alustatud, kuigi oleks pidanud. Kõik ülejäänud ehk suurem osa on alustatud ja töö nendega jätkub. Tagasiside käigus on lisandunud ka seitse uut tegevust, mis tuleb läbi arutada.
Kahe alustatud ja lõpetatud tegevuse hulka kuulub Orgita bussipeatuse rajamine Tallinna-Pärnu-Ikla maantee äärde. Kikas kommenteeris, et bussipeatust taheti juba ammu, sest seal saaksid peatuda kaugsõidubussid, mis Märjamaale sisse ei sõida. See laiendab Märjamaa inimeste võimalusi Tallinna ja Pärnu poole liikuda.
Teine lõpule viidud tegevus on Rapla kultuuri- ja huvihariduskeskuse rekonstrueerimine ehk Rapla kultuurikeskuse juurdeehitus. Tänaseks on tööd lõppenud ja maja taas kasutuses.
Pooleliolevate tegevuste kohta on Kikase sõnul keeruline midagi üldist öelda. Tegevusi on palju ja nende sisu on seinast seina. On väga üldiselt sõnastatud tegevusi ja samas konkreetseid objekte. On jätkuvaid tegevusi, mille puhul ei saagi öelda, et need lõpule on viidud. Samuti on tegevusi, mis ootavad rahastust. Eeltööd saab ära teha, aga enne rahalise toe leidmist ootavad nad oma aega. Ta lisas, et enamjaolt ollakse oma tegevustega graafikus.
Alustamata 22 tegevuse mõneks näiteks on Valtu spordimaja kompleksi arendamine, kriisitubade võrgustiku väljaarendamine maakonnas, rahvusmaastike määramine ja Raplamaa erivajadustega eelkooliealiste laste kompetentsi- ja teenuste keskuse loomine Raplasse. Alustamata tegevuste põhjused on samuti erinevad. ROL-i tegevdirektor Silvi Ojamuru selgitas, et ühelt poolt on asi selles, et tegevuskava kinnitati alles 2018. aasta detsembris ja strateegia koos nelja-aastase tegevuskavaga hakkas kehtima tänavu 15. jaanuarist.
„Kõik punasega märgitud tegevused on plaanitud mitmeaastaste tegevustena, seega nendega pole veel jõutud alustada,” ütles Ojamuru. Ta lisas, et mõnel puhul on kavandatud mitu tegijat-vastutajat ja tegevust pole veel jõutud töösse võtta või siis pole rahastamisvõimalused nende tegevusteni veel jõudnud. Samuti tasub meeles hoida, et kogu tegevuskava on mahukas nii tegevuste kui ka ressursivajaduste osas.
Seni kogutud info põhjal tuleb nüüd aga panna kokku esialgne tegevuskava järgmiseks neljaks aastaks. Selle teostamiseks pakkus Kikas välja kaks võimalust. Esimene ja kiirem neist oleks kutsuda kokku strateegiatiim, kellega koos tegevuskava paika panna. See tähendab, et järgmisel juhatuse koosolekul saaks selle läbi arutada ning mittelõpliku eelnõuna soovi korral veel selle aastanumbri sees volikogudele arutamiseks saata.
Teine ja pikem võimalus oleks võtta ette laiem aruteluring ning teema- ja huvirühmadelt arvamuste küsimine. Kikase sõnul venitaks see protsessi vähemalt ühe kuu jagu pikemaks. Lisaks on rahandusministeeriumi soovitus saata tegevuskava volikogudes mitmele lugemisele. Saadud tagasiside põhjal saaks teha veel muudatusi.
Istungil toimunud arutelu käigus pooldasid täiskogu liikmed pigem esimest varianti. Nii Meelis Mägi kui ka Varri Väli tõstatasid küsimuse, kuivõrd mõistlik oleks pikem ring hetkel ette võtta. Alles eelmisel aastal avaldati oma arvamusi ning tõenäoliselt ei ole need selle lühikese ajaga kuigi palju muutunud. Ka Kikas tõdes, et just nii see tõenäoliselt on. Laua taga oldi ka arvamusel, et selle aasta sees ei jõuta volikogudes küsimust arutada.
Lepiti kokku, et strateegiatiim valmistab tegevuskava järgmiseks täiskogu istungiks ette ning volikogudele kinnitamiseks läheb see jaanuaris.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised