7.4 C
Rapla
Esmaspäev, 25 okt. 2021

Rändav Kultuurikohvik rääkis rohelisemast ürituste korraldamisest

Katri Reinsalu

Raplamaa Rändava Kultuurikohviku teine kokkusaamine oli Rap­las kultuuriklubis Baas. Eelmise teisipäeva õhtul tuldi kokku, et arutada keskkonda puudutavaid küsimusi väliüritusi korraldades.

Õhtu esimeses pooles sai sõna kultuuriklubi perenaine ja festivali “Särin” korraldaja Maili Metssalu. Teises pooles jagas oma kogemusi Anu Rannu Viljandi pärimusmuusika festivali meeskonnast.
Kuulajate hulgas olid näiteks Age Rebel Rapla kultuurikeskusest, Naiste Ööde filmifestivali juht Katrin Klaebo, Gert Küling Kapa festivali korraldusmeeskonnast ning Valtu seltsimaja juhataja Tiiu Teets.

Korraldaja saab seada oma nõudmised

“Maailm on muutunud, nüüd peame muutuma ka meie,“ alustas Metssalu oma ettekannet. Ta lisas, et keegi ei saa eitada, et meie koduplaneediga on toimunud suured muutused. Paljugi sellest on inimeste tegevuse kaasabil toimunud. Positiivsema külje pealt saame aga otsida lahendusi ja muuta iseennast.
Metssalu jagas oma ettekande neljaks osaks – toitlustus, jäätmekäitlus, transport/ligipääsetavus ning energia ja ressursside kasutus. Suuresti toetus ta Tartu Loodusmaja poolt kirja saanud keskkonnasõbralike suursündmuste korraldamise juhtnööridele ning soovitas ka kõigil teistel materjalidega tutvuda.
Toitlustuse küsimus oli omakorda jagatud kolmeks. Esimene osa puudutas korraldajate nõudevalikut. Metssalu tõi näite hiljuti korraldatud “Särina” festivalilt, kus toimis topsiring. Külastajad rentisid endale 1-2 euro eest topsi, mille pärast kasutamist tagastasid. Topsiringi pakkuv ettevõte tõi soovitud koguse topse ning automaadi, millega neid pesta. Pärast festivali tagastati topsid ettevõttele. Samuti saavad korraldajad sõltuvalt üritusest näiteks lauanõusid külastajatele laenutada või hoopis julgustada tulema oma nõudega.
Samuti tasub mõelda meeskonna ja esinejate toitlustamise peale. Ühe märksõnana tõi Metssalu välja kohalikkuse. Mida lähemalt toit tuuakse, seda väiksem on ökoloogiline jalajälg. Veel tasub pöörata tähelepanu, millest on toit tehtud, kes selle valmistas ning kui palju pakendeid kasutatakse.
Viimane osa toitlustusest hõlmab publikut. Metssalu tuletas meelde, et korraldaja saab toitlustajale nõudmisi esitada. On korraldaja õigus keelata ühekordsete nõude kasutamine ning muuta jäätmete sorteerimine kohustuslikuks. Ka joogivesi võiks olla külastajatele vabalt kättesaadav, et seda ei peaks ostma plastpudeliga.
Järgmisena puudutas Metssalu jäätmete temaatikat. See vajab iga ürituse puhul individuaalset lähenemist. Esmalt tuleks välja selgitada, mis laadi ja kui palju jäätmeid ürituse jooksul tekib. Seejärel saab otsustada, millised prügikastid üritusele kõige paremini sobivad ja mitut liiki jäätmeid koguma hakatakse.
Jäätmekäitluses on kõige olulisemad märksõnad mugavus ja lihtsus. See tähendab, et prügikastid peavad olema nähtavas ja lihtsasti ligi pääsetavas kohas. Erinevad prügikastid peavad olema selgelt märgistatud, et muuta prügi sorteerimine külastajate jaoks võimalikult arusaadavaks. Samuti peab korraldaja tagama, et prügikaste tühjendatakse piisavalt tihti, ning mõtlema läbi, mis jäätmetest edasi saab. Seda ühelt poolt ürituse ajal, ehk kuhu tühjendatakse prügikastid ürituse ajal. Olulisem on aga tagada, et liigiti kogumisel on mõte ja prügi jõuab lõpuks õigesse kohta, mitte ei satu ühte hunnikusse. Samuti tasub pöörata tähelepanu oma meeskonnale, kes peaks olema eeskujuks.

Transport ja ressursid

Järgmine teema oli transport ja ligipääsetavus. See on mõistagi väga kohaspetsiifiline küsimus. Kus võimalik, seal tasub julgustada ühistranspordi kasutamist. Kaugetes maakohtades ei pruugi sellest muidugi kasu olla. Seal saab aga propageerida näiteks sõidujagamist, mis oleks samuti väike samm rohelisemas suunas. Teine osa transpordist puudutab korraldamist ja koosolekuid. Sealjuures soovitab Metssalu viia läbi virtuaalkoosolekuid.
Viimane teema hõlmas energia ja ressursside kasutust. Esmalt peatus Metssalu meenete jagamisel. Korraldajad arusaadavalt tahavad oma tänu avaldada ning meeskonnaliikmetele on kindlasti oluline ka tänatud saada. Kuid see on küsimus, mille peaks põhjalikult läbi mõtlema. Raamides tänukirjad kulutavad palju ressursse ning tihtipeale ei ole inimestel nendega midagi peale hakata. Selle asemel julgustas Metssalu mõtlema, mis võiks olla just konkreetsele üritusele omane meene. Ehk võiks see olla midagi söödavat või korduvkasutatavat.
Samuti tasub energia kasutamisel mõelda tehnikale. Kõik masinad, mida ei kasutata, peaksid olema välja lülitatud. Muidugi tuleb läbi mõelda, millistel juhtudel on see võimalik ja millistel mitte. Samuti tasub tehnilise personaliga läbi arutada, millises mahus erinevat tehnikat üldse kasutada.
Veel üks ressursi kasutamine on reklaam. Metssalu küsis, kas osa reklaamist ei võiks olla virtuaalne, sest paljud inimesed hoiavad end toimuvaga kursis sotsiaalmeedia kaudu.

Folgi kolm keskkonnasõbralikku suunda

Oma kogemusest Viljandi pärimusmuusika festivali rohelisemaks muutmisel rääkis Anu Rannu. Ta on olnud festivali korraldamise juures viimased 13 aastat. Möödunud suvel võeti tähelepanu alla kolm keskkonnaga seotud teemat. Need olid tarbimise vähendamine ja materjalide taaskasutus, jäätmete vähendamine ja sorteerimine ning keskkonnasõbralik transport.
Tarbimise vähendamine ja materjalide taaskasutamine tähendas, et festivali ala ja lavade kaunistamisel kasutati varasemaid lavakujundusi ja tootmisjääke. Nii muudeti kaunistusteks näiteks messidel kasutatavad vaibad ja vanad CD-plaadid. Plasttünnid, millesse villitakse käsitööõlut, said heegeldatud ümbrised ja muutusid pinkideks. Plasti asemel kasutati kangast käepaelu.
Jäätmete vähendamise ja sorteerimise mõttes pakuti inimestele oma nõudega tulemise võimalust. Nõude loputamiseks loodi spetsiaalne kraanikaussidega ala. Ka puhast joogivett said inimesed oma pudelisse tasuta. See vähendas pandipakendite tarbimist.
Suur otsus oli muidugi ühekordsete plastnõude keelamine. Rannu selgitas, et otsus oli keeruline ja nõudis pikka kaalumist. Lähemal uurimisel selgus, et Eestis ei ole head lahendust, mida komposteeritavate nõudega peale hakata. Üsna viimasel hetkel saadi kokkuleppele Väätsa prügilaga, kes lubas katsetada, kas nõud ka tegelikult lagunevad. Rannu ütles, et praegu on nõude osas teada, et need on ära lagunenud.
Nüüd tuleb talv üle elada ja suve alguses saadetakse proov Saksamaale laborisse, et välja selgitada, kas muld on kasutuskõlblik.
Jäätmeid koguti festivalil kolme liigina – biolagunevad jäätmed, panditaara ja segaolmejäätmed. Prügikastide juures olid vabatahtlikud ehk n-ö rohesaadikud, kes aitasid inimestel õige prügikasti valida ja selgitasid uuenduse põhjuseid.
Samas rääkis Rannu ka probleemidest. Kuigi naise sõnul rõhutati pidevalt, et festivalile lubatakse tühja veepudeliga, olid paljud siiski täis pudelitega väravas. See omakorda lõi keerulise ja inetu olukorra, kus inimestel paluti pudelid tühjaks valada. Seda sellepärast, et vältida kange alkoholi salaja festivalile toomist. Rannu tõdes, et see on küsimus, mis tuleb järgmiseks aastaks põhjalikult läbi mõelda ja paremini lahendada.
Viimane suund, millele tähelepanu pöörati, oli keskkonnasõbralik transport. Tegemist oli pigem kommunikatsiooni poolega. Kuna Viljandi on hästi ühistranspordiga ühendatud, reklaamitigi selle kasutamist. Elron on iga aasta lisanud sõiduplaani lisaväljumisi ning bussides sai festivalipileti ettenäitamisel soodustust. Samuti julgustati sõidujagamist. Jalgrataste kasutamist innustati kohe peavärava juurde loodud parklaga.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised