1.1 C
Rapla
Kolmapäev, 24 apr. 2024
LisalehtLisaleht Rohelised Sõnumid: Metsa raadamist võiks kompenseerida kõrgema maksustamisega

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Metsa raadamist võiks kompenseerida kõrgema maksustamisega

Katri Reinsalu

Eesti Erametsaliit on käinud välja mõtte metsamaade raadamine kõrgemalt maksustada. Raadamine on raie, mille tulemusel metsamaa võetakse muuks otstarbeks kasutusele.Erametsaliit rõhub sellele, et raie, mis vähendab metsaliikide elupaiku ja töötab vastu kliimaeesmärkide saavutamisele, ei ole täna õiglaselt maksustatud.

Erametsaliit

„Märgates teeäärseid kännustikke, on raske mõista, kas tegemist on lageraie või raadamisega. Metsandusega vähe kokku puutuvad inimesed teevad sageli järelduse – puud raiuti ära, seega on lageraie,“ sõnab Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ando Eelmaa. „Oluline on mõista nende mõistete erinevust. Lageraie järel kasvab samas kohas mõne aja möödudes uus mets, kuid raadatud alal puud tulevikus kasvada ei saa,“ selgitab ta.
Erametsaliit leiab, et maakasutuse muutusest tingitud elupaikade kadumist ei kompenseerita. Raadamise põhjused, eesmärgid ja ka mõjud keskkonnale on erinevad. Näiteks põllumaaks raadatud endisele metsamaale on võimalik üsna hõlpsasti uus mets kasvama panna. Kuid maakategooria muutmisel, tehes maatulundusmaast näiteks teemaa või elamumaa, on nende alade metsaks tagasi viimine keeruline kui mitte võimatu. „Sellist liiki raadamise negatiivne mõju keskkonnale on tunduvalt suurem – kui luuakse elupaik inimesele, on metsaliikide võimekus seal tulevikus toime tulla nullilähedane,“ räägib Eelmaa.
Samuti toob Eesti Erametsaliit välja metsade rolli kliimamuutuste leevendamisel. Noored ja aktiivselt kasvavad metsad seovad õhust süsinikku ning metsamaa pindala suurendamist peetakse üheks lahenduseks kliimamuutustega võitlemisel. Kui mets raadatakse, kaotame sellelt alalt ka võimsa süsinikupanga ning selle maa-ala edaspidine võime süsinikku siduda on oluliselt väiksem või isegi olematu.
Eesti Erametsaliidu hinnangul tuleks raadamise pidurdamiseks riigil tõhusamaid meetmeid rakendada. Täna tasuvad Eelmaa sõnul raadamise eest kaudselt metsa- ja maaomanikud, kellele langeb aina suurem surve loobuda alles jäävate metsade tavapärasest majandamisest ning kelle maadele luuakse uusi kaitsealasid.

Lahendusena on Eesti Erametsaliit pakkunud välja mõtte raadamist täiendavalt maksustada. See võimaldaks panustada metsahüvede tootmisse kusagil mujal. „Maks võiks olla seotud näiteks sama suure metsaosa 60 aasta jooksul seotava süsiniku hinnaga või hoopis uue metsapõlve kasvama panemise kuluga, mille saaks investeerida täiendavate metsaalade rajamisse,” pakub Eesti Erametsaliit välja.
Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Kristel Järve ütleb, et metsa raadamisest tuleva mõju kompenseerimise, sealhulgas maksustamise ideed on arutatud 2018.-2019. aastal metsanduse arengukava koostamise ajal.
Ta lisab, et juba eelmisel aastal sõnastas huvirühmadest ja ekspertidest koosnev metsanduse arengukava aastani 2030 algatamise töörühm konsensusliku probleemi: „Metsa raadamise mõju ei kompenseerita“, eeskätt metsade süsinikusidumise ja -talletamise vaates. Küsimust on käsitletud ka hetkel valmimisel olevates metsanduse arengustsenaariumites. Seal on kirjas järgmine: „Metsa raadamisel on loodud süsinikusidumise kompensatsioonimehhanismid (asendus-süsinikku siduvad ökosüsteemid või finantsilised mehhanismid)“.
Järve sõnul kehtib juba täna suuremate raadamiste puhul leevendus- või hüvitusmeetmete rakendamise kohustus. „Suuremate raadamiste planeerimisel oleme sellele ka tähelepanu juhtinud, et seda mõju tuleb hinnata ka süsinikusidumise vaatevinklist ning pakkuda ka leevendusmeetmeid,” räägib ta.
Nagu ka Erametsaliit välja tõi, on raadamine seotud süsiniku emissiooniga. Ühelt poolt tekivad emissioonid metsa mahavõtmise tulemusel ja teisalt ka maa edasise kasutusotstarbe kaudu. Oluline on märkida, et alates 2021. aastast tuleb Eestil Euroopa Liidule hakata süsinikubilansist aru andma maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektoris ning selles võtmes võib raadamisel olenevalt mahust olla oluline mõju.
„Seega on kliimavaates raadamise mõju kompenseerimine põhjendatud, kuid mitte ilmtingimata maksustamise näol. Leevendavad meetmed võivad olla ka teistsugused, sh uute maade metsastamine, metsade süsinikusidumisvõime kasvatamine, raiemahu piiramine või heite piiramine muudes sektorites,” selgitab Järve.
Liigirikkuse seisukohalt on Järve sõnul oluline ka raadamise eesmärk. Raadamise käigus küll kaovad konkreetsed metsaelupaigad, kuid palju raadamist tehakse just näiteks avakoosluste taastamiseks. See tähendab, et üks elupaik asendatakse teisega.
Teisalt tõdeb Järve, et suuremad raadamised on muidugi seotud inimestele vajalike infrastruktuuride rajamise või riigi julgeoleku küsimustega. Mõned näited planeeritavatest projektidest on soode taastamine, Rail Balticu trass ja kaitsepolügoonid.
Samuti on Järve osaliselt nõus Erametsaliidu seisukohaga, et raadamisel on oma mõju teistele metsa- ja maaomanikele. Ta ütleb, et suuremahulised raadamised võivad mõjutada ka metsasektorit, kuna raadamisel on kasvuhoonegaaside heitkoguste arvestuses oluline negatiivne mõju. „Oluline on ka see, kus raadatakse – kui seda tehakse looduskaitsealadel, siis võib see tekitada vajaduse need alad majandatavatest metsadest kompenseerida,” lisab ta.
Samas toob ta välja, et statistiliselt ei ole senises mahus raadamine takistanud metsamaa pindala suurenemist.
Järve ei välista, et kõrgem maksustamine võib kunagi reaalsuseks saada. Ta on nõus, et see on üks võimalik vahend raadamise pidurdamiseks, kuid teema vajab kindlasti analüüsimist ja põhjalikumaid arutelusid.

*

Raadamise all mõistetakse raiet, mille eesmärk on maa kasutamine muul otstarbel kui metsa majandamine, ehk siis maa ei ole enam metsamaa. Raadamiseks on vajalik metsateatis, mille väljastab Keskkonnaamet. Raadamise aluseks saavad olla ehitusprojektid, käidukavad, hoolduskavad, planeeringud või muud õigusaktidest tulenevad dokumendid. Seega eeldab raadamisloa saamine esmalt dokumenti, mille alusel raadamiseks luba taotletakse, ning siis on Keskkonnaametil kaalutlusotsus, kas raadamist lubatakse.

 

Subscribe
Notify of
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare