18.3 C
Rapla
Neljapäev, 18 aug. 2022
spot_imgspot_img

Eesti LGBT Ühingu infoõhtu laiendas maailmapilti

Helerin Väronen

Eelmisel kolmapäeval, 8. jaanuaril toimus Rapla kultuurikeskuses Eesti LGBT Ühingu infoõhtu. Seda korraldasid Tartu Ülikooli Pärnu kolledži tudengid Kai Kipper ja Liis Tiigirand multikultuurse sotsiaaltöö kursuse lõputööna, millega pidi oma kogukonna jaoks tegema midagi, mida seal varem tehtud ei ole.
Olles kursuse ajal külas käinud Eesti LGBT Ühingul, pakkus kuuldu nende jaoks palju uut ja huvitavat infot, mida nad soovisid teistega jagada. Nii olidki kolmapäeva õhtul ühingust ja selle tegemistest rääkima tulnud kogukonnakoordinaator Eva Marta Sokk ning assistent Tiiu-Triinu Tamm.
Eva Marta sõnas alguses, et tal oli Raplasse tuleku ees natuke närv sees, kuna tavaliselt toimuvad üritused Tallinnas ja Tartus ning viimati väljaspool, Pärnus käies läks infoõhtu EKRE erakonna pooldajate ja liikmete pärast inetuks. Raplas õnneks midagi sellist ei juhtunud ja õhtu möödus avatud ja toetavas õhustikus.
Eesti LGBT Ühing on huvikaitseorganisatsioon, kelle huvigrupiks on seksuaal- ja soovähemused, ehk kõik need, kes ei ole heteroseksuaalsed või cis-soolised (inimene, kelle sooidentiteet kattub tema bioloogilise sooga). Ühing kasutab akronüümi LGBT+, milles pluss tähistab kõiki neid inimesi, kes identifitseerivad end kuidagi teisiti kui lesbi, gei, bi või transsooline.
Ühing on tegutsenud 11 aastat, kasvades välja organisatsioonist MTÜ Eesti Gei Noored. Tallinnas Kaarli pst 5 asub ka ühingu keskus, mis on tegutsenud kaheksa aastat ja kus asub ka LGBT teemaline raamatukogu.
Kuna meedias on olnud kuum teema Eesti LGBT Ühingu rahastamine, rääkis Eva Marta, kust tegelikult nende rahastus pärineb. Tõsi on see, et raha tuleb sotsiaalministeeriumist, kuid see ei pärine maksumaksja rahast. Organisatsioonidele, kes tegelevad millegi vajalikuga, millega peaks sotsiaalministeerium tegelema, kuid milleni nad ise ei jõua, on ministeeriumis loodud vastav programm. Sellised organisatsioonid on näiteks veel Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Inimõiguste Keskus. Rahastuse andmine neile organisatsioonidele käib projektipõhiselt, ehk iga kahe aasta tagant kirjutatakse projekt ja ministeerium hindab seda. Raha aga selle projekti jaoks tuleb hasartmängumaksust, ehk kõik lotomängijad ja kasiinoskäijad rahastavad muuhulgas ka LGBT ühingut.
Lähemalt rääkis Eva Marta ühingu neljast peamisest tegevusvaldkonnast, mis on huvikaitse, haridus, kogukond ja kommunikatsioon.
Huvikaitsega tegeleb ühingus nende jurist Aili Kala. Näiteks on tema abi vaja kooseluseaduse antud võimaluste ja tagatud õiguste kasutamisel, samuti vajavad juriidilist nõustamist transinimesed. Huvikaitse teemadel suheldakse palju mitme ministeeriumi ja poliitikutega, et kommenteerida olemasolevaid seadusi. Koostööd tehakse ka Euroopa tasandil, nii erinevate LGBT organisatsioonidega kui nüüd ka natukene Euroopa Parlamendiga tänu Marina Kaljurannale, kes on südameasjaks võtnud parlamendi tasandil LGBT+ teemadega tegeleda.
Kommunikatsiooni osas kirjutavad ühingu töötajad ise artikleid ja lasevad neid kirjutada LGBT kogukonda kuuluvatel inimestel. See, kui saab lugeda kellegi isiklikust kogemusest, mida vastav identiteet tema jaoks tähendab ja mida ta tunneb, avab inimeste jaoks nii mõnegi keerulise mõiste. Kommunikatsioon on ka valdkond, millega just viimasel ajal on pidanud ühing palju tegelema, kuna meedias on palju valeinformatsiooni ja demagoogiat.
Samuti on furoori tekitanud nõustamine, mille kohta arvatakse ekslikult, et see on veenmisprotsees või ajupesu. Tegelikult on nõustamine lihtsalt vestlus, kus inimene saab rääkida sellest, mis tal hingel. Ühingul on ka kogemusnõustajad, kes räägivad enda kogemustest, ja nõustamisele tulnud inimene kas tunneb end selles loos ära või mitte. „See on lihtsalt mingitele küsimustele vastuste saamine, kui googeldamisest ei aita,“ lisas Eva Marta. Varem olid ühingul kogemusnõustajad vaid transteemadel, nüüd koolitavad nad välja kümme uut kogemusnõustajat nii seksuaalsuse kui ka soo teemadel, mehi ja naisi, eesti ja vene keeles, et jõuda võimalikult paljude LGBT kogukonna liikmeteni.
„Meie jaoks on oluline, et inimesed jõuaks meieni ja leiaks oma kogukonna. Ma tean seda tunnet, kui oledki justkui üksinda siin maailmas see imelik. Tahame, et seda tunnet võimalikult vähe oleks,“ sõnas Eva Marta.
Üks LGBT ühingu tegevusvaldkondi on ka haridus, ehk tehakse infoõhtuid, koolitatakse psühholooge, õpetajaid ja noortega töötavaid inimesi LGBT teemadel. Kui kutsutakse, teevad nad koolitusi ka koolides, kuid valeuskumus on see, et ühing end ise peale surub.
Kooliga seoses rääkis Eva Marta lähemalt 2018. aasta suvel LGBT noorte seas, vanuses 15-19, läbi viidud uuringust, millele vastas üle 500 noore. Statistika näitas, et üle poole LGBT noortest kogevad iga päev kiusamist nii kaasõpilaste kui ka õpetajate poolt. Kui üldine protsent on selline, et iga viies õpilane kogeb mingisugust kiusamist, siis LGBT õpilaste hulgas kogeb iga viies füüsilist vägivalda.
Eva Marta usub, et õpetajatepoolne kiusamine tuleb sageli siiski teadmatusest, mis koolilapsele võib haiget teha, mida ei tohi öelda ja millest just peaks rääkima. Selle uuringu taustaks käivitatakse nüüd haridusprojekt, mille käigus töötatakse välja materjalid õpetajatele, et nad teaks ja oskaks LGBT teemadest rääkida.
Valdkond, mille eest Eva Marta vastutab, on kogukond, ehk eesmärk on see, et LGBT kogukond suhtleks omavahel ja tekiks kogukonnatunnetus. „Me oleme siiski väike osa ühiskonnast ja teatavasti, kui kuulud vähemusse, on sul vaja suhelda inimestega, kes on sinuga sarnased, et sul ei tekiks seda üksinduse tunnet, depressiooni või vaimseid probleeme. Selleks on oluline, et kogukond tunneks, et me oleme koos ja saame suhelda,“ rääkis Eva Marta.
Paljuski aitab siin kaasa keskus, mis on turvaline koht, kuhu kogukonna liikmed saavad minna, aega veeta, kellegagi rääkida. Iga nädal on seal mõni üritus, kus käsitletakse võimalikult palju erinevaid teemasid, et oldaks kursis sellega, mis toimub meil ja mujal maailmas. Näiteks eelmine aasta räägiti aseksuaalsusest ja sellest, mis toimub Venemaal ja Tšetšeenias geimeestega. Toimuvad ka kohtumisõhtud, toetusgrupid, filmiõhtud ja iga kuu käib keskuses külas geikristlaste kogukond.
Suurim LGBT kogukonna üritus on aga kultuurifestival Baltic Pride, mis Eestis toimub igal kolmandal aastal. Tegemist on liikuva projektiga, mis eelmisel aastal oli Leedus, sel aastal Tallinnas ja järgmisel aastal Riias. Eva Martal on küll kahtlus, et Eestis saab see festival poliitilise alatooni ega tule nii lõbus, kui Leedus oli. Tulemata aga Baltic Pride ei jää, see saab teoks 1.-7. juunini. 6. juuni marsile on oodatud kõik, kes Eesti LGBT Ühingu tegevust toetavad ja hoolivad sellest, et kõigil oleks Eestis hea ja tore elada.
Arutelu käigus tuli välja, et nii mõnigi, kes LGBT kogukonda ei kuulu, on tahtnud varem marsile minna, kuid arvanud, et see on vaid kogukonnale mõeldud. Eva Marta aga sõnas, et sinna on oodatud kõik, kes hoolivad avatud ja sallivast ühiskonnast. Selleks, et näidata tuge, ei pea olema osa kogukonnast. Ja toetust on kogukonnal just nüüd väga vaja. See võimaldab ka neil, kes kuuluvad kogukonda, kuid ei julge kapist välja tulla, end siiski marsil turvaliselt tunda, kartmata, et keegi tema identiteedist aru saaks.
Õhtu lõpupoole tuli jutuks ka see, miks Eestis on LGBT aktivistid peamiselt naised. Hispaanias on olukord vastupidine, seal on mehed aktiivsemad, ei häbene enda olemust teistele tunnistada. Toredaid mehi, kellega LGBT ühing koostööd teeb, siiski on, näiteks Keio Soomelt, LGBT-koori Vikerlased dirigent ja Festheart’i filmifestivali korraldaja. Geimeeste kogukonna üks subkultuure on ka karud, suured ja karvased mehed, kes on iluideaali ülistamise vastu. Neilgi on oma festival – Tallinn Bearty, kuhu samuti on oodatud need, kes ise kogukonda ei kuulu, kuid neid toetavad.
Erinevast seksuaalsusest rääkides sõnas Eva Marta, et nii palju, kui on inimesi, nii palju on ka erinevaid identiteete, sest meie kõigi seksuaalsus on natukene erinev. Seksuaalsusest ja soo teemadest julgetakse üha enam mõelda ja rääkida ning erinevaid sub-kategooriaid on aina rohkem. Tegelikult on küll inimesed kogu aeg erineva seksuaalsusega olnud, kuid nüüd leiavad inimesed aina rohkem sõnu, mis neid kõnetavad ja mis aitavad neil ennast ja teisi mõista.

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised