14.4 C
Rapla
Laupäev, 13 aug. 2022
spot_imgspot_img

Metsloomade nakatumine keeritsusstõppe püsib stabiilne

Kadri Paju

Keeritsusstõbi on liha- ja kõigetoiduliste imetajate nakkushaigus, mida põhjustab keeritsuss. Eestis on keeritsussi positiivsete leidude arv aastate lõikes stabiilne.

Ühe jahimehe sõnul on kütitud karud sageli nii tugevasti keeritsussist nakatunud, et lastud loomaga pole muud teha kui utiliseerida. Samas ütleb veterinaar- ja toiduamet, et keeritsussi esinemine võrreldes möödunud aastaga kasvanud ei ole. 2018. aastal on veterinaar- ja toiduamet leidnud positiivseid proove 4 metsseal, 19 karul, 1 ilvesel, 2019. aastal 7 metsseal, 17 karul, 1 ilvesel. Positiivsete metssigade arv on pigem vähenenud aastate lõikes, kuivõrd kütitavate metssigade hulk on sigade Aafrika katku tõttu vähenenud.
2019. aastal on lubatud küttida 69 karu, sellest Raplamaal võib küttida 5 karu. „Tänase seisuga (25.10.19) on Eestis kütitud 66 karu, sellest Raplamaal 4. Raplamaa karud on kütitud Eidapere, Kaiu, Kehtna ja Leva jahipiirkonnas,“ ütles keskkonnaameti jahinduse spetsialist Uno Treier.
Kehtna jahindusklubi sõnul oli Kehtna vallas kütitud karu puhas. Leva jahiseltsis kütitud karu oli samuti ilma nakkuseta. Eidapere jahiseltsist öeldi, et Eidaperes kütitud karu proov oli positiivne. Kaiu jahindusklubist ei õnnestunud kedagi telefoni teel kätte saada.
Keeritsuss on ohtlik nakkushaigus ka inimesele, kes nakatub keeritsussivastseid sisaldava liha söömisel. Vastsetest arenevad keeritsussid, kes toodavad omakorda mune, millest arenevad uued vastsed. Need liiguvad verevooluga laiali üle kogu organismi vöötlihastesse. Kõige sagedamini kahjustuvad vahelihas ja roietevahelised lihased, mälumis-, kõri- ja silmalihased. Vastsed arenevad lihastes 2-3 nädalaga nakkusvõimelisteks, kuid ei lahku peremeesorganismist. Nad säilivad lihastes kogu peremehe järgneva elu jooksul.
Haiguse raskus varieerub ja sõltub sellest, kui palju oli keeritsussivastseid söödud lihas. Raskematel juhtudel võib haigus lõppeda surmaga. „Eestis on nakkusallikaks tavaliselt metssiga ja karu. Kodusigadel on keeritsusse leitud aruharva. Inimeste nakatumist aitab vältida ulukiliha asjakohane veterinaarkontroll. Keeritsussiga saastunud liha utiliseeritakse. Ettevaatava abinõuna tuleb ulukiliha põhjalikult termiliselt töödelda, keeta vähemalt 2,5 tundi. Suitsutatud ja soolatud lihas võivad vastsed säilida. Ussi vastsed surevad, kui liha külmutatakse alla -15°C vähemalt 20 ööpäeva või küpsetatakse vähemalt 77°C juures,“ rääkis VTA Põhja regiooni juhataja Vladimir Vahesaar. „ Aastate jooksul on Eestis üksikud inimesed nakatunud, süües metssea-, mägra-, karu-, ilvese- ja kodusealiha,“ lisas Vahesaar.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised