Kadri Paju
Mõni aeg tagasi, 13. novembril oli elektrikatkestus Ohukotsu ümbruses, kus vooluta jäi 300 klienti. „Põhjuseks oli liinile langenud puu Ohukotsu kandis, mille tagajärjel langes kolm liini maha,“ ütles Elektrilevi kommunikatsioonijuht Peeter Liik.
Elektrilevi taastas esimestele klientidele ümberlülitamise abil voolu kell 20.46. „Sellega sai voolu tagasi 115 klienti. Ülejäänud kliendid said voolu tagasi järk-järgult kuni kella 00.30-ni, kui viimastele vooluta jäänud klientidele saime elektriühenduse taastatud,“ lisas Liik.
Seekordne voolukatkestus tähendas muuhulgas seda, et Kodila kandis kadus koguni mobiililevi. Kuna mobiilimastide töökindluse peavad tagama kommunikatsioonifirmad, küsisime ettevõtetest, miks selline katkestus tekkis.
Elisast ja Teliast kahjuks vastuseid saada ei õnnestunud. Ainsana vastas Eveli Post Tele2-st, kes ütles, et Tele2 kontrollis üle oma tugijaamade töö 13.-14. novembril ning nemad saavad kindlalt öelda, et selles piirkonnas ei esinenud ühtegi probleemi Tele2 tugijaamade töös ja tugijaamad töötasid laitmatult. „Kõikides Tele2 tugijaamades on olemas akud, mis lülituvad elektrikatkestuse puhul automaatselt sisse ja tugijaam suudab töötada nende akudega keskmiselt 2-4 tundi, seega ei saaks piirkond levita olla,“ selgitas Post.
Kui kaob elektrivool, jäävad majapidamised ka ilma veeta. Kui voolukatkestus on ulatuslik, peavad inimesed pikka aega läbi ajama kraanivee ja kanalisatsioonita, sest vooluta jäävad ka pumbajaamad.
Raplamaa kriisikomisjoni esimees Indrek Kullam selgitas, et väikestes veepuhastusjaamades üldjuhul ei ole generaatoreid, mis tagaksid veejaamades pideva töö. „Lisaks sellele tuleb ka reovesi ära juhtida, mis vajab omakorda elektrivarustust, et reovett üle pumbata või puhastada.” Kullami sõnul on vee-ettevõtjal siiski loetud hulk generaatoreid, millega on võimalik perioodiliselt tagada veevarustust suuremate katkestuste korral erinevates kohtades.
Kuid mitte ainult majapidamised ei jää sel juhul veeta. Vett ei tule elektrikatkestuse korral ka tuletõrjehüdrantidest, mis on mõeldud selleks, et hädaolukorras välisvõrgust vett saada. „Hüdrantidest ei tule vett, kui pumbajaam tagant ära on. Kehtivad standardid nõuavad hüdrandilt ca 10 l/sek paari-kolme tunni jooksul ehk minutis 600 liitrit,” ütles Indrek Kullam. Tema sõnul ei saa aga suure tulekahju puhul niikuinii hüdrantidele loota.
Kullam tõi võrdluseks äsjase Kaereperes hukkunuga lõppenud elumaja tulekahju, kus esimese 30 minutiga kulus kokku ca 50 tonni vett, et leegid maha saada. „Hüdrandilt oleks selle aja jooksul saadud 18 000 liitrit. Suure tulekahju korral on esmase kiire ja agressiivse jahutuse veetarve nii suur, et hüdrandi peale lootma jääda ei saa, eriti väiksemates kohtades,” selgitas Indrek Kullam.