Elanikkonnakaitse on inimeste, kogukondade, kohaliku omavalitsuse, ettevõtjate ja valitsusasutuste ühine jõupingutus. Inimene ise peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral toime tulema vähemalt seitse päeva, kuni riigi abikäsi nendeni jõuab!
OHUTUSTEAVITUS
Eestis puudub üks konkreetne kanal inimeste ohust teavitamiseks. Eriolukordades kasutatakse erinevaid kanaleid ja vahendeid, mis võimaldavad õigeaegselt ohu eest hoiatada võimalikult palju inimesi.
Mida saad teha, et ohuteavitus sinuni jõuaks
Võta hoiatusi alati tõsiselt ja järgi ametlikke juhiseid. Need põhinevad alati reaalsel ohul.
• Hoia ennast iga päev uudistega kursis (mitteametlikest allikatest saadud hoiatused kontrolli üle ametlikest kanalitest!).
• Varu patareidel töötav raadio, et saaksid infot ka olukorras, kus elektroonsed kanalid ei tööta.
• Tutvu ohuteavituse märguannete tähenduste ja käitumisjuhistega kohtades, kus sagedamini viibid (töökoht, õppeasutus, kaubanduskeskus, spordiklubi, meelelahutusasutus jne), ning reisil olles (laev, lennuk, hotell jne).
• Jälgi kriisiolukordade lahendamist juhtivate asutuste sotsiaalmeediakanaleid, et neilt ohu korral kohe teateid saada.
Kuidas oma perega kriisideks valmistuda
• Ole teadlik, millised kriisiolukorrad võivad teid ohustada, mis on nende mõju pere igapäevaelule ning kuidas nendeks ühiselt valmistuda.
• Rääkige omavahel läbi, kuidas erinevate ohtude korral käituda. Näiteks:
– kas kõik pereliikmed teavad, mis hetkel ja kuidas abi kutsuda;
– millistes olukordades on kindlasti vaja kodust lahkuda ning millistes olukordades tuleb jääda siseruumidesse;
– kuhu te saate ohu korral ajutiselt minna (naabrid, sõbrad, sugulased, maale, suvilasse).
• Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kuidas vajadusel vett või gaasi kinni keerata ning elektrit välja lülitada.
• Veendu, et kõik pereliikmed teavad, kus asuvad olulisemad vahendid, mida kriisiolukorras võib vaja minna, näiteks mida tuleks kodust lahkudes võtta kaasa või millised peaksid olema kodused varud.
• Mõelge läbi, kas teie lähedased või tuttavad võivad mingites kriisiolukordades abi vajada, ning leppige nendega kokku omavaheline ühenduse hoidmine.
• Mõelge läbi, kuidas oma koduloomade eest erinevates kriisiolukordades hoolitseda.
Kuidas koos naabrite ja kogukonnaga kriisideks valmistuda
• Tutvu naabritega ja vahetage telefoninumbreid.
• Tee endale selgeks, kes on kogukonna võtmeisikud (külavanem, korteriühistu esimees, asumiseltsi juht jne).
• Selgitage koos kogukonna võtmeisikutega välja piirkonna ohud ja eluliselt tähtsate teenuste katkemise mõjud ning mõelge läbi, kuidas nendeks ühiselt paremini valmis olla (näiteks elektrigeneraatori, veepumba, tulekustutusvahendite ja muude abivahendite ühine soetamine vmt).
• Tehke koos selgeks, kes kogukonna liikmetest vajavad kriisiolukordades kõrvalist abi.
• Leppige kokku kogukonna liikmete ohust teavitamise korraldus ja omavaheline infovahetus kriisiolukorras ning mõelge läbi, kuidas te saate üksteist aidata (sh neid, kes vajavad kõrvalist abi – üksi elavad vanurid, puuetega inimesed jne).
Kuidas elektrikatkestuse korral tegutseda
• Lülita välja elektriseadmed.
Kui võrguettevõte ei ole sind elektrikatkestusest teavitanud, et on katkestusest teadlik, teata elektrikatkestusest rikketelefonile 1343 või oma piirkonna jaotusvõrguettevõtjale.
• Kasuta alternatiivseid lahendusi kodu kütmiseks, vee kättesaamiseks, toidu valmistamiseks ja info saamiseks.
• Selleks, et toiduained säiliksid kauem, hoidu külmkapi ja sügavkülmiku põhjendamatust avamisest.
• Kasuta alternatiivseid elektriallikaid (elektrigeneraator, akud, patareid jm) säästlikult ja vaid vältimatu vajaduse korral. Nii pikendad nende tööaega.
• Kui sa ei saa elektrikatkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
Kuidas soojavarustuse katkestuse korral tegutseda
• Lülita välja hoone sundventilatsioon, sule uksed, aknad ja ventilatsiooniavad ning tihenda kohad, kust soojus võib hoonest väljuda.
• Kui küte katkeb külmal ajal, riietu kodus soojalt. Püsi teiste pereliikmetega ühes toas, sest iga inimene annab sooja juurde.
• Kasuta sooja hoidmiseks vaid ühte ruumi, mis on teistest isoleeritud. Soovituslik on kasutada ruumi, mille aknad on lõuna poole. Kata põrand vaibaga, soojusta aken ning tõmba ööseks kardinad ette.
• Kui soojendad tuba kamina või ahjuga, tee seda vaid siis, kui oled ärkvel, ning kustuta kütteallikad enne uinumist. Ära kasuta siseruumis lahtist tuld, kui selleks ei ole tuleohutuid tingimusi.
• Kui tunned, et ruumis hakkab hapnik otsa saama, siis tuuluta ruumi lühidalt, kuid korralikult. Tuuluta ruumi sagedamini, kui kasutad soojuse või valguse saamiseks küünalt või kaminat.
• Kui kodu teistes ruumides langeb temperatuur nii madalale, et tekib vee- ja küttetorustiku külmumise oht, soojusta torud täiendavalt riidega. Veetorude külmumisoht väheneb, kui lased veel järelevalve all aeg-ajalt kraanist voolata.
• Kui sa ei saa soojusvarustuse katkestuse korral kodus ise ohutult hakkama, mine lähedaste juurde või pöördu abi saamiseks kohaliku omavalitsuse poole.
Kuidas ootamatu veevarustuse või kanalisatsiooniteenuse katkestuse korral tegutseda
• Kasuta olemasolevat vett kokkuhoidlikult. Mõtle läbi, millist tavapärast veetarbimist saad ajutiselt ära jätta või vähendada.
• Lase vesi, mis on jäänud veel veetorudesse, kraanidest anumatesse.
• Jälgi ametlikke teadaandeid elanike joogiveega varustamise kohta.
• Joomiseks, toidu valmistamiseks ja pesemiseks kasutatav vesi peab olema puhas. Looduslikust veekogust võetud või kauem seisnud vett keeda enne tarbimist 3–5 minutit.
• Vett saab puhastada ka spetsiaalsete veepuhastustablettidega.
• Hoolitse iga päev isikliku hügieeni eest ka veekatkestuse korral, kasutades pesulappi või niiskeid salvrätikuid. Puhasta hambaid harjaga ka siis, kui suud ei saa veega loputada.
• Kanalisatsiooni toimimise tõrgete korral võidakse ummistuste vältimiseks keelata kanalisatsiooni kasutamine. Kasuta jäätmete jaoks solgiämbrit ja tualetis mitmekihilisi prügikotte. Võimaluse korral kasuta välikäimlat. Korteriühistu saab seda tellida ühiselt.
*
KRIISIOLUKORDADEKS VALMISTUMINE KOOS PERE JA KOGUKONNAGA
• Sinu ja su pere hakkamasaamine kriisiolukordades sõltub eelkõige teist endast!
• Ennast ja oma peret saad kaitsta kõige paremini, kui valmistud kriisiolukordadeks ette!
• Vaid sina tead kõige paremini oma pere vajadusi ja võimalusi!
• Tee kriisideks valmistumisel koostööd naabrite ja kogukonnaga!
• Ole valmis nädal aega iseseisvalt hakkama saama!
Lae alla Naiskodukaitse poolt väljatöötatud käitumisjuhiste äpp
„Ole valmis!“. Rakenduse saab tasuta alla laadida, otsides „Ole valmis!”.
