12.7 C
Rapla
Esmaspäev, 8 aug. 2022

Mets on Eesti tulevik – keskkonnaministeeriumi järjekordne vahearuanne

Eha Metsallik

Meie oleme metsavööndi rahvas. Meie põliskultuur on seotud metsaga, kuid viimase kümnendi Eesti riigi metsanduspoliitika on läinud vastuollu Eesti rahva looduskodu põliste tavade, traditsioonide, kommete, tuhandetes rahvalauludes peituva sõnumiga.

Kes on metsamajandaja? Kas ka mina, metsamesindusega tegeleja, oma tolmeldajatega? Või tohivad metsamajandajate hulka kuuluda ka loodusturismiga (ligi 200 liiki: hobu-, kala-, jahi-, foto-, apiturism jne) tegelejad või metsasaadusi – marju, seeni, ravimtaimi – koguvad inimesed? Pole leidnud hüsteerilise lageraie tekitajatele õiget nimetust. Metsamajandajate hulka arvaks pigem püsimetsandusega või loodusest hooliva metsandusega tegelejad.
Hoian käes brošüürikest „Eesti mets arvudes 2018”. Kõik leheküljed selgitavad hektarites metsaga seotud teemasid – küll looduskaitse, küll põhilised puuliigid, küll kogupindala muutumine ajas, omandi hektarid jne. Ühel leheküljel on ka metsa vanus aastates välja toodud. Viimasel lehel on tihumeetrid raiete ja juurdekasvu kohta. Kuid mitu hektarit on aastast aastasse raiutud, seda ei leia kusagilt! See on suur saladus e-nutiriigis Eestimaal!
Keskkonnaminister Rene Kokk alustas päeva positiivsete nootidega, rõhutades, et metsanduse arengukava osas on ära tehtud suur töö ning käib arutelu raierahu ning hakke purustamise keelu kehtestamise üle kevadel.

Konverentsimuljeid

* Heade ja õilsate sõnade varjus võideldakse välja üha suuremad raiemahud ja riigi toetused puidutööstusele, puupõllundusele ja linnurahuaegsele pausile. Loodetakse riiklikul tasemel, et kui raiemahtusid vähendatakse, siis hakatakse ostma Venemaalt riigiabi toel suurtes kogustes puitu sisse, kuna metsaomanikud tundvat riivet. Nad on arvestanud mingite kasumitega, neil on investeeringud tehtud. Riivet tuntakse ka linnurahuaegse pausi pidamisel.
Kommentaar metsamesinikult: kui mu mesilagrupi kõrvalt võetakse 6 pärnapuud hakkesse, kas ka minul on õigus tunda riivet? Olen ju samuti arvestanud pärnamee võimalusega ning teinud transpordile, inventarile jm kulutusi. Nüüd ütlevad mulle paadunud metsatöösturid-lage­raiehuvilised, et palun osta (istuta) omale metsatukk ning pea seal oma mesilasi, tulundusmetsa ära tüki. Ja neid n-ö tulundusmetsi on Eestimaal juba 80% metsamaast, kus aegade algusest välja kujunenud igipõliste looduse vajadustega, elu- ja liigirikkusega ei arvestata.
Mitmed kõrgel kohal istuvad metsandusjuhid ei saa aru, mida tähendavad rohevõrgustikud. Mina jälle pole mõistnud, mida tähendab tulundusmets. Näen seda küll iga päev tihedate, ühevanuste puupõldude-monometsade näol. Kuid kogu metsa fauna ja floora paneb see ju kannatama.

* Keskkonnaministeeriumi metsanduse osakonnas on arengukava tarvis – erinevate suundade mõistmiseks-kirjeldamiseks – ellu kutsutud loomakesed: karu, hunt, ilves, rebane, ja nad on väga kavalalt ning vastuoluliselt kokku pandud. Mina ei tutvunud nendega väga põhjalikult enne konverentsi, vaatasin rohkem nende loomakeste raiemahtusid ning tegin konverentsil ettepaneku, et Eestimaa rahvas võiks referendumi korras neist loomakestest kellegi välja valida. Eestimaa loodus puudutab ju meid kõiki. Siis selgus, et need loomakesed ei ole veel päris valmis ja neid hakatakse alles täiendama. Või igalt loomakeselt mingeid kehaosasid ära võtma või kokku panema!
Kohalolijatele anti pärast siiski võimalus sildo.com keskkonnas loomakeste hulgast valikut teha (hääletada). Üle 70 hääletajaga oli too väiksema raiemahuga karu kogu aeg juhtpositsioonil, kuid hääletust hoiti seni avatud, kuni hunt ja karu said võrdse protsendi. Laupkokkupõrge järjekordselt puidutöösturite ja loodustundlike vahel. 20-aastane metsasõda jätkub ning kaotajaks on meie roheline maailm – loodus.

* Konverentsil oli suurepärane ettekanne ka kliimamuutumise teemal Cambridge`i ülikooli teadlaselt dr Annela Anger-Kraavilt: keskkond on juba haige, Eestis juba 2 kraadi soojem, mujal vähem. Peame leidma inimkonnana võimalusi õhku mineva süsiniku vähendamiseks ja sidumiseks. Kasvuhoonegaaside kontsentratsioon õhus on 280 ühikult tõusnud 415 ühikuni.
Anger-Kraavi rõhutas korduvalt metsade istutamise tähtsust, kuid ta ettekanne ei pane meie „metsamajandajaid” teisiti mõtlema. Tegelikkuses me muidugi metsa ei saa istutada – istutame väikesi puukesi. Millal neist puukestest mets saab, jättis ta metsateadlaste otsustada.
Kliimamuutused on meile Euroopa Liidu poolt kohustuslikus korras närida antud. Selle märksõna all toimuvad 2019 sügisel kümned ja kümned konverentsid Eestimaal, küll konsulentidele, põllumajanduses, energeetikas ning loomulikult ka metsanduses.
Enamik kliimamuutuste konverentse siin Eestimaal algavad võrdlusega, kui palju rahvast on praegu ning et aastaks 2050 on maakeral 9 miljardit inimest. Kliimaprobleemide „ajupesu” ühekülgne tulemus on, et meie tillukese rahva globaliseerunud noorus loobub valjuhäälselt järglaste saamisest – kuna 9 miljardit terendab ju.
Kliimast lihtsalt. Kui puude põlemise pragin annab meile tagasi 100 aasta päikese valguse-soojuse, siis naftasaadused vabastavad miljardite aastate tagust päikesesoojust, mis nüüd viimase 100–150 aasta põlemisel vabanemisega (sisepõlemismootorite ajastul) õhku paisatakse. Kui imetajad on püsisoojad oma 36 kraadiga, sama ka näiteks mesilaspered – 36 kraadi paljunemise perioodil jne, siis mõistavad kõik, et tõstes temperatuuri paari kraadi võrra, on see äge palavik.
Sama õrn on tasakaal maateral. Ja ainult roheline loodus suudab kogu maailma elus hoida, tasakaalustada, soojust siduda. Metsad akumuleerivad 3 kuni 10 (vihmametsad) korda rohkem päikesesoojust kui lageraielangid või rohumaad. Maakera ise võib olla kui sisepõlemismootor, kus maakera tuum on rootoriks. Kõigi energiavajadus on lahendatud, kuid selleks on vaja lõpetada võidurelvastumine ning iga rahvas peab elama oma ema-, isamaal.

* Eluslooduse kantsleri Marko Lambi ettekanne elurikkuse teemal oli kahjuks silmakirjalik ning mu jaoks (kuna näen tegelikku olukorda) kohutav kuulata: kui hästi meie loodusel – metsadel – läheb! 10-13% on looduskaitse all ning seal kõik liigid säilivad ja elurikkus-liigirikkus kasvab ainult. Lõpus ta küll mainis, et öökullide ja metsiste arv on langenud.
Teistelt ettekandjatelt küsisin ka mõne küsimuse, kuid eluslooduse kantsler Lamp viis mind rivist sedavõrd välja, et mul oli tahtmine saalist lahkuda! Keskkonnaministeerium on 2019. aastal hoogsalt alustanud sadade looduskaitsealade vähendamist – miljööväärtuse kaotanud pargid ja allikad, samas toetades monometsandust. Metsateed tehakse 20 m laiuselt lagedaks, sellest tee ise on 4 m lai, n-ö tekitades hakkekonveiereid. Loodusmetsade asemel ulatuslikud tulundusmetsad, kus elusloodust ei hoita jne, jne.

* Pool saali olid metsatöösturid ning Raplamaa tuntud metsamees märkis ka ära, et eelmist metsanduse arengukava koostamist ei tulnud segama keskkonnakaitsjad, mingid kivide kummardajad ja puudekallistajad. Kuid varem oli ka looduskaitse arengukava eraldi, nüüd on kõik kokku pandud. Paralleelmaailmade ühendamine on väga vaevaline.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised