2.8 C
Rapla
Laupäev, 23 okt. 2021

Vestlusring: Ekspoliitikud praegusele võimukriisile head lahendust ei näe

Inge Põlma, Tõnis Tõnisson

Õhkkond Eestis on viimastel nädalatel muutunud pingeliseks ning ühe suurema taasiseseisvumisjärgse poliitskandaali keskmes on endine Järvakandi vallavanem, maaeluminister Mart Järvik.

Raplamaa Sõnumite seekordses vestlusringis 15. novembril arutlesid Eesti ühiskonnas toimuva ning võimalike lahenduste üle endised ministrid reformierakondlased Harri Õunapuu (põllumajandusminister 1991-1992, rahandusminister 2002-2003) ja Märt Kubo (kultuuriminister 1992), sotsiaaldemokraat Tiit Tammsaar (põllumajandusminister 2003-2004) ning praegune Riigikogu liige Heiki Hepner (Isamaa).

Hepner: Olukord ei ole tõepoolest lihtne. Mina olen maaelukomisjonis ja tunnetan neid küsimusi natuke teisiti kui need, kes riigikaitse või majanduse eest peaksid vastutama. Saan aru, et täna on põletav küsimus meie maaeluminister ja selle ümber toimuv. Kui vaadata kommentaare, siis ühest küljest me teame EKRE väljaütlemisi, kuid ega teine pool ei ole ka proovinud sildu… No on vastanud samamoodi ja tulemus on, et pildile jääbki see, kes kõvemini ütleb. Minu meelest see ei ole päris OK.
Kui sisu poolt vaadata, siis riigieelarve teine lugemine on lõpetatud, see paneb järgmiseks aastaks mingid relsid maha. Ega riigieelarve koostamine ka lihtne olnud. Kui raha napib, on ka koalitsiooni sees teatud pinged, mis on vaja kokku leppida, läbi rääkida. Mina oleksin soovinud, et õpetajate palgad oleksid rohkem tõusnud ja et teedele oleks palju-palju rohkem tulnud, sest ma näen, et maaelu jaoks on see väga oluline võimekuse küsimus. Praegu tuli näpuotsatäis.

Tammsaar: Küsiks maaelu kohta, kas top-upi teemal on veel mingeid arutelusid? Kas põllumeestel on midagi loota?

Hepner: Valdkonna eelarved käivad ka komisjonist läbi, aga tänase seisuga on see suure tõenäosusega 5 miljonit. Täna on veel võimalikud mingid muudatused, kui komisjoni poolt tuleb midagi juurde. 10 miljonit on suur summa, aga… Võib-olla oleks õigem olnud, kui siin oleks ka EKRE poliitik, sest minul on raske midagi öelda.
Iga poliitik, kes Riigikogus on, peaks küll vaatama riiki tervikuna, aga igaühel on oma erakonna prioriteedid ja siis on valdkonna teema. Minul on väga raske maaeluministri asemel minna parlamenti võitlema olukorras, kus raha napib. Isegi erakonna sees on valdkondade vahel võistlemine. Minister peab olema see, kes läheb ja paneb rusika lauale.

Tammsaar: Teie erakonna esimees oli üks pikema staažiga põllumajandusminister. Kuidas tema sellele vaatab?

Hepner: Ega temale see ka ei meeldi.

Kubo: Kaup kauba vastu, pensionireformi lubatakse.
Ma arvan, et probleemid on suuremad. Praegu ei saagi Eestis ühtegi töötavat koalitsiooni luua. Praegune töötab, on probleeme, aga ega teistmoodi koalitsiooni praegu ka enam eriti hästi teha ei saa. Liiga palju on öeldud, liiga palju on tehtud imelikke asju. Ma ütleksin, et Eestis on erakondade kriis. Kui see valitsus laiali läheb, siis töötavat head valitsust kokku panna ei saa. Siis peab keegi kõvasti järele andma. Isamaa peab siis pensionireformiga järele andma. Keskerakond peab samuti pensionivärki teistmoodi vaatama.
Teine suurem probleem on see, et viimase 20 aasta jooksul on muutunud tehnoloogiline keskkond. Osa inimesi on sellega kaasa läinud, osa, eriti maarahva hulgas, mitte. Selle uue tehnoloogia massikommunikatsioonivahenditega saab väga kiiresti inimeste päid segi ajada. Kolmas on bioloogiline keskkond, millest ei räägita. Keskkonnakriisidest ei räägi eriti keegi, mis mind väga häirib. Ja neljas on rahvaste rändamine ja muud kriisid, mis tulevad looduskeskkonnast. See on väga aktuaalne, aga kuna me oleme siin nurga taga ja meil pole peale Võru asja suurt midagi juhtunud, siis usutakse, et kõik läheb mööda. Austraalias paistab, et ei lähe.
Samas on liberaaldemokraatia teatavas kriisis. Kui Reformierakond esindab liberaalseid vaateid, siis tegelikult ei ole päris selge, mis see tähendab. Ei ole isegi selge, mis on euroopalikud väärtused. Me sellest küll väga palju räägime, neid topitakse küll Balkanile, isegi Süüriasse ja Iraagi-Iraani kanti, kuhu need ei sobi, aga me peaks selgeks tegema, mis need on.
Kui me võtsime ette rahvaste rändamise ja soo-orientatsiooni küsimused, siis me ei selgitanud neid asju ära. Piinlik oli vaadata keskealisi naisi, kes karjusid, et te olete kõik väljaõppinud pederastid ja lesbid. On jäänud selgeks tegemata, et sel on bioloogiline alus, mida inimene ei saa muuta. Või mida teha, kui tekib selline õudus nagu praegu Austraalias? Kas peame kõik vastu võtma? Mis meist siis saab?

Rahvaste rändamisest hakati rääkima 1980-ndate alguses. Et Aafrika ja Aasia hakkab siiapoole tulema.

Õunapuu: Minu meelest on üks põhiprobleem, mis uue koalitsiooniga tekkinud, ühiskonna lõhestamine. See algas EKRE tulemisega. Mulle ei ole siiamaani selge, kas selle koalitsiooni tekkimise ajendiks oli see, et omal ajal tegi Reformierakond Keskerakonnale ära, või on tähtsam see, et Ratas tahab valitsusjuht olla. Selle poole aastaga on jõutud koalitsiooni sisemiste kaklusteni, mida ajakirjanduses on väga hästi kajastatud.
Kui Reformierakond mängis omal ajal Keskerakonna kõrvale, siis hakkas uus koalitsioon tööle ja töötas kuni lõpuni. Ühiskond mõistis selle küll natuke hukka, aga asi toimis. Nüüd on vastupidi. Väga vähe on leida seda, mis sellest kasu oleks. Ainuke hea asi võib olla, et see näitab ära, et kui tuua ilma kogemuseta erakond koalitsiooni, ei oska ega suuda tema seal olla. Ma ei mõtle siin kolme ebaõnnestunud ministrit. Valijaskond peab sellest õppima ja järeldusi tegema, aga ma ei ole kindel, et nad seda suudavad.
Ministriks panemine on sisuliselt erakonna siseasi ja teiste asi pole midagi öelda, aga andjal peab ka aru olema. Kui andjal on see aru natuke… Raul Rebane ütles ilusti, et Kingol seda ministriainest ei olegi. Ei ole Järvikul ka.
Kes vastutab niisuguste asjade eest? See viimane lugu, mis on maaeluministriga seotud, on Raplamaa Omavalitsuste Liidu (ROL) vastutus ja ROL-i tekitatud persoon. Tuletage meelde, mismoodi ROL valis praeguse maaeluministri aastate eest oma esimeheks, ja ta oli seal päris pikka aega. Keegi ju teadis, mis mees ta on. Nüüd sain teada, et see keegi, kellele ma vihjan, on samast kandist pärit. Selles mõttes on kahju. Meie kohapeal kasvatatud juht on dikteerinud väga palju siis, kui ta oli siin võimul, ja nüüd pole selle inimese juures väga palju muutunud. ROL-is jäi tema juhtimise ajal kõlama üksainuke tema arvates hea mõte. See oli siis “tark maja”, ROL-i kontor keskväljaku kõrval. Võib inimene ikka rumal olla! Hea on see, et Rakvere mehed pidid selle eest peaaegu kinni minema, et niisugust asja tegid.
Nüüd ongi see meie vastutus. Nõukaajal oli ütlemine, et jobu ei saa maha võtta, jobu tuleb edutada. Vaadake, kuhu üks jobu on nüüd jõudnud! See on ühiskonna lõhestamise üks osa, millele oleme suutnud Raplamaal anda suure toetuse.

Hepner: Mina ei ole teda ROL-i esimeheks valinud. Kui mina tulin, oli tema juba ametis.

Kubo: Ratas pani kõik mängu riigi reservidest, sest ta lootis valimistel võita, aga ta ei võitnud ja kaotas suurelt. Tal oli täielik paanika ja see on viinud valitsuse Stockholmi sündroomini, kus kõik on hirmul.

Tammsaar: Olen nõus, et ma ei mäleta sellist lõhestumist taasiseseisvumisajast. See on ühelt poolt üldisema trendi tulemus – populistide võimuletulek Euroopas. Ameerikas on häda. Inglased on ikka täiesti… Enne ikka arvasin neist natuke, nüüd ei suuda enam midagi arvata. Kust siis EKRE alguse sai?

Õunapuu: Rahvaliidust.

Tammsaar: Väga õige. Aga seda te ei tea, et see sai alguse ühest väikesest Õhtulehe artiklist, mis ilmus üks päev enne seda, kui Rahvaliit pidi tegema otsuse, kas ühineda Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga või mitte. Leping oli valmis. Ja siis ilmus artikkel Eiki Nestorilt, kes küsis, mida me selle massiga teeme. Sealt hakkas pall veerema. Peab meestele au andma, et nad võtsid tühja koha üle.
Kaks sõna veel Järvikust ja maaeluministeeriumist. Mina ütlen, et käed eemale Lemettist ja Kevvaist. Lemetti on olnud suhteliselt lühikest aega, aga Kevvai on sisuliselt Eesti põllumajanduspoliitika peaarhitekt. Nüüd öeldakse temale, et sind enam ei vajata. Ta on suurepärane ja täiesti apoliitiline, nagu Lemettigi. Mis sest ministeeriumist järele jääb, kui kaks tippu raiutakse lihtsalt maha.

Kubo: See ongi eesmärk. Seal liigub palju raha ja see on üks peamine põhjus.

Hepner: Nüüd me enam ei vaidle ROL-i laua taga, aga oleme vaielnud nii, et vähe ei olnud, kui meid laua taga kümme oli. Me vaidlesime ja läksime lõhki. See ongi see demokraatia õnnetus. Mõtlen just Järvikut ja Järvakandit. Aga tõsi on see, et ministril ongi hästi vastutusrikas amet. Mina arvan, et ideaalis peaks minister olema eelnevalt Riigikogu liige või vähemalt asekantsler vms, et ta sisuliselt hoomaks valdkonda. Ministrile on oluline valdkonnapädevus, ülioluline on oma sõnumi viimise oskus, et sinust aru saadakse. Ja kolmas on juhtimispädevus, võime olla juht. Ministeerium on oma allasutustega nii suur ja keeruline institutsioon, et koolis seda õppida ei ole võimalik. See kogemus tuleb kuskilt omandada. Saada võimekat juhti ühele kohale ongi keeruline.
Kui meil tuli uus erakond, tõsi, tal oli Rahvaliidu taust. See väike seltskond oli saanud olla ühe perioodi opositsioonis Riigikogus. Sealt see retoorika. Praegu tahavad nad olla ühel ajal koalitsioonis ja opositsioonis oma retoorikaga.

Kogu aeg heidetakse eriti meediale ette, et meedia ründab EKRE-t. Aga on üks minister, samuti Raplamaalt, keda ei ole meedia rünnanud.

Õunapuu: Ja väga asjalik poiss. Meie teine minister, keskkonnaminister, on siiamaani asju ajanud tasemel, aga ega me kõike ei tea ka. Aga, Heiki, tee mulle selgeks, kui kõik eksperdid, rahvusvahelisel tasemel ja meie omad, ütlevad, et pensionireform ei ole hea, miks teie taote oma rauda edasi ja lähete ilma igasuguse pädevuseta lõpuni välja?

Hepner: On ka naiivne loota, et pangad, kes seda kritiseerivad, selle peale plaksutaks. Aga probleem on selles, ja sellest üldse ei räägita, et esimene sammas on 30 aasta pärast teise samba tulemusel väiksem. Miks ei räägita sellest, et täna keskmisest palgast vähem palka saav inimene hakkab selle tulemusel vähem pensioni saama kui see, kes pole sambaga liitunud või pole töölgi käinud? Miks teda karistatakse? Põhjendus on palgakonvergentsis. Eesti Pank pole ka seda ümber lükanud. Me palgad kasvavad vähemalt 20 aastat kiiremini kui keskmine majanduskasv. Me ju tahame jõuda Soome ja Rootsi palgatasemele.
Teine pool, mis on hästi tõsine probleem, on see, et meie fondid on OECD järgi tehtud, kõige väiksema tootluse ja kõige suuremate haldustasudega. Suusad ei saa rohkem risti ollagi. Julgen arvata, et täna on üks probleem ka see, et raha on jooksnud peale ja pole väga motiveeritud pingutama kliendi nimel. Kui on hirm kuklas, et inimene võtabki raha välja, siis hakkab eneseregulatsioon tööle.

Õunapuu: See on õige, et pangad saavad oma tegevuse eest karistada.

Hepner: Kriisi ajal osa peatasid oma maksed, aga teenustasusid võeti ikka. Kasv oli negatiivne, aga tasusid ikka võeti.

Õunapuu: Igasugune ülekohus saab kord karistada.

Kubo: Tahan veel Rapla juurde tulla. Kahte praegust ministrit on väga hea võrrelda. Kokk on tulnud erasektorist, ennast ise üles töötanud. Järvik tuli avalikust sektorist, tegi seal suure võla ja Kehtna neelas selle alla…

Õunapuu: Kehtna oli muide ainuke volikogu, kes sai Järvikust jagu.

Tammsaar: Ja kolm nädalat tagasi sai Kehtna vallavanem isiklikult Järviku käest sõimata.

Hepner: Käis seal koos sõbraga.

Kubo: Tahan öelda, et erasektorist tulnud inimene võib olla parem kui avalikust sektorist tulnud šlikerdaja.

Tammsaar: Avalikus sektoris on ka väga pühendunud inimesi. Kevvai näiteks.

Miks koalitsioon nii üksmeelselt toetas maaeluministrit?

Hepner: Peaminister võttis enda jaoks n-ö aja maha, et tema jaoks oleks täpselt reastatud kogu see segane värk. Ei ole mingit mõtet hakata enne seda hääletama ühe ministri umbusaldamist. Kui oleks hakatud soleerima, olekski see tähendanud koalitsiooni lõppu. Aga mis oleks sellele koalitsioonile alternatiiv? Alternatiiv oleks koalitsioon kas Reformi- ja Keskerakonna vahel või Reformierakonna, Isamaa ja sotside vahel. Isamaa oleks valmis võitlema, aga paraku meil ei ole seda jõudu, et koalitsiooni moodustada, ja ükski koalitsioon ei ole armastusabielu.

Kubo: Siin on ikkagi sügavamad asjad taga. Paljud Keskerakonnas imetlevad EKRE võimukust ja jõudu, mida nad püüavad näidata, ja paljud keskerakondlased hääletavad selle poolt. Ratas lootis pensionäridele raha juurde anda, aga selgus, et ei saa. See on põhjus, miks Keskerakond püüab kindlasti minna edasi, sest Ratas loodab, et asjad lähevad üle ja eelarve täitub hästi. Nii et keskerakondlased võivad salaja hääletada EKRE poolt. Isamaaga on veel hullem. Ega Isamaa 5% pole sellepärast, et selle maailmavaate pooldajad on ära kadunud. Osa neist on läinud EKRE-sse ja pensionireformiga on Isamaa eesmärk anda inimestele raha, muidu kukub toetus alla 5%.

Õunapuu: Ei ole see eesmärk. Eesmärk pole mitte inimestele raha anda, vaid selle inimestele andmisega laekub raha eelarvesse ja siis on võimalik väga palju asju teha. Mispärast see hääletus niimoodi tuli, on suhteliselt selge, kuigi ma ka lootsin, et võib-olla… aga lootus on lollide lohutus. Viga algas sellest, et Reformierakond tegi umbusalduse liiga kiiresti, kui peaminister on võtnud endale mõtlemisaega. Mitte selle kriisi pärast, vaid tervikuna, et mõelda, kuidas sellest seisust välja tulla nii hästi kui vähegi saab.

Kubo: Ossinovski jättis sellepärast hääletamata. Mulle kui erakonna liikmele on ka räägitud, et erakond ei ole kõiges ühtne ja me ei tea, kes seal kuidas otsustab. Kui võeti ette, siis oli võimalus viivitada, aga ma kardan, et siin käib mingi sisevõitlus.

Õunapuu: See näitab, et arutelu käib kuskil seal, kus kõiki plusse-miinuseid lõpuni ei vaadata. Mina saatsin esimehele sõna, et see, mida ta ütles Ratase kohta, oli tehtud väga puudulikult. Pärast on ta seda silunud nii ja naa ja eile (neljapäevases ETV saates “Esimene stuudio” – toim) tuli ta suhteliselt hästi välja.

Kubo: Kui Ratas tegi sellise valitsuse, siis see oligi Eestimaa mahamüümine.

Õunapuu: Ratasel oli seda väljaütlemist vaja, et tähelepanu koalitsiooni kehvast seisust kõrvale juhtida.

Kubo: Ega EKRE tegutse oma plaani järgi. Ungaris, Poolas on seda tehtud ja kõike seda tehakse kindla malli järgi. Ja tuleb karta, et igasugused löögiüksused, mida siseministeeriumis moodustatakse, võivad saada ohtlikuks. Nii nagu Eesti Vabadusvõitlejate Liidu tegevus sai ohtlikuks ja Pätsil ei jäänudki muud kui kehtestada demokraatia suhtes diktatuur. Need ei ole nii lihtsad mängud, mis toimuvad. Ma loodan, et Eesti on saanud demokraatiat maitsta ja need asjad siiski ei istu. Seda näitab EKRE reitingu paigalseis ja see teeb neid närviliseks.

Hepner: Mina olen täiesti veendunud, et prokuratuur on sõltumatu, politsei ja kohtud ei ole kallutatud ja Eesti demokraatia on nii tugev, et kui mõni erakond tuleb, siis Eesti riik ja rahvas elab selle üle.

Kubo: Kui maaeluministeeriumisse tullakse omade meestega, kas see pole üks samm selles suunas?

Hepner: Mina ei usu, et ülemaailmne süvariik juhib Eestit.

Tammsaar: Isamaaliit on üks suurepärasemaid näiteid, kuidas oma inimestega mehitada – Aaviksoo, Veskimägi, Pakosta jne. Te olete tükk maad osavamad kui Reformierakond ja Keskerakond kokku.

Kubo: Julmemad.
Tammsaar: Ma olen nõus, et umbusaldushääletus tehti vara ja tegelikult muudab see koalitsiooni monoliitsemaks. Ja teine asi, kõike ei saa üheselt võtta. Kui sa ütlesid, et mingeid löögirühmasid tehakse, siis ma ütlen sulle, et kaitsejõud ja kaitseliit on sellega nõus. Mina tean seda.

Kubo: Ajaloos on juhtunud, et kõik arvasid, et läheb paremaks, aga läks teisiti.

Õunapuu: Mind häirib selle protsessi juures ja ausalt öelda on piinlik ja paha vaadata ekspresident Arnold Rüütlit. Olles EKRE auesimees, mida EKRE ära kasutab, ei anna ta endale aru, et EKRE ei ole enam Rahvaliit. Need on öö ja päev. Keegi peaks talle seda ütlema.

Kubo: Toomas Hendrik Ilves ütles ühe olulise asja viimases Eesti Ekspressis, et me ei tohi muutuda nendesarnaseks. Kaja Kallas natuke muutus selle väljaütlemisega. Ligi pasundab ja pasandab Facebookis. Me muutume nendesarnaseks.

Õunapuu: Mulle tundub, et üks erakond on siin väga enesekriitiline.

Tammsaar: Mina ei arva Toomas Hendrikust mitte midagi, ajagu enne oma Ärma talu asjad korda ja siis tulgu teisi õpetama.

Hepner: Tänane ühiskond kipub kalduma sinna, et kes halvemini ütleb, see tugevam on, ja see ei ole väga hea.

Õunapuu: Ma ei arva, et halvasti ütlemine vale oleks. Meil ongi see komme, et paneme pea tiiva alla ja ei taha alati asju otse välja öelda.

Tammsaar: Meil, kolmel pensioneerunud poliitikul, on õigus ja kohustus öelda välja. Kes siis veel ütlevad, kui mitte need, kes teavad ja on olnud ajalooliste sündmuste keerises.

Hepner: Küsimus ei ole mitte pea liiva alla peitmises, vaid kui sa kedagi nimetad rämpsuks või riigireeturiks, siis sellel sõnal on kaal. Teinekord ongi võib-olla põhjust nimetada kedagi riigireeturiks. Sa pead aru saama, kuidas sinu väljaütlemine mõjutab järgnevaid protsesse, tervikut.

Õunapuu: Tarkus on öelda asjad selgelt välja, sest tegelikult Kaja Kallas riigireetmisest ei rääkinud. Ta lasi tõlgendada ja ega Ratas ei ole loll. Ta kasutas selle ära.

Kubo: Kui astusime Euroopa Liitu, siis tundsin, et see on väga hea, aga eestlased ei olnud ületanud rahvuslikku väljaelamist oma riigina. Rahvusriiklus, nagu Hegel ütles, tuleb ületada, mitte anda ära. Inimesed peavad tunnetama, et oleme saavutanud hea taseme ja julgeme minna. See on keeruline asi, et me ei saanud uusriiklust välja elada. Osa inimesi arvab ka praegu, et oma riik oleks parem.

Hepner: See on hullus. Loomulikult olen ma rahvusriigi poolt, aga Eesti ei oleks täna siin ilma Euroopa Liiduta.

Kubo: Seda ma ei eita, aga ütlen, et hädad, mis täna välja paistavad, algavad sellest, et osa inimesi ei saanud sellest väga hästi aru. Paljud ei saa aru, kuidas teid ehitatakse, nad arvavad, et oleme ise kõik saavutanud.
Teine asi, et igal meist on mälestus oma peaministrist. Vähil olid ohjad käes, ta viis oma liini läbi. Praegu ei saa ma enam aru, mis liin see on, kui igaüks saab öelda, et tema paneb veto. Võib-olla Ratas ei olegi halb peaminister, aga situatsioon on selline, et ta on ikkagi pantvang.

Tammsaar: Aga rahvas armastab teda, reiting on rekordiliselt kõrge.

Harri, sul on kahe peaministriga kogemus.

Õunapuu: Tiit Vähile nimetaksin juurde, et ta on kõige rikkam ekspeaminister. Märt teab ise kõige paremini, miks.
Aga küsimusele vastan nii, et mind on suutnud tööle panna kaks juhti, esimene oli Edgar (Savisaar – toim). Tal on tõesti selline omadus, et ta tegi toona ikka ropult tööd. Läks suvel puhkusele, 2-3 päeva ja tuli tagasi, tegi tööd.
Teine on Olari Taal. Tema oskas ka oma meeskonda tööle panna, eriti siis, kui Hoiukassast tegime Hoiupanka. Kui võtta Siim (Kallas – toim), siis tema on ju liberaal. Tema teeb ise täpselt nii palju kui vaja, teeb mõistusega, korralikult. Selle koha pealt pole ühtegi paha sõna öelda. Nüüd näeme Edgari plusspunkte, kui näeme Ratase teisi käike. Enne ei osanud hinnata.
Ludrisid on ikka peaministri kohal palju olnud, võtame meie pandud punaste sokkidega poisi, kes ei jätnud mingit jälge.

Tammsaar: Tead seda anekdooti? Taavi tuleb õhtul koju ja Luisa on ihualasti, ainult kaelakee on kaelas. Taavi küsib, mis on juhtunud. Luisa ütleb, et nüüd on niimoodi, et rõivad ei ole enam moes. Nüüd on helmed moes.

(Mürisev naer)

Õunapuu: Vaadake, milline on praegu poliitikute maine mahakäimine. See viimane erakondade debatt – midagi targemaks ei saanud. Ma ei vaata enam poliitikasaateid. Arvan, et neid inimesi on palju, kes loobuvad. Kõige hullem on, et see rikub ka meie kohalikku valitsust. See, mis vabariigi tasemel toimub, hakkab kohalikes omavalitsustes ka külge. See on terve avaliku juhtimise mahakäimine ja see paneb muretsema. Kuidas on võimalik panna Rapla valla kõige kõrgema ametikoha peale keegi, kes on teinud kõik selleks, et seda valda ei sünniks, kes on võidelnud, et hooldekodu ei tuleks?

Hepner: Nüüd ma saan aru. (Naerab) Kutsume Koka tagasi!

Õunapuu: Ei ole maaeluministril seda tunnet, et selle kohaga mingi vastutus kaasneb. Ei ole seda tunnet ka kohalikul tasandil. Arvavadki, et poliitikas võib igasugust jama kokku keerata.

Hepner: Kas pole ka nii, et iga põlvkond arvab, et tänapäeval on lapsed ikka nii rikutud?

Õunapuu: Kas sa tahad öelda, et see praegune on normaalne?

Hepner: Ei, ma tahan öelda, et kui 2011 oli Jääkeldri protsess, siis ka ei paitatud päid ja rahvas oli pettunud. Muidugi, 1990-ndate alguses ehitasime oma riiki ja see oli hoopis teine situatsioon. Me küll ei söönud kartulikoori, aga sisuliselt olime selleks valmis.

Tammsaar: Kõik lubasid kartulikoori süüa, aga selle juurde jäid ainult need, kes kartuleid tootsid, põllumehed.
Räägime tagasiastumise anatoomiast ka natuke. Mina arvan, et koalitsioonis ei jää midagi muud üle, kui Järviku asemele tuleb uus mees leida. Tõenäoliselt seda otsitakse juba. See on seesama juhtide prestiiž ühiskonnas. Riigimehelikkuse seisukohalt on Jõerüüdi tagasiastumine kõige parem näide. Signe Kivi mitte, ta oli Kulka nõukogu esinaine. Ta konkreetselt juhtis asutust, kust läks 8 miljonit kaduma. Ka Tammsaare valitsusalas juhtus jama ja tuligi tagasi astuda.

Kubo: Mina vaatan ja loen, milliseid investeeringuid teevad põllumehed. Nüüd ma ikka tahaks näha, kuidas Järvik teeb asundustalusid ja hakatakse noortele maad jagama, tooma neid Soomest tagasi.

See on nagu Panso küsis, et kuidas seda lavastada?

Õunapuu: Praegune maa­eluminister tahab riigireservi maha võtta. See on lepingutega kaetud!

Hepner: Rumalusi ei juhtu. Eesti riigis lauslollusi ei tehta. Aga kui optimist olla, siis alati võib hullemaks minna.
Maaelukomisjonis oleme arutanud, sest teema on iseenesest tõsine. Meie pangad ei anna täna laenu ja see on jama. On mõeldud Kredexile või MES-ile, mingi leevenduse saab panna. Selle teemaga on vaja tegeleda, aga teatud lahendused ei ole optimaalsed.

Õunapuu: Leedu president ütles eile, et on aeg teha riigipank. Danske on kinni. Swedbank võib olla veel hullemas seisus.

Tammsaar: Praegu tuli teade, et SEB on ka sees…

Hepner: Coop on mingil määral tulemas ja minu meelest on see Eesti majandusele väga hea. See on just maapiirkondade ja väikeinvestorite seisukohast väga hea.

Me oleme tunnistanud, et tegu on kogu ühiskonna kriisiga. Kuidas edasi minna? Kui peaks juhtuma, et praegune koalitsioon läheb laiali, mis siis saab?

Hepner: Ma usun, et midagi saab asemele, aga ma ei ole kindel, et see parem on. Aga ma ei ütle ka, et see tänane koalitsioon kõige parem on.

Kubo: Siim Kallas ütles, et las läheb edasi. Las mädaneb ja kukub lõpuks alla ka. Mina arvan, et ei ole praegu head lahendust ja pole opositsioonil vaja rabeleda. Öeldakse, et Reformi- ja Keskerakond lähevad ikka kokku, aga ega see ei tule parem, kui tüli on veel väga vinge ja inimesed üles ärritatud. See kestab veel tükk aega. Järvik muidugi lastakse lahti, aga koalitsioon läheb edasi.

Hepner: Mina ootaksin komisjoni seisukoha ära, las riigisekretär natuke tegutseb, eks siis…

Õunapuu: Minul on kurb eelarvamus ja see põhineb sellel väitel, et meie koduerakond on natuke liiga vähe aega opositsioonis olnud ja pole veel aru saanud, mis tegelikult toimub. Sisemine kätš käib jätkuvalt edasi. Sellest johtuvalt ei oleks see sugugi hea. Ratas ei saa jätkata, sest on oma tegevusega tekitanud korvamatu kahju Eesti riigile, aga Reformierakond ei ole valmis juhtimist üle võtma. Kes siis üle jääb? Mina olen töötanud valitsuses, kus Reformi- ja Keskerakond tegid kahekesi koalitsiooni ja see toimis suhteliselt kõige paremini. Olen ka seda meelt, et tuleb rahulikult üle elada. Eestlasel on kannatlikku meelt.

Kubo: Reformierakond ei ole tõesti pikalt olnud opositsioonis, aga Reformierakond jäi opositsiooni selle platvormiga, et kõik, mis meie tegime, on õige ja kestab edasi. Me peame uue programmi tegema, sest maailm on muutunud. Me ei räägi üldse keskkonnaprobleemidest, me ei räägi rahvasterändest, me ei räägi asjadest, millest inimesed räägivad. Me räägime, milline on õige maksusüsteem.

Õunapuu: Tundub, et meid võetakse järgmine kord juhatusse. (Naer)

Tammsaar: Ma tahaks teada, mis on tõekomisjoni resultaadid. Ma kujutan ette, milline pinge neil neljal inimesel praegu peal on ja kuidas neid susitakse.

Ametnikud on teatud surve all kindlasti.

Tammsaar: Minu arvates on tõenäoline, et Järvikul ei ole muud varianti kui kohver kokku panna ja sahtlid puhtaks teha. Uue inimese leidmine on n-ö delo tehniki. Kui tõesti juhtub, et Järvik osutub tagakiusatud geeniuseks, siis on ikka väga kurb see lugu.
Uueks koalitsiooniks on kaks varianti. Kumb see parem on? Kesk- ja Reformierakond saaksid väga hea koalitsiooni, aga mõlemad juhid peavad olema uued. Nagu öeldakse, Ratas on ennast kaldasse ikka nii kinni mätsinud.
Seda ütlevad paljud, et Ratase suurim viga oli see, et ta laskis Kadri Simsonil Euroopa Komisjoni minna. Tegelikult oleks ta pidanud ise minema. Kolmas variant on Reformierakond, sotsid ja Isamaa. Mis sellelgi variandil häda oleks.

Hepner: Küllap me siis ka kokku lepiksime, Eesti riiki me oleme koos edasi viinud.

Te välistate EKRE, aga miks te arvate, et EKRE sellega lepib?

Tammsaar: Las nad veel kasvavad ja unustavad peade raiumise. Aga nad ei lepi sellega.

Kubo: Ma olen raadiost kuulnud sisse helistanud ekrelase hüüatust, et me tuleme tänavale ja me näitame teile.

Hepner: Need on ka eesti inimesed, kes on EKRE-le hääle andnud, ja need probleemid on reaalsed, mitte kuskilt välja imetud. Me peame ka neid kõnetama.

Tammsaar: Me peame nende probleemidega tegelema. Ei saa teha nii, et ehitame ainult neljarealisi teid ja ülejäänud maal pole muud kui pori.

Hepner: Ootame nädalakese ära. Siis saab pilt selgemaks. Loomulikult, iga osapool proovib võimendada enda jaoks positiivseid ja teise suhtes negatiivseid asju. Mina usun, et meil on täiesti sõltumatu prokuratuur, aga see ei tähenda, et kõik asjad on rahvale arusaadavad.

Tammsaar: Rahvale on paljud otsused ikkagi arusaamatud.

Parteide keskkontorid on juhtimise tsentraliseerinud Tallinnasse ja on veendunud, et nemad teavad paremini kui siin kohapeal. See on muutnud erakondliku süsteemi teovõimetuks. Sõltub omavalitsusest, kuidas keegi kuskil juhib. Kohilas on väga pikkade traditsioonidega Isamaa, aga ülejäänud omavalitsustes on asjad väga imelikud. Erakonnad kohal ei ole.

Kubo: Raplas käis koos vallakodanike liit, kes omavahel mõtteid vahetas. Meil on suhtlemine ainult Facebooki tasemel.

Hepner: Seal, kus me oleme erakonnana võimul, Kohilas, käiakse hästi regulaarselt koos. On väga oluline, et sa suhtled, annad ise ja saad teistelt mõtteid. Raplas ei ole tõesti nii tihedat suhtlemist. Piirkond käib kokku kord kuus. Märjamaal on olukord teisem, me ei kandideerinud Isamaa nimekirjaga.

Kubo: Ma olen ikka näinud, et Tammsaar istub oma seltskonnaga Valgre toas.

Õunapuu: Põhjus on meie valimisringkonnas. Harjumaal on 2/3 valijaist, 1/3 siin. Meie võime siin hüpata ükskõik mis moodi, aga me ei suuda läbi lüüa ja valimiskontoris on see selge. Kui valimisringkondi ümber ei mängita või kui meid Läänemaaga kokku pannakse, ma ei tea, mis siis toimuma hakkab. Praegune olukord töötab meie kahjuks.

Hepner: Raplamaa jaoks oleks kõige arukam, kui Harjumaa tehtaks pooleks. Raplamaa jääks lääne poole. See oleks hästi keeruline, kui Rapla, Läänemaa ja saared oleksid koos. Nad on veel erinevama identiteediga kui Harjumaa.

Tammsaar: Meretaguste maadega pole meil mingit pistmist.

Kubo: Ega kõike saa ka valimiste peale ajada. Siin elavad inimesed tahaksid samuti ägedaid kõnemehi kuulda. Kui tuleb kuivik keskkontorist, kes räägib seda juttu, mida olen kolm korda kuulnud, ja rahvale midagi öelda ei ole aktuaalsetest probleemidest, ei taha seda keegi kuulda. Mingi lahendus tuleb leida.

Õunapuu: Iga erakond peab selle ise ära lahendama. Muide, vaadake, milline on poliitilise kultuuri vahe. Üheski teises Euroopa riigis, eriti Põhjamaades, ei tule seda ette, et valimiste võitjast sõidetakse üle. Isegi siis, kui võit on väga napp. Seekord tõmmati suurele võitjale Reformierakonnale kott pähe.

Hepner: See ei ole välistatud. Ja usu mind, seekord tõmbas Reformierakond endale ise koti pähe, läksid arrogantseks. Punaseid jooni oli tuba täis.

Mis saab edasi?

Hepner: Ma arvan, et jõuludeks on teistsugune pilt.

Kubo: Sugulastega vaieldes ütlesin, et koalitsioon läheb omavahel tülli. Tüli on olemas, vaatame, kuhu see viib.

Õunapuu: See pole asi, millega mängida. EKRE valitsusse tõmbamisest on ainult see kasu, et nägime kõik ära, et ta ei ole parketikõlbulik, aga see, kes teda valib, sellest aru ei saa. Aeg loksutab asjad paika, las ta siis loksub praegu. Aga midagi peab muutuma, niimoodi edasi ei saa.

Kubo: Peaasi, et inimesed asjast aru saaksid ja ei muutuks nendesarnasteks.

Õunapuu: Kahju, mis EKRE on Eesti riigile teinud, seda ei oska mõõta. Niisugust vastutustundetut käitumist, lahmimist ei saa lubada. Ma ei räägi rahvusvahelisest kontekstist.

Hepner: Tõepoolest, ei saa toimetada nagu elevant portselanipoes.

Prokuratuuri puhul üks erakond ikkagi dikteerib.

Hepner: Ei-ei, ta ei dikteeri. See on valitsuse eripära, et ministrid ei hääleta, vaid otsitakse konsensust. See ei pruugi olla kõige ideaalsem alati, aga Eesti saab hea peaprokuröri. Selles olen ma kindel.

Tammsaar: Mina ütleksin, et Mart, ära lase Rapla meeste latti allapoole, ja tule ära. Hoiame ikka riigimehelikku joont, mis siiamaani on olnud.
Tahate konkreetset asja, mis puutub maaeluministeeriumisse? Pikalt on aetud esmatöötlemismeedet jahimeestele, 3 miljonit lubati. Nüüd öeldakse, et sel aastal seda kindlasti ei tule. Milles on küsimus? Räägime toiduohutusest, mida Järvik hommikust õhtuni laulab, ja siis ei saa seda meedet valmis. Sõnad ja teod lähevad lahku. Esmatöötlemismeede on puhas toiduohutus.

Õunapuu: Ärme võimenda, et ta Raplast on. Ta läks ministeeriumi ainult oma asju ajama.

0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,159JälgijatFollow

Viimased uudised