26.7 C
Rapla
Kolmapäev, 17 aug. 2022
spot_imgspot_img

Lisaleht Rohelised Sõnumid: Aasta lind on silmapaistev tuttpütt

Katri Reinsalu

Eesti Ornitoloogiaühing valib aasta lindu 1995. aastast. Tänavu on ühing valinud välja tuttpüti. „Tuttpütt on huvitava välimuse ja käitumisega veelind, kes on küll lihtsasti vaadeldav, kuid kelle kohta on teadmised tagasihoidlikud,” ütles Eesti Ornitoloogiaühingu juhataja Margus Ots.

Aasta linnu valimise eesmärk ongi ühelt poolt tutvustada teda avalikkusele ning teisalt kaasata kõiki loodushuvilisi valitud liigi uurimis- ja kaitsetegevustesse.
Kuidas siis aasta lind looduses ära tunda? Tuttpütt on sinikael-pardi suurune. Tema kõige silmatorkavam tunnus on mustaservaline sulgkrae ja must kiirututt. Just oma huvitava välimuse tõttu peetakse tuttpütti üheks Euroopa silmapaistvamaks linnuliigiks. Silmatorkavat kuube kannab ta aga vaid pesitsusajal. Praegusel perioodil on meie vastvalitud aasta lind oma talvesulestikus märksa heledam ja kahvatum.
Tuttpüti alakõht on tugeva ja siidise nahaga. See tähendab, et vanasti oli lind moedaamide lemmik, sest tema puhasvalgest helkivast nahast sai talveks hädavajalikke uhkeid muhve.
Vihjeid tuttpüti äratundmiseks võib otsida ka lendavat lindu vaadeldes. Nimelt on tal omalaadne piklik kehakuju, pikalt ette sirutatud kael ja lühikese saba alt pikalt välja ulatuvad jalad.
„Kui tuttpütt juhtub näiteks paksus udus, mis linnule veekoguna tundub, juhuslikult maapinnale maanduma, ta enam lendu ei pääse ja langeb tõenäoliselt kiskjate saagiks. Nii nagu kauridelegi, võivad vihmamärjad maanteed tunduda püttidele jõgedena. Kui märkad maanteel tuttpütti, on ta kindlasti tänulik transpordi eest lähima veekoguni,” kirjeldatakse teda ornitoloogiaühingu kodulehel.
Tegemist on veelinnuga, kelle jaoks maapinnal kõndimine on väga vaevaline. Vesi on keskkond, kus ta end koduselt tunneb. Ujudes on tema keha sügavalt vees ja lame selg veepinnaga peaaegu tasa. Pikk kael on aga kindel märk sellest, et tegemist on tuttpütiga. Lendu tõusmiseks peab tuttpütt veepinnal pikalt joostes hoogu võtma. Just seetõttu ei kohta sa teda väikestel tiikidel ega metsajärvedel. End ohustatuna tundes eemaldub tuttpütt aga sukeldudes.
Tuttpütt on laia levikuga lind. Euroopas arvatakse elavat 330 000-498 000 paari. Eestis pesitseb arvatavasti 2000-3000 tuttpüti paari. Enamasti on tema puhul tegemist pesitseja ja läbirändajaga, kuid vähesel määral ka talvitujaga. Tuttpütid saabuvad Eestisse aprilli lõpus kohe pärast jää sulamist ning lahkuvad oktoobris.
Pesitsemiseks eelistab tuttpütt taimestikurikkaid ja alati üle meetri, valdavalt aga rohkem kui 2,5 meetri sügavusi järvesid. Mererannikul sobivad tuttpütile roogu kasvanud lahesopid, kus oma pesa peita.
Eriti tähelepanuväärne on tuttpüttide kevadine pulmatants. Selle käigus ajavad puhevil sulgkrae ja kiirututiga linnud end aeg-ajalt vees püsti ning suhtlevad teineteisele veetaimi ulatades. Pesa ehitavad vanalinnud koos vettinud ja ujuvale taimekuhilale. See sätitakse niimoodi paika, et sellelt oleks mugav end otse vette libistada. Maikuus muneb emaslind tavaliselt neli sinakasvalget muna, mis ajapikku määrdunud kollakaspruuniks muutuvad. Nii haudumise kui ka poegade kasvatamise ülesannet täidavad emas- ja isaslind koos.
Allikas: https://eoy.ee/tuttpytt/aasta-lind

spot_img
0 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
5,680JälgijatLike
1,179JälgijatFollow

Viimased uudised