16.1 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Lisaleht Tervis ja Turvalisus: Tanel Vahter: Igaüks võiks mõelda, kus on talle lähim kaev või allikas

Siim Jõgis

Poolteist nädalat tagasi tabasid Lõuna-Eestit ulatuslikud elektrikatkestused. Majapidamised olid päevade kaupa ilma elektri ning kraaniveeta. Milline on kõige tõenäolisem kriis, mis võiks tabada Kesk-Eestit? Kuidas selleks valmistuda? Kõigest sellest rääkisime Päästeameti Raplamaa piirkonnajuhi Tanel Vahteriga.

Ootamatuks kriisiks saab valmistuda toidu varumisega, kuid vähemalt sama oluline on ka teadmine, kust hankida joogivett, kui kraanist seda ei tule. Tanel Vahter ütles, et igaüks võiks mõelda, kus on temale lähim joogiks või söögivalmistamiseks sobiv veevõtukoht – kas allikas või kaev, et kriisi korral see teadmine kohe kuskilt ajusagarate vahelt võtta oleks.

Miks on päriselt vaja rääkida kriisideks valmistumisest? Miks on päriselt vaja võimalikeks kriisideks valmistuda?
Tegelikult on asi väga lihtne. Eelmisel nädalavahetusel möllas Lõuna-Eestis lihtne loodusnähtus – tugev tuul. Inimesed seda kuidagi mõjutada ei saa, kuid see tekitab suurt pahandust ja lõhub elektriliine mitmest kohast. Tulemuseks ongi kriis. Lõuna-Eestis põhjustas elektrikatkestuse tuulepuhang, mida keegi ette näha ei saanud. Küll aga saame selleks valmis olla.
Minu kui päästeametniku jaoks on isegi hea, et selline asi juhtus, sest nüüd ei pea kriisidest rääkides tooma vanu näiteid, vaid värske kogemus on olemas. Usun, et Raplamaa inimene oskab väga hästi samastuda ja mõelda, mis oleks saanud, kui ta ise oleks olnud Võrus või mis oleks juhtunud, kui sama tuul oleks olnud meil siin. Kas Raplamaa oleks selleks kuidagi paremini valmis? Ma ütlen, et kindlasti mitte.

Mida saaks sellest Lõuna-Eesti näitest üksikisiku tasandil õppida? Kuidas valmistuda olukorraks, kui ma tegelikult ei tea, kui kaua elektrikatkestus kestab?
Õigustatud küsimus. Lõuna-Eesti näitel saab öelda, et kohalike omavalitsuste töötajad ei teadnud, millal elekter tagasi tuleb, aga neil oleks seda olnud väga vaja teada. Võrguettevõte ütles neile, et “me usume, et homme saab”. See ei olnud konkreetne vastus. Tegelikult tuleks välja öelda kõige hullem stsenaarium ja siis saavad inimesed selleks valmistuda. Muidu võib juhtuda, et inimene sööb olemasoleva toidu ära ja siis tuleb info, et tegelikult tuleb elekter tagasi alles paar päeva hiljem.

Kas toidu ja joogivee varumine on põhilised ettevalmistusabinõud ootamatuteks kriisideks või mida peaks kindlasti veel tähele panema?
Üldine number on, et üks pere peaks kriisiolukorras ise toime tulema seitse päeva. Abi ei pruugi lühema ajaga tulla. Mõistlik on koju varuda kaupa, mis säilib ilma külmkapita. Toit on loomulikult oluline. Soovituslikud nimekirjad on iseenesest olemas, mida võiks varuda. Vee kohta öeldakse, et ühe inimese kohta võiks päevas olla kolm liitrit. See on nii joomiseks kui ka söögi valmistamiseks. Igaüks võiks mõelda, kus on tal lähim veevõtukoht – kaev või allikas. Kui sul endal kaevu ei ole, siis võib-olla naabril on. Korteris on muidugi keerulisem. Võrus olid vee-ettevõtted muide valmis juba vett inimestele viima, mis iseenesest oli väga äge.

Mis on Rapla maakonna spetsiifika? Millised kriisid on kõige tõenäolisemad?
Tuulest või lumetormist tingitud elektrikatkestus. Mererannikut meil siin ei ole ning samuti pole suuri ohtlike ainetega tegelevaid ettevõtteid, kus juhtuvad õnnetused kahjustaks suurt maa-ala ja paljusid inimesi. Metsatulekahju võib ka kriisi tekitada, kuigi Päästeamet on nendeks päris hästi valmis. Tuule vastu me ei saa.
Kas nii võib öelda, et kõige hullem on see, kui kriis tabab meid talvel?
Jah, võib küll. Lõuna-Eesti kriis saabus ka ajal, kui öösel olid väljas juba miinuskraadid. Kaugküte ei tööta ning kortermajad muutuvad kõledaks, veetorud lähevad lõhki. Kahju võib olla väga suur.

Kas Lõuna-Eesti kriisi näide oli selles suhtes õnnelik, et elekter taastati loetud tundide ja päevadega?
Jah, me ei saa rääkida massilisest joogivee või toasooja puudumisest. Kriisi mõttes oli see lühike aeg, jah. Nii see peabki olema. Enne rääkisime seitsme päeva varudest. Võiks ju öelda, et mis kriis see on, mis kestab neli-viis päeva. Aga selle peale ongi hea öelda, et kui me kõik oleksime seitsmeks päevaks varustatud, ei peakski sellest teemast nii palju rääkima.

Kas Päästeamet on Raplamaal selliseks sündmuseks valmis, mis hiljuti Lõuna-Eestit tabas?
Ma arvan küll, sest inimesi on piisavalt informeeritud ja meil on plaanis lähiajal veel valdade juhtidega kokku saada, et tegevusi arutada.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised